Debora Vaarandi referaat
Näiteks kirjeldab ta Eesti pealinna, et seal on ilus ja , et rohkem peaks väärtustama riiki,
kus me elame.
Vahel läänetaevas keset sügispilvi
nagu otsiksid sa oma Tallinnat,
meeles lapsepõlve kordumatud pildid,
mälestustepaigad kõige kallimad.
Siis vast mõistad tuhandete tuski
päevalillemailt või Musta mere kaldalt-
kõigi nende kurbust, kelle kodu kuskil
tuhaks sai või vaevleb vägivallas.
Miilab ikka jälle sinu pilgus
Tallinn tulesambaiks taeva paisatud,
Ja ta kurgu ümber kokku tõmbuv silmus,
Oleviste kohal tiirlev raisakull.
Siis vast tunned nagu oma pihus
Leningradi laste külmavõetud käsi.
Väljad ühishaudu Tuikavad su ihus
7
ja su süda vihkamast ei väsi.
See on sama viha, igatsus ja valu,
millega end püsti tõukas Stalingrad.
See on jõud, mis võidab, surmaõudu talub,
miljonite jõud, mis vabastab me maa.