eelduseks on X ning järelduseks on Y. • Kui lähtume nüüd valemitest XÉY ning ØY, siis on nendest valemitest tuletatud valemiks valem ØX. Reegli modus ponens ehk lühemalt MT kohast tuletussammu esitatakse järgmise kirjutisega: XÉY ØY ØX Selgitus: õigest järeldamisest ning sellest, et järeldus pole õige, tuleneb, et ka eeldus pole õige. Lüüriline kõrvalepõige: Ülalnimetatud tuletussammude „astumiseks“ olevat võimalik tugineda „rauas realiseeritud vahenditele“! Aga kes teab ja ütleb, et kuidas? Kas näiteks tema: Really – as she (Dr. Erika Matsak) say: it’s the realization of inference step Realization of inference steps (Matsak, Lorents 2010) Confirmed by Professor Peeter Lorents, CCD COE Chief of the R&D Branch
Seda infot ei pruugi konkreetses vaidluses vaja minna. Ent kui see mingil põhjusel osutub vajalikuks (nt sellest konkreetsest emast sõltub firma käekäik), saab alati selle tugitaustast esile tuua. Tugitausta kuulub ka demonstratsiooni korralduslik alus ja dialoogireeglid, mida antud demonstratsiooni puhul aluseks võetakse. Kui eesmärgiks on tõestuse formaalse kehtivuse saavutamine, siis peab õigustuste puhul (nii nagu tuletussammude puhulgi) jälgima, et igal sammul oleks kõik vajalikud eeldused tõesed. Kui see nii pole, siis pole võimalik saada eeldustest loogilise paratamatusega tõest vahetulemit. Õigustusi tuleb väljendada nii, et oleks näha, kuidas nad moodustavad (staatilise) kehtiva tervikarutluse vaheeeldusest ja vahetulemist. Demonstratsiooni vigu on koos teiste vigadega käsitletud allpool, loogikavigade lõigus. MODAALNE TÜÜP (KVALIFITSEERIMINE)
annaabi.ee 
