Kui juht on kursis töötaja arengu ja panustamisega organisatsiooni, on edutamine tõenäolisem, kui otsese kommunikatsiooni puudumisel. Lisaks palganumbrile on oluline ka tunnustus ja töötaja märkamine. Juhina püüaksin tunnustada töötajaid, leian, et oluline on tunnustada mitte ainuüksi neid töötajaid, kes on hakkama saanud millegi silmapaistvaga vaid ka neid kes igapäevaselt oma tööd suurepäraselt teevad ja konstantselt töö tulemuslikkusesse panustavad. Töötajaid motiveerib arenguvõimaluse olemasolu, mis omakorda tõstab töötajate rahulolu. (B. P. Kumari; V. N. Giri, 2009) Lisaks igapäevasele tunnustamisele ja töötaja märkamisele, on siinkohal oluline välja tuua ka arenguvestlusted. Juhina peaksin leidma aega, et pidada teatava perioodi tagant kõikide töötajatega inividuaalne vestlus. See on oluline, sest vestluse käigus saab läbi vaadata kuidas on
pisaraid, aega ja tarkust. Inimesel peaks olema mingi eesmärk või siht, mille nimel tegutseda, et hommikul ärgates poleks hinges kurba tühjust. Motivatsioonipuudus frustreerib ning sellise psühholoogilise koormaga on raske elada. Ent ootused peaksid olema teisest küljest ka realistlikud, muutused peaksid toimuma järk-järgult unistuse suunas. Eesmärgi nimel tuleb kirglikult tööd teha sihti silme eest kaotamata. Õnnelik inimene usub endasse, oma unistuse täitumisse, oma tegude tulemuslikkusesse, väikesed võidud annavad usule jõudu ning nii on ka lihtsam tagasilööke taluda. Rahu teeb õnnelikuks. Indiviidi seisukohalt on hingerahu primaarne, et olla õnnelik. Kust aga leida hingele kosutust? Kas on üldse võimalik täielikku rahu leida? Harmooniline inimene (ehk välise ja sisemise maailmaga tasaskaalus olija) omab hingerahu. Harva aga kohtame enese ja maailmaga rahujalal ning balansis olevat isiksust. Rahulolu tähendab ju ikkagi leppimist, aktsepteerimist..
Püüdes mõista alluva käitumist, teeb ta selle põhjuste kohta esialgse järelduse. Seejärel püüab juht ette näha alluva edasist käitumist või seda mõjutada. Mikro-makromotivatsioon Et motiveerida inimest parandama oma töö tulemuslikust, tuleb muuta tingimusi antud organisatsioonis. Seda motivatsiooni nim. A-tüüpi ehk mikromotivatsiooniks. Selline käsitlus on aga ebapiisav kuna inimestel on ka tööväline elu, mis mõjutab nende suhtumist oma töökeskkonda ja töö tulemuslikkusesse. B-tüüpi ehk makromotivatsioon arvestab oragnisatsiooniväliste tingimuste mõju inimeste motivatsioonile. Need tingimused võivad olla erinevat laadi: seotud töö või vabaajaväärtustega,maksude tasemega, riigipoolse kontrolliga töötajate hüveks kasutatavate vahendite üle jne.Kui väliskeskkond ei loo soodsaid tingimusi, on alluvate töömotivatsioon madal isegi heade töötingimuste korral.
56. Põhiideoloogiad on - Sotsialism - Konservatism - Liberalism 57. Tendentsi, et erakond muudab oma ideoloogiat vastavalt ühiskondlike arvamuste ja eelistuste muutmisele, nimetatakse - Konkurentsilähenemiseks 58. Liberalismi põhiteeside hulka kuuluvad: - Individualism - Kirikuvastasus - Võimaluste võrdsus 59. Liberalismi iseloomustab: - Usk turureegliste efektiivsusesse - Usk inimmõistusesse - Usk reformide tulemuslikkusesse - Usk esindusdemokraatiasse, parlamentarismi 60. Negatiivse vabaduse idee on omane ennekõike: - Uusliberalismile - Uuskonservatismile 61. Positiivse vabaduse idee on omane ennekõike - Sotsiaalliberalismile 62. Sotsialismi aluspõhimõteteks on: - Klassivõitlus - Protest vaesuse vastu - Usk inimeste võrdsusesse kui edasiviivasse jõudu 63. Klassikalist sotsiaaldemokraatiat iseloomustab - Riigi keskne roll inimeste heaolu tagamisel
inimene peab uskuma, et tema pingutuse tulemusena on töösooritus parem! (seotud seega enesetõhusus uskumustega) II Tegevus- tagajärg . Inimene hindab tõenäosust, kuivõrd edukas sooritus viib teatud tulemusteni kui reaalne on soovitavat tulemust saavutada. Analüüsitakse teiste kogemusi, hinnatakse riskimäära ja prognoositakse teiste inimeste võimalikke reaktsioone. Pingutuse tugevus sõltub inimese usust tegevuse tulemuslikkusesse antud situatsioonis. (näit. kogemus ütleb, et initsiatiivi ülesnäitamine suurenda edutamise võimalust ja et selline käitumine on teiste poolt tunnustatud) III Olulisus inimene hindab pingutuse ja selle tagajärgede ning tasude väärtust enda jaoks. Arvestatakse nii võimalike tasude kui negatiivsete tagajärgedega. Inimene peab uskuma, et ta saab oma pingutuse eest vastava tasu. Pingutuse tugevus sõltub tasu olulisusest/väärtusest inimese
omandi eelistamine eraomandile. 8. Põhiideoloogiad on sotsialism, konservatism ja liberalism. 9. Tendentsi, et erakond muudav oma ideoloogiat vastavalt ühiskondlike arvamuste ja eelistuste muutumisele, nimetatakse konkurentsilähenemiseks. 10. Liberalismi põhiteeside hulka kuuluvad individualism, kirikuvastasus ja võimaluste võrdsus. 11. Liberalismi iseloomustab usk turureeglite efektiivsusesse, usk inimmõistusesse, usk reformide tulemuslikkusesse ja usk esindusdemokraatiasse, parlamentismi.- kõik 12. Negatiivse vabaduse idee on omane ennekõike uusliberalismile, uuskonservatismile. 13. Positiivse vabaduse idee on omane ennekõike sotsiaalliberalismile. 14. Sotsialismi aluspõhimõteteks on klassivõitlus, protest vaesuse vastu ja usk inimeste võrdsusesse kui edasiviivasse jõudu. 15. Klassikalist sotsiaaldemokraatiat iseloomustab riigi keskne roll inimeste heaolu tagamisel; riigi oluline roll majanduse juhtimisel. 16
teistega. MIKRO- MAKROMOTIVATSIOON Inimkäitumise mõjutamine on tihedalt seotud ümbritseva keskkonnaga ja isiksusega. Käitumise põhjuseid indiviidi tasandil kirjeldab: A- tüüpi ehk mikromotivatsioon –käsitleb inimest organisatsiooni kesksena. Inimese motiveerimiseks tuleb muuta tingimusi oma organisatsioonis. See on aga inimesele ebapiisav, sest inimesel on ka tööväline elu, mis mõjutab suhtumist oma töökeskkonda ja oma tulemuslikkusesse. Keskkonna tegurid, mis mõjutavad inimese käitumist kirjeldab B- tüüpi ehk makromotivatsioon- arvestab firma välistingimuste mõju motivatsioonile mis on seotud töö või vaba aja väärtustamisega, maksude tasemega, riigipoolse kontrolliga vahendite kasutamise üle töötajate hüveks. Kui väliskeskkond ei loo soodsaid tingimusi, on alluvate töömotivatsioon madal isegi heade töötingimuste korral. motivatsiooni parandamiseks saab juhtkond: Luua hea mikrokliima
võimalike riskidega. Eeldused riskianalüüsi edukaks läbiviimiseks: • tööandja suhtub heatahtlikult riskianalüüsi kohustuslikkusesse ja tegeleb sellega omal initsiatiivil, lähtudes seadustest/normidest ja üldtunnustatud headest tavadest; • tööandja on võimeline leidma riski suurusele vastava õige lahenduse, lähtudes tootmisvajadustest ja kulutuste suurusest (tasuvuse analüüs); • usk oma töö tulemuslikkusesse ning tahtmine mõtteviisi muuta, olla avatud ja uuendustele vastuvõtlik. Mõtteviisi muutmine ei tähenda muidugi seda, et me oleksime pimedad ja kurdid probleemide suhtes ning märkaksime ümbritsevas ainult positiivset. • mõeldes riskianalüüsist kui raskest ja ebameeldivast probleemist, millega tuleb tegelema hakata ning millega tegelemiseks puudub igasugune motiiv, tekitame iseenesele tarbetu emotsionaalse barjääri. Võtame seda hoopis kui huvitavat
c. Konservatism d. Liberalism 9.Tendentsi, et erakond muudab oma ideoloogiat vastavalt ühiskondlike arvamuste ja eelistuste muutum a. konkurentsilähenemiseks b. sotsioloogiliseks lähenemiseks c. kompromisslähenemiseks d. institutsiooniliseks lähenemiseks 10.Liberalismi põhiteeside hulka kuuluvad a. parempoolsus b. individualism c. kirikuvastasus d. võimaluste võrdsus 11.Liberalismi iseloomustab a. usk turureeglite efektiivsusesse b. usk inimmõistusesse c. usk reformide tulemuslikkusesse d. usk esindusdemokraatiasse, parlamentarismi 12.Negatiivse vabaduse idee on omane ennekõike a. uusliberalismile b. sotsiaalliberalismile c. uuskonservatismile d. sotsiaalkonservatismile 13.Positiivse vabaduse idee on omane ennekõike a. uusliberalismile b. sotsiaalliberalismile c. uuskonservatismile d. predestinatsiooniteooriale 14.Sotsialismi aluspõhimõteteks on a. klassivõitlus b. protest vaesuse vastu c. usk inimeste võrdsusesse kui edasiviivasse jõudu d
annaabi.ee 
