suits+udu=sudu. 6. Väljamõtlemine: laup, relv, mõrv. 7. Reduplikatsioon: susapusa, sigrimigri. 8. Deskriptsioon ehk kirjeldusele tuginev: vulisema, mühisema, mürts, põmm. Tüved väljendavad leksikaalset tähendust. Tüved on iga sõna koostisosa. Nad võivad koosneda ühest morfeemist (kivi, vesi), kuid enamasti on tüvi siiski kahe või enama morfeemi järjend, nt: o Kaks või enam juurmorfeemi maamaja, jõeäär o Juurmorfeem koos ühe tuletusliitega laul+ja o Juurmorfeem koos mitme tuletusafiksiga laul+ja+nna o Mitu juurmorfeemi koos tuletusafiksi(te)ga: talu+poeg+kond Vastavalt sellele, kas tüvi võib esineda iseseisva sõnana või ainult koos mõne teise morfeemiga, on tüvi, kas vaba või seotud. Protsessinähtuste korral on tüvi sageli pigem seotud kui vaba, esineb koos järgneva vormitunnuse või tuletusafiksiga. Ning mõnikord on seotud tüvi unikaaltüvi, nt kibu-, lau-.
Eesti keele sõnade ülesehitus ja moodustamine Nendest reeglitest on siiski mõningaid erandeid. On olemas tüvesid, mis eraldi sõnana ei esine, vaid esinevad ainult koos tei- se tüve või tuletusliitega. Selline sõna on näiteks ürg- (ürgvana, ürgne) ja haja- (hajameelne, hajali). On isegi selliseid tüvesid, Sõnade hulk keeles on väga suur. Näiteks suuremahulises sõna- mis esinevad ühes ainsas sõnas: neid nimetatakse unikaaltü-
annaabi.ee 
