Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

TULETIKK - sarnased materjalid

tiku, fourth, tikud, tikk, tikke, leiutas, vlit, keemik, walker, bengali, 1530, rdumisel, 1844
thumbnail
23
pptx

Linamüür esitlus

ka Kampferbecki torn) on Tallinna linnamüüri kaitserajatiste hulka kuuluv neljakorruseline hobuserauakujuline torn. Tallinna linnamüür, Müürivahe tänav ja Munkadetagune torn Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Hellemani torn Viru värav Säilinud Viru värava eesvärava valvetornid on "Viru värava" kujutisena registreeritud Tallinna kaubamärk. Assauwe torn Suurem osa Assauwe naabritest on nüüdseks hävinud Harju värav Aastal 1862 lammutati eesväravad ja 1875 peavärav, sest Harju tänav oli

Ajalugu
16 allalaadimist
thumbnail
22
pdf

Ainetöö aktsiad

http://www.nasdaq.com/symbol/goog/stock- chart?intraday=off&timeframe=18m&charttype=bar&splits=on&earnings=off&movingave rage=None&lowerstudy=volume&comparison=off&index=nasdaq100&drilldown=off&sD efault=true#.UUKQKTeNOSo (2013) 14. Zirnask, V., Väärtpaberite teejuht. Tallinn: Eesti Päevaleht, 2008 23 15. Teearu, A., Krumm, E. Ettevõtte finantsjuhtimine. Tallinn: Pegasus, 2005. 16. Tikk, J., Finantsarvestus. Tallinn, 2009. 17. Treasury Stock Defined - http://business-accounting-guides.com/treasury-stock/ (2011). 18. Tänavsuu, T. Eesti riigi kuldaktsia Telekomis ohus - http://www.epl.ee/news/majandus/eesti-riigi-kuldaktsia-telekomis-ohus.d?id=50955130 (2003) 19. Understanding Dual Class Shares - http://www.investorsfriend.com/dual_class_shares.htm (2006) 20. Volens, U. Mis loom on nimiväärtuseta aktsia - http://www.e24.ee/248657/mis-loom-on-

Majandus
48 allalaadimist
thumbnail
20
docx

Puhastuse konspekt

MUSTUS Mustus on mitme erineva aine (keemilise ühendi) segu, näiteks rasvad, õli, nõgi, savi, mikroobid jms. Mustus võib olla kinnistunud, vedel/märg või kuiv. Kust on mustus pärit? Veest (lubjasete, lubjaseep) Inimestelt (rasv, kõõm, mikroobid, eritised) Inimeste tegevusest (toiduvalmistamine, kosmeetikatoodete kasutamine, kütmine) Materjalidest (kemikaalide aurud, kulumine) Loodusest (loomade ­ ja taimede jäägid, muld, õietolm, mikroobid) Liiklusest ja tööstusest (nõgi, õlid, rasvad) Mustus laskub pinnale (tolm laskub mööblile, tuletikk kukub põrandale) mustem pind puutub kokku puhtama pinnaga (jalajäljed põrandal, sõrmejäljed ukselingil). Suurem osa mustusest satub ruumidesse jalatsitega jne (80%), vaid 20% olmeruumides olevast mustusest annab inimene ja tema tegutsemine seal ruumis.

Puhastusõpetus
89 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Mats Traat ’’Ilmakaared’’

Mats Traat ''Ilmakaared'' Mats Traat on on sündinud Tartumaal aastal 1936. Ta on luuletaja, prosaist, näitekirjanik, stsenarist ja luule tõlkija. Õppinud Arula, Vana-Otepää, Nõuni ja Rannu koolis. Tegi sovhoosis põllutööd, töötas mitmel pool traktorijaamades. Lõpetas 1957 Vaeküla Põllumajanduse Mehhaniseerimise Tehnikumi, 1964 Moskvas Gorki-nimelise Kirjandusinstituudi ja 1969 sealsamas kõrgemad filmilavastajate ja stsenaristide kursused. Töötas 1965­1968 toimetajana Tallinnfilmis. Praegu on Traat kutseline kirjanik Tallinnas. Mats Traat on saanud mitmeid tunnustusi, sealhulgas kolmel korral Tuglase novelliauhinna, Valgetähe IV klassi teenetemärgi ning Jaan Krossi kirjandusauhinna. Tema tähtsamateks teosteks on novellikogu ''Koputa kollasele aknale'', lühiromaan ''Tants aurukatla ümber'', romaan ''Karukell, kurvameelsuse rohi'' ning romaan ''Inger''. Ilmunud palju luulekogusid ­ ''Kandilised laulud'', ''Ajalaulud'', ''Soe õhtu'', ''Tul

Kirjandus
10 allalaadimist
thumbnail
13
odp

VILJANDI

VILJANDI LOODUS *Vilja nd i ja s e lle üm b rus o n tuntud o m a m a a lilis e ja m itm e ke s is e lo o d us e p o o le s t. *Vilja nd i o rg o n a va tud e d e la tuulte le , m is ka nna va d e d a s i R a ud na o ru s o is te la m m id e ka s e m e ts a õ ie to lm u. *Vilja nd i a s ub R iia la h e P ä rnu jõ g iko nna ja Võ rts jä rve P e ip s i ve s iko nna ve e la h km e s t lä ä ne p o o l. *Linn p a ikne b o rus a s uva p ikliku Vilja nd i jä rve lo o d e ka ld a l. *Viljandi järv on tüüpiline orujärv : pikk , kitsas, kõrgete kallastega ja suhteliselt sügav. *Järve pikkus on 4,33 km, maksimaalne laius 435 m, minimaalne laius järve keskosas 120 m, pindala 158 ha, maksimaalne sügavus 11 m, keskmine veepinna kõrgus üle merepinna 42,35 m. * Viljandi linna territoorium on jagatud kahte alasse: mäel asuv kõrge ala ja org. * Linnametsade all on 86,5 ha, mis paiknevad peamiselt Viljandi järve ümber. V

Geograafia
5 allalaadimist
thumbnail
31
pdf

Füüsika meie ümber

Füüsika meie ümber 1. Sissejuhatus ............................................................................................... 1 2. Suvine loodus ................................................................................................ 7 3. Õues ja tänaval .............................................................................................. 9 4. Sport............................................................................................................ 11 5. Inimene ja tervishoid ................................................................................... 16 6. Tuba ............................................................................................................ 20 7. Köök............................................................................................................ 23 8. Vannituba ja saun ........................................................................................ 25

Füüsika
37 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Toitlustus, toidu valmistamine

1. * Hautamine-kuumtöötlemine,töödeldav toiduaine esmaslt praetakse pruunikooriku tekkimiseni, seejärel keedetakse väheses vedelikus. Kaanega. ¾ vett. 97 kraadi juures. * Vokkimine- kuumtöötlemine, toiduaineid kuumutatakse lühikest aega, väheses rasvas ja pidevalt vokkides. 175-180 kraadi juures. Toiduained lisatakse valmimise järjekorras. (riis, köögivili, kana, kala, puuviljad, pasta) * Freesamine- lühiajaline kuumutamine rasvaines värvi andmiseks. 2.* Barbecue- toidu aeglane küpsetamine spetsiaalses vesivanniga varustatud ahjus. Umbes 80 kraadi juures, suitsuses ja niiskes keskkonnas. Temp kuni 140.(kaasas käib moppimine. Kasutatakse moppkastet. See koosneb happelisest tooraines, see võib olla puuvilja marjapüree, võist, alkoholist, ehk vein või õlu. Liha üle pintseldamine.) * suitsutamine- külm v kuumsuitsus, külmas on kraadi vähemalt 15, kuumas 80-120 kraadi. Eesmärgiks anda lihale meeldiv välimus ja maitse ja anda pikem säilivusaeg. 3. Supipuljong -

Toitlustus
25 allalaadimist
thumbnail
9
docx

Louis Comfort Tiffany vitraaž Feeding Flamingoes

Eesti Kunstiakadeemia Disainiteaduskond Klaasikunst- ja disain, III kursus Louis Comfort Tiffany vitraaž Feeding Flamingoes Referaat Pilt 1 Juhendaja: Prof. , Tallinn 2011 SISSEJUHATUS 2 Ülevaade Juugendist 3 Louis Comfort Tiffany 4-5 Vitraaž Feeding The Flamingoes 6 KOKKUVÕTE 7 Kasutatud kirjandus. Kasutatud pildiallikad 8 1 Sissejuhatus Selles referaadis tutvustan vitraaži Feeding Flamingoes, mis on loodud muuseumite ja kollektsionääride poolt väärtustatud kunstniku Louis Comfort Tiffany (1848–1933) poolt. Alustan ülevaatega juugendstiilist, mis on nimetatud vitraaži valmimise perioodiks. Sellele järgnevalt toon lugejani informatsiooni vitraaži autorist Louis Comfort Tiffanist endast

Kunstiajalugu
2 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Kõnearendus

Huuled liiguvad ettepoole ­ saadud asendis on kerge üle minna z hääldamisele. Selleks on vaja ainult lisada hääl. Koolieelsed lapsed asendavad s-i sageli t-ga, öeldes näiteks ,,suss" asemel ,,tutt". Hääldamisvea peamiseks põhjuseks on renni puudumine keele seljal. Teiste vigade põhjuseks on renni kitsus ja lühidus. Hääldamisvigade parandamiseks asetatakse keele seljale harilik tuletikk (väävli otsast hoitakse kinni) ja vajutatakse u 1/3 tiku otsaga keele seljale vajalik kanal; hammastega tikust kinni hoides saame paraja vertikaalse kauguse. Harjutuse käigus võib kasutada h hääldamist. Keele ots võib olla hääldamisel hammaste vahel ­ selle tagajärjel omandab kogu kõne pehme ja segase varjundi. Renn tekib keele seljale valepidi ­ põiki. Keele servad jäävad lahti, õhk läheb hääldamisel põskedesse. Tekib l-i ja s-i vahepealne häälik. Sageli juhtub hammaste murdumise ajal.

Pedagoogika alused
117 allalaadimist
thumbnail
103
doc

Inseneri eksami vastused 2009

1. Tehniline mehaanika ja ehitusstaatika (ei ole veel üle kontrollitud) 1.1. Koonduva tasapinnalise jõusüsteemi tasakaalutingimused. Sõrestiku varraste sisejõudude määramine sõlmede eraldamise meetodiga. Nullvarras. Tasakaalutingimused: graafiline ­ jõuhulknurk on kinnine vektortingimus ­ jõudude vektorsumma on 0 analüütiline ­ RX=0 RY=0 => X = 0 M 1 = 0 => , kui X pole paralleelne Y-ga. Ja Y = 0 M 2 = 0 Analüütiline koonduva jõusüsteemi tasakaalutingimus on, et jõudude projektsioonide summa üheaegselt kahel mitteparalleelsel teljel võrdub nulliga ja momentide summa kahe punkti suhtes, mis ei asu samal sirgel jõudude koondumispunktiga võrdub nulliga Graafiline tasakaalutingimus on, et koonduv jõusüsteem on tasakaalus, kui nendele jõududele ehitatud jõuhulknurk on suletud, st. kui jõuhulknurga viimase vektori

Ehitusmaterjalid
315 allalaadimist
thumbnail
8
docx

Louis Comfort Tiffany vitraaž Feeding Flamingoes

Eesti Kunstiakadeemia Disainiteaduskond Klaasikunst- ja disain, III kursus Mai Schults Louis Comfort Tiffany vitraaz Feeding Flamingoes Referaat Pilt 1 Juhendaja: Prof. Mare Saare, Tallinn 2011 Sissejuhatus Selles referaadis tutvustan vitraazi Feeding Flamingoes, mis on loodud muuseumite ja kollektsionääride poolt väärtustatud kunstniku Louis Comfort Tiffany (1848­1933) poolt. Alustan ülevaatega juugendstiilist, mis on nimetatud vitraazi valmimise perioodiks. Sellele järgnevalt toon lugejani informatsiooni vitraazi autorist Louis Comfort Tiffanist endast. Vitraazi tutvustamisel lähtun enamjaolt Hugh F. McKean´i (1908-1995) raamatus The ,,Lost" Treasures of Louis Comfort Tiffany kirjeldatust. Raamatu autoriks on kunstnik, kes oli vananeva Louis Comfort Tiffa

Ajalugu
15 allalaadimist
thumbnail
11
docx

RUUMIPÕLENG, SISETULEKAHJU FAASID

Sisekaitseakadeemia Päästekolledz Anna Renzina RK170 RUUMIPÕLENG, SISETULEKAHJU FAASID Referaat Juhendaja: Stella Polikarpus Tallinn 2018 SISUKORD SISSEJUHATUS......................................................................................................3 1. RUUMIPÕLENG- JA SISETULEKAHJU FAASID..........................................4 1.1 Ruumipõlengu olemus...................................................................................4 1.2 Sisetulekahju faasid........................................................................................4 ..................................................................................................................................6 2. ELULISE JUHTUMI ANALÜÜS.......................................................................7 2.1 Kopli tänava

Ainetöö
5 allalaadimist
thumbnail
16
pdf

IA rühma metallid-kokkuvõte

kristallsooda ehk pesusoodana. Ta on valge, vees hästi lahustuv tahke aine, mille vesilahus on hüdrolüüsi tulemusena aluseline. Sooda on klaasi ja pesemisainete oluliseks tooraineks. Kuni 18. sajandini saadi soodat põhiliselt soodajärvedest ja merevetikate tuhast, hiljem ka puutuhast. Puutuhas on aga soodat vähe, mistõttu sooda saamiseks hakati üha rohkem maha raiuma metsi, kuni olukord muutus kriitiliseks. 18. sajandi lõpul töötas välja belgia keemik Ernst Solvay eduka soodasaamise meetodi, lähtudes keedusoolast ja ammoniaagist. Sooda kuulub enamike pesupulbrite koostisse, sest ta muudab vee pehmemaks. Vee karedust põhjustavad kaltsium- ja magneesiumioonid, kuid soodalahuse mõjul sadestuvad need rasklahustuvate karbonaatidena välja ja nii muutub vesi pehmemaks. (Pildiallikas: autori erakogu) 3) NaHCO3 ­ naatriumvesinikkarbonaat

Keemia
212 allalaadimist
thumbnail
21
doc

Tulekahju korral tegutsemise plaan Toompea lossis

KINNITATUD Riigikogu Kantselei direktori 02.03.2012 käskkirjaga nr 8 TULEKAHJU KORRAL TEGUTSEMISE PLAAN TOOMPEA LOSSIS Lossi plats 1a Tallinn RIIGIKOGU KANTSELEI 2012 1 (20) Sisukord Sisukord.................................................................................................................. 2 1.Evakuatsiooni ja tulekahju korral tegutsemise tegevuskava...............................4 1.1Evakuatsiooni ja tulekahju korral tegutsemist mõjutavate andmete kirjeldus4 1.2Ettevõtte või asutuse tuleohtlikkuse kirjeldus................................................7 1.2.1 Ehitise tuleohud ja nende ennetamine....................................................7 1.2.2 Asutuse tõenäolisemad tulekahju stsenaariumid koos kirjeldusega ning

Dokumendi- ja arhiivihaldus
1 allalaadimist
thumbnail
192
pdf

NOORTELAAGRI KORRALDAJA KÄSIRAAMAT

EESTI NOORSOOTÖÖ KESKUS HARIDUS- JA TEADUSMINISTEERIUM NOORTELAAGRI KORRALDAJA KÄSIRAAMAT Tallinn 2005 Koostanud: Elo Talvoja Viire Põder Helen Veebel Argo Bachfeldt Anne Luik Kadri Kurve Kujundaja: Tiina Niin Keeletoimetaja: Anne Karu Tehniline toimetaja: Reet Kukk ISBN 9985-72-158-6 (trükis) ISBN 9985-72-159-4 (PDF) SISUKORD Noorsootöö seadus 5 Noortelaagri tegevusloa väljastamise kord 10 Noortelaagri ning projektlaagri juhataja ja kasvataja kvalifikatsiooninõuded 12 Noortelaagri registri asutamine ja noortelaagri registri pidamise põhimääruse kinnitamine 15 Noortelaagri registri pidamise põhimäärus

Amet
36 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Elas kord üks väike laps

Elas kord üks väike laps Kes oli muidu virk ja kraps Kuid ta ei uskund imedesse Ega päkapikkudesse Kuid ükskord vaiksel talveööl Siis kui pikud olid tööl Ärkas lapseke unest üles Ning avastas et keegi tema süles See oli väike päkapikk Lühem kui tuletikk Kuid laps, see arvas et näeb und Sest käimas oli kesköö tund "see pole uni" ütles pikk "kuigi see tundub sulle imelik" laps see ikka ei uskund päka juttu vaid läks hoopis uuesti tuttu Kuid hommikul kui paistis päike Ärkas lapsekene väike Kuid miskit paistis padja all Seal oli päkapiku müts ja sall Laps sai aru, et ta oli olnud pime Siiski olemas on imed Päkapikk – see on ikka tõsi Kes lastele teeb üllatusi päkapikud Üks väike armas päkapikk vormib piparkooke. Teine väike päkapikk segab jõulujooke. Kolmas väike päkapikk korjab mandariine, neljas üles kirjutab: "Kuhu me need viime." kiri jõuluvanale Tere,kallis jõuluvana Sulle kirjutab nüüd Kati Istun kodus laua taga Täitsa reipalt.Vee

Laste- ja noortekirjandus
4 allalaadimist
thumbnail
18
pptx

pere

PEREPLANEERIMISE MEETODID Johanna Brigite Verro ja Maian Roost 11.r Erinevad rasestumisvastased meetodid Lühitoimelised · Pillid · Rasestumisvastane plaaster · Tuperõngas · Meeste kondoom · Naiste kondoom · Rasestumisvastane süst · Pessaar · Käsn · Spermitsiidid Pikatoimelised, pöörduvad ·Implantaat ·Emakasisene süsteem-ESS ·Emakasisene vahend-ESV Muud meetodid · Katkestatud suguühe · Füsioloogiline meetod · Steriliseerimine Pillid Pill on tablett, mis sisaldab hormoone. Pille võetakse iga päev samal kellaajal. Olemas on mitut erinevat tüüpi pille: nn minipillid ja kombineeritud pillid. · Kombineeritud pillid sisaldavad östrogeeni ja progestiini, mis takistavad munaraku vabanemist munasarjast. Minipillid sisaldavad ainult üht hormooni ja on alternatiiv naistele, kes ei saa östrogeeni kasutada. Plussid · Väga efektiivne, kui kasutatakse korrektselt · Lih

Perekonnaõpetus
4 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Keskkonnafüüsika kordamisküsimused II

118. Kohv püsib läikivast metallist kannus kauem kuum kui portselankannus. Miks? Läikiv pind kiirgab vähem soojust kui matt pind 119. On kaks ühesuguse kujuga metallkannu, üks tumeda pinnaga, teine heleda läikiva pinnaga. Mõlemas kannus on kuum vesi. Kuidas teha kindlaks, kumma kannu kiirgusvõimsus on suurem (kumb kiirgab ajaühikus rohkem energiat)? Kumb kiiremini jahtub, sel on suurem. Tumeda pinna kiirgusvõime on suurem 120. Tuletikk süttib, kui tõmmata tiku peaga piki tikutoosi karedat pinda. Seletada nähtust. Mehaaniline töö tõttu pinnad soojenevad nii palju, et tekib isesüttimine 121. Miks autorehvid sõidu ajal soojenevad? Mehaaniline töö tõttu pinnad soojenevad 122. Mööda köit kiirelt laskudes, seda läbi pihkude libistades, võivad kätele tekkida isegi põletushaavad. Miks? Mehaaniline töö tõttu pinnad soojenevad 123. Miks süttivad Maa tehiskaaslased ja meteoriidid atmosfääri jõudes põlema?

Keskkonafüüsika
101 allalaadimist
thumbnail
180
doc

Maastikuarhitektuuri ajalugu 2010

LOENGUD MAASTIKUARHITEKTUURI AJALOOST 2010 Õppematerjal maastikuarhitektuuri ning maastikukaitse ja ­hoolduse üliõpilastele Koostanud Kadi Karro AEGADE ALGUS NING VARAJANE MAASTIKUKUJUNDUS. Esimesed maastikud, nende areng. Varajased tsivilisatsioonid: Egiptuse ning Mesopotaamia (Babüloonia, Assüüria ja Pärsia) kultuurid ja maastikukujundus. VANA-KREEKAST KESKAJANI: Antiik-Kreeka linnaplaneerimine ja aiad. Antiik-Rooma linnaplaneerimine ja aiad. Vitruvius "De Architectura". Islami aiad. Euroopa läbi keskaja: kloostriaiad, religioosne sümboolika; botaanikaaiad, linnakodanike aiad. RENESSANSS: Vararenessanss Itaalias 14. saj. Renessanss Itaalias 15.- 16. saj. Manerism ja barokk Itaalias 16.-18. saj. Linnaruum Itaalias: piazzad keskajast barokini. BAROKK: Barokk Prantsusmaal 17. saj. Prantsusmaa naabermaad 16.-18. saj: regulaarstiil Inglismaal, Hispaanias, Austrias, Saksamaal, Madalmaades, Venemaal, Rootsis, Taanis. EESTI VANEMAD MÕISAAIAD JA -PARGID. Kuni 18. sajandi kesk

Maastikuarhitektuuri ajalugu
45 allalaadimist
thumbnail
10
pptx

Afganistan ja Eesti

lähetus Kandahari, kus viibiti NATO väljaõppe missiooni raames. v Uus neljaliikmeline meeskond läks sarnasele missioonile 2012.a alguses. v Mitmed eestlased on leidnud võimalusi töötamiseks ISAFis või muul moel julgeoleku sektoris. v Kokku on eestlaskonda kogu riigis pea 200, Kabulis on hinnanguliselt eestlasi 15 ringis. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level

Ajalugu
5 allalaadimist
thumbnail
36
odt

Tõravere Observatoorium

Audru Keskkool Tõravere Observatoorium Uurimistöö Juhendaja: õp. Tiiu Rätsep Klass: 11 Koostaja: Rainis Mets Audru 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS....................................................................................................................3 1. AJALUGU.........................................................................................................................4 1.1. Algusaastad................................................................................................................. 4 1.2. Rajamise eesmärk........................................................................................................9 1.3. Kes rajamisega tegelesid........................................................................................... 11 1.4. Millised teleskoobid oli algul...........................................................

Füüsika ajalugu
11 allalaadimist
thumbnail
68
pdf

VARAUUSAEG

VARAUUSAEG MATI LAUR 1. VARAUUSAJA ÜHISKOND Uusaja mõiste tõi käibesse Halle ülikooli ajaloo- ja retoorikaprofessor Christoph Cellarius (1638­ 1707), kes eristas ajaloos vana-, kesk- ja uusaja. Cellarius pidas kesk- ja uusaja piiriks Konstantinoopoli langemist 1453. Hiljem on uusaja alguseks loetud ka Ameerika avastamist 1492, Itaalia sõdade algust 1494, reformatsiooni vallandumist 1517 jm. Nõukogude ajalookirjutus nihutas kesk- ja uusaja piiri tänapäevale veelgi lähemale, alustades uusaega Inglise revolutsiooni algusega 1640. Varauusaega (ingl early modern history; sks frühe Neuzeit, Frühneuzeit; pr histoire moderne) hakati uusajast omaette perioodina eraldama pärast Teist maailmasõda. Tinglikuks piiriks varauusaja ja uusaja vahel loetakse enamasti Prantsuse revolutsiooni algust 1789, teistest dateeringutest on sagedasem varauusaja lõpetamine Napoleoni sõdadega 19. saj. alguses. Viimastel aastakümnetel on saanud üldiseks tavaks vaadelda varauusajana tinglikul

Ajalugu
147 allalaadimist
thumbnail
10
pptx

Helilooja - Mart Saar

Click to edit Master text styles Second level Third level Mart Saar Fourth level Fifth level (18821963) Üldine Mart Saar oli helilooja, pedagoog, organist, pianist ja rahvaviiside koguja. Tema loomingusse kuulub umbes 350 a cappella koorilaulu, 180 soololaulu, 120 klaveripala, 2 orkestriteost ja 2 vokaal-sümfoonilist teost. Loomingut läbib kaks peamist teemat: armastus ja loodus. Lapsepõlv ja õpingud Sündis 28

Muusikaajalugu
29 allalaadimist
thumbnail
387
pptx

Kunsti eksami esitlus

Impressionism ÉDOUARD MANET Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Eine murul,1863, 214270, õli lõuendil Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Olympia, 1863, 130190 Õli lõuendil ÉDOUARD MANET ÉDOUARD MANET Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Baar Folies- Bergere` is 1882 97/130 Õli lõuendil CLAUDE MONET

Kunst
11 allalaadimist
thumbnail
11
pptx

Richard Wagneri elu ja looming

Richard Wagner Elu ja looming Diana Ossipova ja Kadri Click to edit Master text styles Second level Elu Third level Fourth level Fifth level · Wilhelm Richard Wagner · 22.05.1813- 13.02.1883 · 1820 - pastor Wtzeli kooli · 1826 ­esimene tragöödia Leubald · 1831 ­ Leipzigi Ülikool · 1883 ­ koorijuht Würzburgi teatris,

Muusikaajalugu
15 allalaadimist
thumbnail
20
doc

Kunsti ajaloo suulise eksami konspekt

Kunstiajalugu Manerism - emotsioon, segadus, usufanatism, pikaks venitatus/ebaloomulik anatoomia, lõhutud kompositsioon 16.saj 17-18saj Barokk - dünaamika, liikumine, 1640 näituste algus, 9 uut zanri: 1. Grupiportree 2. ... Rokokoo 18.saj - õukonna kunst, hiinatsemine Klassitsism - 18.saj lõpp - 19.saj esimene pool Loe õpiust lohh Sünnib Prantsusmaal, Arc de Triompfe 1806-1936 Jean François Thérèse Chalgrin Partheon Pariisis 1757-1800 Souffiot Tarbekunst, ampiirstiil, pmst kopeeritakse antiikaega, näiliselt vastandub pealiskaudsusele, detailid kallistest materjaldest (leopardi nahk, lapis lazuli), luuakse palju koopiaid Seinadele maalitakse illusoorsed garniisid ja maalid Antonio Ganova Maalikunst - vähe säilunud antiigist, peavad midagi uut leiutama Jaques Louis David 1748-1825 Horaatslaste vanne 1784-5 barokilik valgusvihk, kaaristu taustal- renessanss, naturalistlik Marat' surm - langev diagonaal Pierre Serizat- ajastu mood Madame Rec

Kunstiajalugu
19 allalaadimist
thumbnail
19
pptx

Esitlus: Klassitsistlik kujutav kunst

Pärast jaokbiinide terrorit ja nende kukutamist, kutsus ta oma maaliga esile lepitamise Prantsuse ühiskonnas. David olid Napoleoni virtuaalse kultuse rajaja. Tema suurepärased portreed on maalitud lihtsuses ja selguses. Jacques Louis David ­ Horatiuste vanne Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Jacques Louis David ­ Napoleon I ja Josephine kroonimine Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level

Kunstiajalugu
7 allalaadimist
thumbnail
6
pptx

Miguel de Cervantes Saavedra

Tema tuntuim teos on "Don Quijote". Click to edit Master text styles Second level Millal sündis Cervantes keegi täpselt ei Third level tea, aga kiriku kirjade põhjal on teada, Fourth level et ta sündis 29. septembril 1547 linnas Fifth level Alcalá de Henares. Tema elu oli tõesti raske. Lapsepõlves oli tema perekond väaga vaene. Ta pidi minema tööle, ja ta rändas Cervantes ühest paigast teise, töötades Hispaania Armaada varustajana ja maksukogujana. Ühes vanas legendis räägitakse,et kuigi Cervantes

Ajalugu
4 allalaadimist
thumbnail
2
docx

John Cage

John Cage (1912-1992) John on USA helilooja, pianist, publitsist. Ta on üks 20. sajandi tähtsamaid esindajaid. Mees, kes tuli välja teosega 4.13. Teose alguses tuli John lavale ja istus klaveri taha ning istus 4.13 minutut vaikuses ja siis saigi lugu läbi. Cage on radikaalne uuendaja ning ta on sellega mõjutanud üleüldist kunsti ja selle ajastu muusikat . Pärit on ta Los Angelasest ja õppis kompositsiooni Richard Bühligi, Adolph Weissi ja Henry Cowelli all, kes olid talle teerajajaks. Määravaimaks õpetajaks oli Cowell. Samuti on ta õppinud Arnolt Schönbergi käe all ning tema õpingutee möödus New Yorkis. Sonaat sooloklaverile ja Kompositsioon kolmele häälele. MK: Süit mänguklaverile Varased loomeaastad Schönbergi dodekafoonia süsteem valmistas Cagele pettumuse. Ta siirdus 1937. Seattlesse tantsugruppide klaverisaatjaks.Aasta hiljem organiseeris ta I löökpillide orkestri, mille tarbeks kirjutas ta teoseid First construction (in metal) (1939) see oli sell

Muusika ajalugu
12 allalaadimist
thumbnail
22
pptx

HIROSHIMA KATASTROOF

välja aatomipomme. Et Jaapanit alistuma sundida, heitsid ameeriklased aatomipommi 6. augustil 1945. aastal Jaapani linnale Hiroshima. § Hiroshimale tuumapommi heitnud lennuk kandis nime Enola Gay § Tuumapomm kandis nime "Little Boy" (väike poiss) § 420 000 elanikust hukkus kohe vähemalt 70 000 inimest, hiljem on kiiritustõppe surnud üle 200 000 inimese. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level § Linnakohale aatompommi viinud lennukit juhtis Paul Warfield Tibbets § Ta suri 2007. aastal, olles 92 aastane Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level TUUMAPOMMIST § 3,3 meetrit pikk ning 4131 kilogrammi raske § Pommi lennukisse toimetamiseks tuli kaevata spetsiaalne süvend, kus

Ajalugu
11 allalaadimist
thumbnail
7
pptx

Aleksandr Nikolajevitš Benois

§ 1903. aastal illustreeris A. Puskini poeemi ,,Vaskratsanik". § Aastail 19181936 töötas A. Benois kunstigalerii juhatajana. § 1926. a. emigreerus Prantsusmaale ja elas Pariisis. § 1955. aastal andis välja kaheosalise raamatu ,,Memuaarid". Keisrinna Jelizaveta I promenaad üle Peterburi aadellike tänavate (1903) Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Peeter Esimene; mõtetes ehitada Peterburi Läänemere äärde. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Kasutatud allikad § http://et.wikipedia.org/wiki/Aleksandr_Benois § https://www.google.ee/search?q=Aleksandr+Benois&espv=210&es_sm=93&

Kunstiajalugu
4 allalaadimist
thumbnail
18
pptx

Alfred Manessier

1911-1993 Alfred Manessier Prantsuse kunstnik Sündis Saint-Quenis Kujundas vitraaze ja tapeete Saanud mitmeid auhindu -12° 1956 Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Varakevad 1966 Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Click to edit Master text styles

Kunstiajalugu
2 allalaadimist
thumbnail
6
pptx

Eesti kunst 1975-1990

Fotolavastuslikud kultuuriplakatid Tarbekunst Kunstiharu, mis tegeleb tarbeliste esemete kujundamisega Vastavalt materjalile eristatakse klassikaliselt mitmesuguseid alasid Eeskätt levis tarbekunstis ainult näituste jaoks loodud kunst Krista Virkus - Tass ja alustass Anu Ivask ­ "Pidulised" Click to edit Master text styles Second level Click to edit Master text styles Third level Second level Fourth level Third level Fifth level Fourth level Fifth level

Kunstiajalugu
4 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun