Selline käsitlus oli valdav ka skolastilises loogikas ning hilisemas traditsioonilises loogikas. Lausearvutuse pealetung tõstis esile liigitavale süllogismile sarnased süllogismid, mille esimene eeldus on lausearvutuse mõttes harilik, ehk siis mittevälistav disjunktsioon. Eesti loogikaõpikutes esineb sageli ka traditsioonilist käsitlusviisi, ent tänapäeval on valdavaks muutunud lausearvutusega kokkusobiv käsitlus, mis võimaldab kergemini koostada lausearvutust sisaldavaid tuletusskeeme. Allpool käsitletakse mõlemat versiooni. 17 LIIGITAV SÜLLOGISM D10.2. Liigitavaks (välistav-disjunktiivseks) nimetatakse süllogismi, kus üks või mõlemad eeldused on liigitavad, alternatiivi väljendavad väited (exclusive disjunctive syllogism või exhaustive disjunctive syllogism). Tavaliselt käsitletakse liigitava süllogismina liigitavkategoorilist süllogismi, mille esimene eeldus on liigitav väide ning teine eeldus on kategooriline väide.
Selline käsitlus oli valdav ka skolastilises loogikas ning hilisemas traditsioonilises loogikas. Lausearvutuse pealetung tõstis esile liigitavale süllogismile sarnased süllogismid, mille esimene eeldus on lausearvutuse mõttes harilik, ehk siis mittevälistav disjunktsioon. Eesti loogikaõpikutes esineb sageli ka traditsioonilist käsitlusviisi, ent tänapäeval on valdavaks muutunud lausearvutusega kokkusobiv käsitlus, mis võimaldab kergemini koostada lausearvutust sisaldavaid tuletusskeeme. Allpool käsitletakse mõlemat versiooni. 17 LIIGITAV SÜLLOGISM D10.2. Liigitavaks (välistav-disjunktiivseks) nimetatakse süllogismi, kus üks või mõlemad eeldused on liigitavad, alternatiivi väljendavad väited (exclusive disjunctive syllogism või exhaustive disjunctive syllogism). Tavaliselt käsitletakse liigitava süllogismina liigitav-
annaabi.ee 
