Morfoloogia
suhteid. Alati leidub üleminekunähtusi. Positsiooniklasse on kergem määrata aglutinatiivse
sõnastruktuuriga keeltes.
Tunnused ja lõpud ehk muutemorfeemid esinevad üldreeglina perifeersemas asendis
kui tuletusmorfid. Sõnade morfotaktilistel äärealadel sõna alguses ja lõpus esinevad
kliitilised morfeemid. Tuletusliited mõjutavad oluliselt sõna leksikaalset tähendust, nende abil
saab moodustada isegi uusi sõnu.
Võrreldes muute- ja tuletusmorfeemidega on kliitikud tüvega nõrgemini seotud. Sageli
nad tegelikult ei seostugi tüvega, vaid liidetakse juba muudetud sõnavormidele või koguni
tervikfraasile. Kliitikute ehk kliitiliste morfeemide tüüpnäiteks eesti keeles on liidepartikkel
-ki (ei tulnudki, majagi).
Kliitikute ülesanded ei ole kuigivõrd süntaktilised. Nad ei näita sõna suhet lause teiste
sõnadega, vaid neil võib olla keerulisi pragmaatilisi funktsioone. Kõneleja kasutab neid tihti
annaabi.ee 
