tuletõkkekonstruktsiooni tuleohutust. 5 Tulemüür: Kui hooned ehitatakse kokku või teineteisele lähemale kui minimaalne tuleohutuskuja tuleb hoonete vahele (hoonetesse) ehitada tulemüür. Tulemüür peab olema ehitatud mittepõlevatest ehitusmaterjalidest. Ka avatäited (uksed, aknad, luugid) tulemüüris peavad olema mittepõlevatest materjalidest. Avatäited peavad olema tulemüüriga samast tuleohutusklassist. Tulemüür peab toetuma mittepõlevale vundamendile või vundamenditalale ning olema staatiliselt püsiv ka hoone tarindite varisemise korral nii ühel kui ka mõlemal pool tulemüüri. Tulemüür peab katkematult läbima hoonet kogu kõrguses ja laiuses ning olema vastupidav ka tulekahju korral tekkivatele termilistele pingetele. Tule levik naaberehitistele: Tulekahju levimine ühelt ehitiselt teisele ei tohi ohustada inimturvalisust etga põhjustada
jooksul. Tuletõkkekonstruktsioonides või nendega koos kasutatavad materjalid ei tohi vähendada tuletõkkekonstruktsiooni tuleohutust. Tulemüür Kui hooned ehitatakse kokku või teineteisele lähemale kui minimaalne tuleohutuskuja tuleb hoonete vahele (hoonetesse) ehitada tulemüür. Tulemüür peab olema ehitatud mittepõlevatest ehitusmaterjalidest. Ka avatäited (uksed, aknad, luugid) tulemüüris peavad olema mittepõlevatest materjalidest. Avatäited peavad olema tulemüüriga samast tuleohutusklassist. Tulemüür peab toetuma mittepõlevale vundamendile või vundamenditalale ning olema staatiliselt püsiv ka hoone tarindite varisemise korral nii ühel kui ka mõlemal pool tulemüüri. Tulemüür peab katkematult läbima hoonet kogu kõrguses ja laiuses ning olema vastupidav ka tulekahju korral tekkivatele termilistele pingetele. Tule levik naaberehitistele Tulekahju levimine ühelt ehitiselt teisele ei tohi ohustada inimturvalisust et põhjustada
kolmel, üksteisest üsna erineval viisil: - staatilist stabiilsust, sh kuju muutmatust ehk deformatsiooni puudumist (R); - ruume eraldavate tarindite osas tihedust (E); - vähest soojajuhtivust, et tarindi vastasküljel tule suhtes ei tõuseks temperatuur tarindi pinnal üle lubatava piiri, üldjuhul mitte üle +80 °C (I). Tulepüsivusaja kestvus konkreetsel juhul oleneb põhiliselt hoone (ehitise) tuleohutusklassist ja tarindi liigist (ülesandest, koormusskeemist), TP1-klassi kuuluvatel hoonetel ka põlemiskoormusest. Olenevalt ehitusdetailist või tarindist ja selle asukohast ehitises võib esineda olukordi, kus kõigi eespoolmainitud kolme tingimuse täitmine tulepüsivuse suhtes ei ole vajalik, nt kandetarind (post) peab täitma kõiki kolme tingimust, kui ta paikneb tuletõkkepiirdes; eraldiseisval postil on ainult stabiilsuse nõue (R)
kolmel, üksteisest üsna erineval viisil: - staatilist stabiilsust, sh kuju muutmatust ehk deformatsiooni puudumist (R); - ruume eraldavate tarindite osas tihedust (E); - vähest soojajuhtivust, et tarindi vastasküljel tule suhtes ei tõuseks temperatuur tarindi pinnal üle lubatava piiri, üldjuhul mitte üle +80 °C (I). Tulepüsivusaja kestvus konkreetsel juhul oleneb põhiliselt hoone (ehitise) tuleohutusklassist ja tarindi liigist (ülesandest, koormusskeemist), TP1-klassi kuuluvatel hoonetel ka põlemiskoormusest. Olenevalt ehitusdetailist või tarindist ja selle asukohast ehitises võib esineda olukordi, kus kõigi eespoolmainitud kolme tingimuse täitmine tulepüsivuse suhtes ei ole vajalik, nt kandetarind (post) peab täitma kõiki kolme tingimust, kui ta paikneb tuletõkkepiirdes; eraldiseisval postil on ainult stabiilsuse nõue (R)
kohta (nt tulekindlasse trepikotta, millest on olemas otseväljapääs maapinnale) Ohutu evakuatsiooni tagamiseks peab ehitises olema piisav arv sobiva pikkusega paigutusega kergesti läbitavaid evakuatsiooniteid ja -pääse Pääs pööningule läbi luugi min mõõtmed 600x800 mm. Juurdepääs luugile peab olema tagatud kohtkindla redeliga. 11 Loeng 4 Suitsutõrje Suitsuluukide kogupindala oleneb tuleohutusklassist. Väikesed suitsulõõrid: Põlevmaterjalidest ehitisosad tuleb paigutada nii, kaugele suitsulõõri seina välispinnast, et nende temperatuur ei tõuseks üle 80 kraadi C. Üldjuhul piisab sellest, kui need paigutada vähemalt 100mm kaugusele korstna välispinnast. Vahelaest või katusest läbiminekul tuleb lisakaitsena paigutada 100mm paksune kivivill, betoonkrae vms. Põlevmaterjalist ehitisosad võivad ulatuda vähemalt 230mm paksuse seinaga müüritud
Tihti osutus trepikoja pind allpool ümbritsevat maapinda olevaks. Hoonet ümbritsev maapinnas on tõusnud või maja vajunud. Vesi jookseb trepikotta sisse ning kahjustab treppide tugikonstruktsioone. Trepikoja tuleohutuse osa vaata peatükk 2.10 Tuleohutus lk. 86. Trepp on oluliseks osaks elamu evakuatsiooni lahendamisel ülemistelt korrustelt. Seetõttu on oluline, et trepi kandevõime ja trepikoja tuletõkketarindite tulepüsivus püsiks tulekahju tingimustes teatud aja: sõltuvalt tuleohutusklassist 30 või 60 minutit. Üldjuhul ei ole see puitkorterelamutes tagatud. 78 2.8 Avatäited 2.8.1 Akna lahendused Puitkorterelamutel oli ehitusjärgselt peamiselt kahe klaasiga aknad. Kuigi juba tollel ajal arutati ka kolme- ja ka neljaklaasiliste akende üle (Jürgenson 1940). Enamlevinud olid kahele poole avanevad aknad, aga esines ka aknaid, mille mõlemad raamid avanesid sissepoole (vt. Joonis 2.61). Joonis 2
annaabi.ee 
