Eestist osaleb Euroopa Digitaalraamatukogu arendamises Eesti Rahvusraamatukogu. Anu Vahter, kes on Saare Maakonna Keskraamatukogu direktor tõdes, et Põhjamaades on rahvaraamatukogud elanike igapäevaelus endastmõistetavad, kuid muutused ühiskonnas ja elustiilis on toonud uusi väljakutseid ning vajaduse rahvaraamatukogude rollist uuesti mõelda või ümber hinnata. Seepärast käis ta Helsingis seminari "Tuleviku raamatukogu", mille eesmärk oligi esitleda ja arutleda raamatukoguteenuste tulevikuarengute üle. Vahter rääkis,et Aleksi Neuvonen pöördus auditooriumi poole küsimusega: "Mis on suur muutus ühiskonnas, milles te näeksite raamatukogude rolli?" Tema ettekandest jäid meelde raamatukogude tähtsus tõese ja korraliku informatsiooni pakkujatena, seda ka interneti lõpmatusest, raamatukogud peaksid pakkuma inimestele midagi n-ö seedimiseks, jagama ja andma ideid. Samuti mõtiskles ta interneti ja sotsiaalmeedia üle. Jens Thorhauge, Taani Raamatukogude ja Meedia
Samuti loob selline kriteeriumite erisus ja paljusus olukorra, kus andekaks olemise üle otsustatakse ühe riigi erinevates asupaikades erinevalt ning andekuse määratlemise protsessidele kulutatakse palju ressursse. Ühtse 17 koordineerimise käigus oleks võimalus ökonoomsemalt tegutseda ning luua alus süsteemsusele andekate määratlemisel ja valikul erinevatesse programmidesse. Loodetavasti kuulub ühtse süsteemi teke tulevikuarengute hulka. Liikudes edasi konkreetsete meetmete juurde, mida andekatele saksa keelt kõnelevates maades pakutakse, võib rõõmuga öelda, et neid on küllalt palju. Valdav osa andekate programmidest on suunatud kooliealistele lastele. Kõigis kolmes riigis toimivad varasem kooliminek, klassi vahelejätmine, vanemate klasside tundides käimine, osa-ajaga varasem ülikooli kursustel osalemine, koolisisesed ja -välised võistlused, võimete järgi grupeerimine ja spetsiaalsed koolid andekate jaoks