Kontrolltöö. Sisekontrolli üldstandardid, siseauditi ülesanded, selle strateegiline plaan,auditi planeerimisel tuleb arvesse võtta ..., sisekontrolli tulemuslikkuse alused on ...
(koolitus on seotud tema ametikohal töötamiseks vajalike oskuste ja teadmistega) ning koolituskursusel on vabu kohti. 4.6 Väliskoolitusplaan koostatakse 1x aastas, selle eest vastutab personalijuht. Koolitusplaani koostamisel vaadatakse läbi osakondade koolitusvajadused ja väliskoolitajate koolituspakkumised. Koolitusplaani korrigeeritakse pärast koolituse toimumist või tähtaja ületamist. Väliskoolitusel osalenu täidab ,,Koolituse tulemuslikkuse jälgimise tabeli". 4.7 Sisekoolitusplaani koostamisel vaadatakse läbi osakondade koolitusvajadused ja koostatakse koolituse teemad, mille ajakava ja osalejad määratakse kindlaks koolituse planeerimise käigus. Koolitusplaani täitmise eest vastutab personalijuht. 4.8 Koolituseelarve koostatakse koos palgaeelarvega. Koolituseelarve koostamisel arvestatakse ettevõtte hetkevajadusi ja ressursse. 4.9 Ettevõte toetab oma töötajate iseseisvaid õpinguid. Iga iseseisvalt osaletud kursuse
vaadeldav allpool toodud joonise abil.: Joonis 2. Koolitustegevuse etapid. · Koolitusvajaduse hindamise käigus kogutakse infot, mis on aluseks kõigile koolitustegevuse järgnevatele etappidele. Praktika näitab, et kõige raskem on vajadusi (kogutud infot) õigesti analüüsida ning koolitusele selged ja konkreetsed eesmärgid seada. Seetõttu jäädakse hiljem tihti kimpu ka koolituse 9 tulemuslikkuse hindamisega. Koolitusvajaduste hindamisel lähtutakse prognoositavast personalivajadusest ja töötajate teadmistele ja oskustele esitatavatest nõuetest. · Koolituse planeerimine viib vajadused kokku võimalustega, selle tulemusena valmib koolitusplaan. Koolitusplaaniga kaasneb koolituskulude eelarve, milles planeeritakse koolitusplaani täitmiseks vajalikud kulutused. Töötajate
The Examine Goal Orientation and Sports Self Confidence Level of Soccer Players - eesmärgisuunitluse ja spordi enesekindluse taseme uuring jalgpallurite hulgas Antud uuringu eesmärgiks oli uurida eesmärgisuunitlust ja enesekindlust spordis jalgpallurite hulgas. 87 meesjalgpallurit osales selles uuringus. SSCI ja GEO (kahjuks ei leidnud nende kohta rohkem infot) skaalat kasutati andmete kogumisel. On näha, et enesekindlus on üks teguritest, mis mõjutab ja määratleb sportliku tulemuslikkuse. Uurides enesekindlust spordis, kohtame kolme erinevat fakti selle kohta : 1) 1997. Aastal arendatud isemajandamise teooria Banduuras ja mõõdetud olulist prognoosi üksikisikutel aktualiseerides nende eeldatavat käitumist; 2) kasutades tulemuslikkuse ootuseid tajutava konkurentsi teooriana sportlikus käitumises, et kohaneda spordiga; 3) Viimase sammuna enesekindluse uurimisel on käitumise arendamine kohanemaks spordi
.................................................................... 49 4. CONTROLLINGUSÜSTEEM ETTEVÕTTE JUHTIMISSÜSTEEMI OSANA ...................................................................................................................... 51 4.1. Controllingu olemus ja ülesanded ...................................................................... 51 4.2. Tulemusjuhtimise kontseptuaalsed alused.......................................................... 56 4.3. Ettevõtte tulemuslikkuse hindamine ja juhtimine .............................................. 59 4.4. Tulemuslikkuse hindamise ja juhtimise näitajad ning meetodid Eesti ettevõtetes ............................................................................................................ 62 4.5. Strateegiline controlling ...................................................................................... 70 4.6. Strateegilise controllingu instrumentaarium .........................................
...3 2.PERSONALIJUHTIMISE PÕHIMÕTTED JA MEETODID.................................................6 3.PERSONALIJUHTIMISE PÕHIFUNKTSIOONID...............................................................8 3.1Uute töötajate värbamine...................................................................................................8 3.2Ettevõtte koolitused............................................................................................................8 3.3Töötajate töö tulemuslikkuse hindamine...........................................................................8 3.4Professionaalsuse hindamine atesteerimise kaudu.............................................................9 3.5Töötasusüsteem..................................................................................................................9 KOKKUVÕTTE.......................................................................................................................10 1
9. Mida näitab kulurentaablus ja kuidas seda tõlgendada? Kulurentaablus iseloomustab tehtud kulutuste efektiivsust, näidates kui palju kasumit saadi toodangu müümisel iga kulutatud euro kohta. (kasum/kulu) 10. Mida näitab käiberentaablus ja kuidas seda tõlgendada? Käiberentaablus näitab kui palju kasumit saada toodangu müümisel iga müügitulu euro kohta. (kasum/tulu) 11. Tooge välja järgmiste näitajate plussid ja miinused ettevõtte tulemuslikkuse hindamise seisukohast lähtudes. 1) Tootlikkus · Saagikus · Piimatoodang lehma kohta 2) Kogukasum 3) Kulurentaablus 4) Käiberentaablus 12. Milline näitaja ja miks on parim ettevõtte tulemuslikkuse hindamisel? Kogukasum näitab müügitulu, millest on maha arvestatud kogukulud (realiseeritud toodete ja tegevuskulud. 13. Mille poolest erineb kattetulu meetod tootmisomahinna leidmisest?
Marek Falgot ja Sander Rootslane BEB-2 Õppejõud: Tõnu Kaarelson Tallinn 2013 Sisukord 2 1.Tulemusjuhtimise olemus Tulemusjuhtimine on juhtimisfilosoofia. Meie arvates on lihtsaim ja arusaadavam definitsioon tulemusjuhtimise kohta järgnev: "Tulemusjuhtimine on strateegiline, kogu organisatsiooni hõlmav, protsess organisatsiooni eesmärkide saavutamiseks läbi organisatsioonis töötavate inimeste ja meeskondade (üksuste) tulemuslikkuse tõstmise." (Armstrong 2003) Tulemusjuhtimine on osutunud juhtimisteooriates läbimurdeliseks alates 1955 aastast, kui Peter Drucker tutvustas eesmärgipärase juhtimise kontseptsiooni. Võib kinnitada, et tegemist on laialt praktiseeritava, pikaajalise ning valdavalt positiivse hinnangu saanud teooriaga (Eensalu 2012: 197). Inimressurssi tulemuslik juhtimine nõuab juhilt nii strateegilise terviku nägemise võimekust kui ka oskust hakkama saada iga töötajaga eraldi, arvestades tema
, . , , - - - , . . , , . , , . . -- , : . , , . , , . , , . , , -- , , , , . , , . , . , . , , . , , , , - , , . - suur osa elust - põnev protsess - pühendumine - tulemuslikkuse - juhtida - - esindaja - analüütiline mõtlemine -võime - üld - tegeleda -kuludega - tulevane - tegevus ala -kogemus -juhtimises - kutsumus -vastutuse - langeb -isikliku arengu - info puudust - jääb ilma
· Arendamine organisatsiooni arenguvajadustest tulenevalt personali kompetentsuse tõstmine töökohal · Personali arendamise eesmärk töötajate ametialase kompetentsuse pideva tõusu tagamine vastavalt organisatsiooni vajadustele. · Personali arendamise ja koolituse etapid - arendus- ja koolitusvajaduste väljaselgitamine; koolituse planeerimine ja koolitusplaani koostamine; koolituse korraldamine; tulemuslikkuse hindamine ja õpitu rakendamine. · Juhtkonna osalus osaleb koolituse tulemuslikkuse hindamisel · Töötaja osalus osalevad koolitusel vastutades oma kvalifikatsiooni tõstmise eest · Personalitöötaja osalus osaleb protsessi kõigis etappides ja tema ülesandeks on kogu korralduslik pool. · Protseduuri vajalikkus sätestab üldpõhimõtete rakendamise täpsed reeglid. TÖÖTAJATE TÖÖALANE HINDAMINE
· Värbamisvajaduse rahuldamine · Organisatsiooni väärtuste kinnistamine · Töötajate sidumine, hoidmine, motiveerimine Tööandja brändi kujundamise vahendid (võimalused): Sisemine bränd: · Töölepingu tingimused · Juhtimiskultuur · Sisekommunikatsiooni stiil · Karjäärivõimalused Väline bränd: · (Tipp)juhi isik · Töökuulutuste stiil · Organisatsiooni töötajad kõneisikute ja arvamusliidritena 14. Inimressursi tulemuslikkuse (töösoorituse) juhtimise olemus Töösoorituse juhtimine on süsteemne, sihipäraste juhtimistegevuste kogum, mille eesmärgiks on organisatsiooni tulemuslikkuse suurendamine seal töötavate inimeste ja meeskondade suutlikkuse arendamise kaudu. Töösoorituse juhtimine on olemuselt dialoog: pidev tagasiside ja juhtimitegevus jooksva töö käigus ning samuti regulaarne, kindlatele reeglitele toetuv, konkreetses vormis toimuv dialoog. Töösoorituse juhtimine eeldab:
et Eestis ei ole soolist palgalõhet ja et see ei ole nii suur probleem, kui see arvatakse olevat. Saates paistsidki eelkõige välja ettevõtja Eugen Veges, aga ka Marre Karu. Nemad olid kaks saatekülalist, kes läksid oma veendumustega kõige enam vastuollu ja kes paistsid oma sõnavõttude ja äärmuslike vaadetega teiste hulgast enam välja. Eugen Veges defineerib saate alguses mõistet sooline palgalõhe: "Sooline palgalõhe on see, kui sama töö ja sama tulemuslikkuse eest makstakse ebavõrdset tasu." Marre karul oli soolisest palgalõhest aga oma arusaam. Ta küsis, et miks on õpetajate palk madalam kui ehitajate oma. Marre arvates on sooline palgalõhe aga see, kui erineva töö ja tulemuslikkuse eest makstakse erinevat palka. Kahjuks ei olnud tal oma väidete tõestamiseks mitte ühtegi kindlat fakti välja tuua. Seevastu Eugen Vegesel oli oma seisukohtade kinnitamiseks piisavalt usaldusväärseid fakte.
organisatsiooni tegevuse, toodete ja teenuste kirjeldus; organisatsiooni keskkonnapoliitika ja keskkonnajuhtimissüsteemi lühikirjeldus; organisatsiooni tegevuse, toodete ja teenustega seotus oluliste otseste ja kaudsete keskkonnaaspektide kirjeldus ning selgitus nende aspektide mõju kohta; keskkonnaeesmärkide ja -ülesannete kirjeldus, mis on seotud oluliste keskkonnaaspektide ja -mõjuga; andmed organisatsiooni keskkonnaalase tegevuse tulemuslikkuse täiustamise kohta; kokkuvõte andmetest, milles seoses olulise keskkonnamõjuga võrreldakse organisatsiooni keskkonnaalase tegevuse tulemuslikkust selle keskkonnaeesmärkide ja ülesannetega; muud keskkonnaalase tegevuse tulemuslikkusega seotud asjaolud, sh õigusaktide järgimine seoses olulise keskkonnamõjuga; tõendaja nimi, akrediteerimise number ja keskkonnaaruande tõendamise kuupäev. 2. Mis on ISO14001 ja EMAS?
baasrahastamise taset; • tugevdame kõrgkoolide rahvusvahelist koostööd ja tööjaotust. Tugev ja motiveeritud õpetajaskond ning vastutustundlik juhtimine • tuginedes tööjõukulude osakaalu suurenemisele hariduskuludes, jätkame õpetajate palgataseme ennakkasvuga riigi keskmise suhtes, kuni see moodustab 120% riigi keskmisest tasemest.; • tulemusrahastamise ja järelevalvega tagame koolijuhtide suurema vastutuse koolide õppetöö tulemuslikkuse ja koolide üldseisundi eest; • käivitame tasemeõppest väljalangevuse kahandamise programmi ning muudame selle alusel väljalangevusnäitajad kooli tulemuslikkuse indikaatoriteks.
.. a. Eelarve b. Tegevusplaan c. Poliitika d. Protseduur e. Strateegia 18.Milline alljärgnevalt loetletud ideaaltüüpidest ei kuulu Mike Wahl'i ..konna tüpoloogiasse? a. Humanist - Traditsional (HUSTA) b. Modern (MODERN) c. Idealist humanist (IDEHU) d. Pragmatist - materialist (PRAMA) e. Idealist (IDEA) 1. Otsuste ja tegevuste kogum, mis kindlustab pikas perspektiivis äriühingu jätkusuutliku tulemuslikkuse on - strateegia 2. Strateegilise juhtimise mudel koosneb neljast põhielemendist, seda ei ole - taktika 3. Funktsionaalse strateegia fookus on - ressursside tootlikuse maksimeerimisel 4. Milline alljärgmevalt loetletud kohstustest ei ole strateegilises juhtimises äriühingu nõukogu ülesanne - elluviimine 5. Suurtes äriühingutes käsitletakse agenditeooria valguses agentidena - juhatajat, juhatuse liikmeid, tippjuhte 6. Äristrateegia fookus on - konkurentsieelise suurendamisel 7
kümnendil viis suurt väljakutset: liikumine arengu- ja koostöökeskse õpikäsitluse suunas, õpetaja positsiooni ja maine tõus, õppes osalemise kasv, hariduse tugevam seostamine teadmusühiskonna ja innovaatilise majandusega, uue digikultuuri kujundamine Eesti hariduse ja kultuuriruumi osaks. Just neile kavandatav haridusstrateegia keskendubki, pakkudes teid Eesti hariduse kvaliteedi ning selle isiksusliku ja ühiskondliku tulemuslikkuse tõstmiseks. Kuid alati ei piisa edukaks toimetulemiseks ainult majandusalasest kõrgharidusest. Kui rääkida üksik indiviidist või hoopiski perekonnast, siis peaks tähelepanu pöörama rohkem selle, et kuhu ja mille peale kulutatakse ühised finantse. Sest on ilmselge, et endaga toimetulev täiskasvanu käib tööl. Kuid siit tekibki erinevus, madalapalgalised ja kõrgepalagalised. Mõlemad tulevad majanduslikult toime, kuid eduka majandusliku
erakliendihaldurina. Oma igapäevases töös puutub kokku investeerimise, pangaprogrammide ja klientide nõustamisega. Oma igapäevatöös kasutan erinevaid pangaprogramme, MS Excelit, MS Wordi. Minu töökeel on valdavalt eesti keel, kuid ka vene ning inglise keel. Inglise keeles suhtlen kliendiga vabalt. Olen hea meeskonnatöötaja. Mind motiveerib meeskonnas ühise eesmärgi nimel töötamine. Kuna töötan täna erakliendihaldurina siis pean hoolitsema oma portfelli tulemuslikkuse eest ja see nõuab suurt vastutust. Olen väga motiveeritud praktikast Teie ettevõttes, sest olen alles alustanud õpinguid raamatupidajana ja Teie ettevõte annab mulle hea alustala. Praktikat saaksin alustada alates 1.märtsist 2017.a. Kirjale on lisatud ja minu cv, mis võiks Teile huvi pakkuda. Olen meeleldi nõus vastama Teie küsimustele. Lugupidamisega Triin Martinson
eelarvestamine. Kulu ei teki organisatsioonis üldjuhul iseenesest. Järjest rohkem kinnistub arusaam, et kulud ei juhtu niisama, vaid kulud on konkreetsete juhtimisotsuste (tegevuste) tulemus. Iga ressurssi tuleb kasutada väärtuse loomiseks, vastasel juhul on ressurss raisatud. Nüüdisajal on oluline minna kulude arvestuselt üle kulude juhtimisele ehk keskenduda nendele kuludele, mis on olulised ettevõtte või asutuse tulemuslikkuse, kasumlikkuse ja kulude juhtimiseks. Nüüdisaegne kulude juhtimine keskendub küsimusele: kuidas suurendada, lähtuvalt omaniku poolt püstitatud eesmärkidest, lisandväärtust kliendile, maksimeerides kasumit, kasutades efektiivsemalt ressursse ja hoides kulutused võimalikult madalad? Üks küsimusi, mida kliendid sageli küsivad nii koolitustel kui ka erinevate finantsjuhtimise projektide juurutamisel, on: Kuidas hindad meie ettevõtte/asutuse kulude arvetuse taset ehk
suuremate tööde teostamiseks; 3.2. teostada vajadusel ruumide hooldus ja pisiremonttöid; 3.3. korrastada ja remontida inventari; 3.4. abistada vajadusel hoonetes sanitaar ja kapitaalremonttööde tegemisel kaasnevates majandustöödes; 3.5. teostada teisi hoonete haldamisega seoses olevaid vajalikke majandustöid; 3.6. täita teisi haldusjuhi poolt antud korraldusi 4. Õigused 4.1. Teha haldusjuhile soovitusi ja ettepanekuid töö tulemuslikkuse tõstmiseks. 4.2. Keelduda tööst, milleks ta ei ole välja õpetatud. 4.3. Nõuda ohutu ja tervisele kahjutu töö korraldamiseks vajalikke tingimusi. 4.4. saada tööülesannete täitmiseks vajalikke töövahendeid. 5. Kvalifikatsiooninõuded 5.1. Haridus: Põhiharidus, soovitavalt keskharidus 5.2. Töökogemus: Eelnev töökogemus vähemalt ... aastat. 5.3. Keeleoskus: Riigikeeleoskus. 5.4
määratletud, millal ja kuidas õigusnormist tulenevaid nõudeid realiseerida. Tõlgendusprobleemid tekivad sellepärast, et õigusliku reguleerimise juures peetakse ühetähenduslikeks sõnu, mis tegelikkuses seda ei ole. ILMA ÕIGUSE TÄPSUSETA ON ÕIGUST RASKE REALISEERIDA! Õigust võivad realiseerida kõik isikud, nii juriidilised kui ka füüsilised isikud. Realiseerimine on tihedalt seotud õiguse tulemuslikkuse ja efektiivsusega. Õiguse realiseerimine toimub õiguse kasutamisel ja õigusest kinnipidamisel paljukordsete inimkäitumiste aktide kaudul. Õiguse realiseerimise viisid: Kasutamine, kinnipidamine ja rakendamine Kui õiguse subjektid viivad oma faktilise käitumise vastavusse õigusnormis sisalduva käitumise nõudega, siis realiseerub õigus kasutamise või kinnipidamise teel. Õiguse kasutamine ja kinnipidamine- õiguse vahetu realiseerimise viisid. Nende
Keskkonnajuhtimisvahend on näiteks teatud kokkulepitud nõuetele vastav ja sertifitseeritud standardiseeritud juhtimissüsteem, aga ka ettevõtte oma 14 vajadusi silmas pidades välja töötatud jäätmekäitluse süstemaatiline korraldamine 3. Milline on keskkonnajuhtimissüsteemi ISO 14001:2015 standardi nõuete sisu? See rahvusvaheline standard määrab kindlaks nõuded keskkonnajuhtimissüsteemile, mida organisatsioon võib kasutada oma keskkonnaalase tulemuslikkuse suurendamiseks. https://www.evs.ee/tooted/evs-en-iso-14001-2015 4. Kuidas hinnata sadamate tegevusega kaasnevaid riske? Riskide hindamine on etapp, mille käigus selguvad prioriteetsed ohutegurid. See tähendab, et kõik ohutegurid saavad terviseriski hinnangu, mille põhjal saab ohutegurid panna pingeritta: alates olulisematest ja lõpetades vähemolulistega. Sadamate tegevusega kaasnevaid riske saab hinnata järgmise tabeli järgi : 5
• Riigikogu riigieelarve kontrolli erikomisjon • Euroopa Kontrollikoda Riigikontrolli ülesanded (RKS § 7) • Riigikontrolli põhiülesanne on majanduskontroll (audit). • Auditi käigus võib Riigikontroll hinnata kontrollitavate: 1) sisekontrolli, finantsjuhtimist, finantsarvestust ja finantsaruandeid; 2) majandustegevuse, sealhulgas majandustehingute õiguspärasust; 3) juhtimise, organisatsiooni ja tegevuse tulemuslikkust; 4) infotehnoloogiasüsteemide usaldatavust • Tulemuslikkuse hindamisel lähtub Riigikontroll järgmistest kriteeriumitest: - säästlikkus; - tõhusus; - mõjusus. Riigikontrolli poolt teostatav majanduskontroll hõlmab (RKS § 7 lg 1) - riigiasutusi (nt Riigikantselei, Sotsiaalministeerium, Eesti Pank); - kohaliku omavalitsuse üksusi – valdu ja linnu; - avalik-õiguslikke juriidilisi isikuid (nt Rahvusringhääling); - äriühinguid, sihtasutusi ja mittetulundusühinguid, millega riik,
paranevad ettevõtte näitajad. Teadmisjuhtimine. Teadmiste süstematiseerimine, teadmiste selgesõnaline ja sihipärane ülesehitamine, taastamine ning kasutamine, et maksimeerida ettevõtte efektiivsust ja kasumit oma teadmisvaradest. Teadmisjuhtimise käigus töötatakse välja ja evitatakse protsessid ning lahendused, mis on seotud ettevõttes teadmiste ja oskuste omandamisega ning intellektuaalse kapitali kasutamisega efektiivsuse, tulemuslikkuse ja konkurentsivõime suurendamiseks. Teadmisjuhtimise tähtsamas funktsioonid on teadmiste otsing, hindamine ja analüüs, teadmiste kogumine, loomine, säilitamine, levitamine, kasutamine. Muudatuste juhtimine. Pidevalt muutuvas väliskeskkonnas peab konkurentsivõimet hindav ettevõte neid muudatusi arvestama, tehes vajalikke sisemisi muudatusi. Seega tuleb muudatusi juhtida. Muudatuste
Tõendi lubatavuse kontroll sisaldab: - tõendi vormi lubatavuse kontrolli; - tõendi kogumise korra kontrolli; - tõendi allika kontrollimist. 7. Prokuröri pädevus kohtueelses menetluses lk. 50-51 Prokurör on kohustatud kohtueelses menetluses selgitama kahtlustatavat ja süüdistatavat õigustavad ja süüstavad asjaolud. § 30. Prokuratuur kriminaalmenetluses (1) Prokuratuur juhib kohtueelset menetlust, tagades selle seaduslikkuse ja tulemuslikkuse ning esindab riiklikku süüdistust kohtus. § 213. Prokuratuur kohtueelses menetluses (1) Prokuratuur juhib kohtueelset menetlust, tagades selle seaduslikkuse ja tulemuslikkuse ning on pädev: 1) vajaduse korral tegema menetlustoiminguid (4) Alaealise kahtlustatava korral on prokuratuur kohustatud tegema kriminaalhooldusosakonna juhatajale ülesandeks nimetada kriminaalhooldusametnik. (5) Riigi peaprokurör võib anda kohtueelse menetluse seaduslikkuse ja tulemuslikkuse tagamiseks
Et suurendada motivatsiooni tänapäeva mitmekesise tööjõu hulgas, tuleb juhtidel mõelda paindlikkusele. Töötajatel on erinevad isiklikud vajadused ja eesmärgid, mida nad loodavad rahuldada läbi oma töö. On vaja erinevat tüüpi hüvitusi mitmesuguse vajadustega töötajate motiveerimiseks. Sõltuvalt tööjõuturu tingimustest, töö liigist ja töötajate eelistustest, võivad juhid rakendada lühendatud töönädalat, paindlikku tööaega, kaugtööd. Töötasu tulemuslikkuse alusel. Tulemuslikkuse mõõtmiseks võib kasutada individuaalset tootlikkust, meeskonna või töörühma tootlikkust, osakonna tootlikkust või kogu organisatsiooni kasumit. Töötasu tulemuslikkuse alusel on tõenäoliselt kõige sobivam ootuste teooriaga. Inimesed tajuvad tugevat seost oma tulemuse ja selle eest saadava hüvituse vahel. Avatud juhtimine. Motivatsiooniline lähenemine, mille puhul organisatsiooni finantsseisud ("raamatud") on avatud kõigile töötajatele
ÜLESANNE 138A (FINANTSILISE TULEMUSLIKKUSE HINDAMINE). Ettevõtte finantsvõimenduseta tururiskipreemia 5%. Ettevõtte omakapitali bilansiline suurus aasta lõpus on 168 mln eurot, sh va Laenukapitali suurus on 280 mln eurot (laenukapitali suurus aasta jooksul ei muutunud) ja la finantstulud ja ainukeseks finantskuluks on intressikulud. Ettevõtte tulusid ei maksustata. Arvutage tulusus. Hinnake ettevõtte poolt möödunud aasta jooksul loodud majand Finantsvõimenduse beeta 0.80% Riskivaba tulumäär 5% Tururiskipreemia 5% Bilansiline suurus E 168 mln sealhulgas Puhaskasum NI 28 mln Laenukapitali suurus 280 mln laenukapitali hind 8% Tulumaks 0% Mis on omakapitali tulusus ja kaasatud kapitali tulusus Omakapitali kulukuse määr ...
Küsimus 1 Küsimuse tekst Alljärgnevast kuulub juhtimismeeskonna igapäevaste tegevuste hulka Vali üks: a. tegevuste suunamine b. kontroling c. kõik ülaltooodu d. otsustamine e. planeerimine Küsimus 2 Küsimuse tekst Alljärgnevast ei ole iseloomulik juhtimisarvestuslikule infole Vali üks: a. orienteeritus sisetarbijatele b. minevikusuunitlus c. informatsiooni olulisus d. õige ajastatus e. efektiivsuse ja tulemuslikkuse mõõtmine Küsimus 3 Küsimuse tekst Vastamine küsimustele: Millal on õhtusöök? Kes selle valmistab? On näide Vali üks: a. eelarvestamisest b. controllingust c. kavandamisest d. analüüsimisest Küsimus 4 Küsimuse tekst Alljärgnevas on vale Vali üks: a. juhtimisarvestus ei vaja eraldi seisvat arvestussüsteemi b. finantsarvestus on kohustuslik c. juhtimisarvestus ei ole kohustuslik d. finantsaruanded keskenduvad ettevõtte allstruktuuridele
3. Kuidas "raskete klientidega" toime tulla 4. Minu positiivse teenindamise põhimõtted Õpitugi arendusprogrammi ajal (kirjeldus ja vastutaja): Arendusprogrammi järgne õpitugi Teema Teostamise aeg Teostaja 1. 2. 3. Arendusprogrammi järgne tegevus (tegevused omandatu ellurakendamiseks) Tegevus Teostamise aeg Teostaja Seire ja aruandlus 1. 2. 3. Arendusprogrammi tulemuslikkuse hindamine (tegevuste kirjeldus,tähtajad ja vastutaja)
ÜLESANNE 138A (FINANTSILISE TULEMUSLIKKUSE HINDAMINE). Ettevõtte finantsvõimenduseta tururiskipreemia 5%. Ettevõtte omakapitali bilansiline suurus aasta lõpus on 168 mln eurot, sh va Laenukapitali suurus on 280 mln eurot (laenukapitali suurus aasta jooksul ei muutunud) ja la finantstulud ja ainukeseks finantskuluks on intressikulud. Ettevõtte tulusid ei maksustata. Arvutage tulusus. Hinnake ettevõtte poolt möödunud aasta jooksul loodud majand finantsvõimenduseta beeta 0.8 riskivaba tulumäär 5% tururiskipreemia 5% Omakapitali suurus 168 SH puhaskasum (EBIT) 28 Laenukapitali suurus 280 ...
suutelised saavutama MIS-küsimuste lahendamise. Tühje ridu ja veergusid olla ei tohi. 6. Maja katus kujutab kavandamise tehniliste nõuete vastastikust mõju. Iga karakteristikut võrreldakse teistega ja diagonaalne formaat võimaldab kujutada seoste iseloomu. 7. Kvaliteedimaja alumine osa kujutab tehniliste karakteristikute sihtväärtusi, mis on esitatud füüsiliste tingimustena. 5. Tootlikkuse ja tulemuslikkuse juhtimine 5.1. Tootlikkuse juhtimistsükkel Mõõtmine Tootlikkuse kasvu juhtimiseks tuleb esmalt tema taset mõõta. Tuleb määrata tootlikkuse mõõtmise hierarhia tasandid ettevõttes valida otstarbekad mõõtmismeetodid ja näitajad, seostada need raamatupidamis- süsteemidega ning tootlikkuse teiste juhtimisfunktsioonide vajadustega. Tootlikkuse mõõtmine teenib ettevõttes kindlaid eesmärke:
Taust ja kogemused elulugu, perekond, haridus, töökogemus Praegune staatus ja elustiil töökoht, kindlustatus, elustiil Valimisel tuleks hinnata koostöövõimelisust, pingetaluvust, paindlikkust, kohanemisvõimet, emotsionaalse sideme tekkimise võimalikkust. Juht peaks valima inimesi väärtushinnangute järgi. Kui valime ainult kompetentsi, siis võime minna lahku, sest väärtushinnangud ei sobi. Suurema tulemuslikkuse allikad: hoiakud, tarkus, töökus. TÖÖINTERVJUU LIIGID: Tööintervjuu nõuab suurt professionaalsust. Intervjuu eeldab vaba vestluse vormi, et saada küsimustele objektiivseid vastuseid. Struktureeritud intervjuus kasutatakse varem väljatöötatud küsimusi, kuid nende esitamise järjekord on vaba. Situatsiooniline intervjuu on struktureeritud intervjuu, mis piirdub tööga seotud küsimustega.
aitab organisatsioonil efektiivselt ja säästlikult eesmärkideni jõuda. Kontroll on tähtis, sest see on viimane lüli juhtimistegevuste funktsionaalses liinis. See on ainus võimalus juhtidel teada, kas organisatsiooni eesmärgid on saavutatavad ja miks nad on või ei ole. Kontrollfunktsiooni spetsiifiline väärtus on seotud selle seotusega planeerimis- ja delegeerimistegevustega. Joonis. Planeerimise - kontrollimise seos Kontrollimisel on 3 etappi: 1. Tegeliku tulemuslikkuse mõõtmine 2. Tegeliku tulemuslikkuse võrdlemine standarditega 3. Juhtimistegevused kõrvalekallete või standarditele mittevastavuste korrigeerimiseks Motiveerimine Motiveerimiseks on palju erinevaid võimalusi. Suurem osa neist on materiaalsed, kui leidub ka immateriaalseid. Siiski on tänapäeval vaieldamatult efektiivseimaks materiaalne motivatsioon (rahaline, esemeline). Kahtlemata jääb töö tasustamise
Riskide ja kohustuste jagamine Nt transport, tervishoid 5. Milliseid teenuseid peaks üle andma kolmandale sektorile ja mis probleemid sellega võivad kaasneda? Tooge näiteid. “Pehmed teenused” Suurem legitiimsus Suureneb suutlikkus Paindlikum teenus Tekib konkurents Sihtgrupile Suunatus PROBLEEMID Ebapiisav konkurents Suurenenud vahenduskulud KOV haldussuutlikkus Raskused tulemuslikkuse mõõtmisel MTU--‐de madal haldussuutlikkus Rahastamissüsteem Lepingute lühiajalisus Näideteks olukordadest, kus teenuste üle andmine kolmandale sektorile on tihtipeale õigustatud on, noorsootöö ülesannete üle andmine, teatud sotsiaalhoolekande funktsioonide üleandmine (nt. pensionäride huviringide ja seltside tegevuse) ning näiteks ka teavitustööga seotud funktsioonide üleandmine. 6
2.Psühhoogilised vajadused- nagu uudishimu, tunnustus- ja suhtlemisvajadus. Kui need vajadused on rahuldatud siis on inimese heaolu tagatud. 3.Sotsiaalsed vajadused-inimene omandab need koos kultuuriga. Nende vajaduste rahuldamise kaudu teostab inimene end antud kultuuris tunnustatud viisil. Aktivatsiooniteooriates üritatakse mõista motivatsiooni ja aju füsioloogia vahelisi seoseid. Tegevusele kohase optimaalseisundina käsitletakse erutuse taseme ja tegevuse tulemuslikkuse vahelist seost. Vastandprotsessina käsitletakse olukordi, kus inimese käitumist motiveerivad algselt kogetavale vastupidiseid tundeid. Homöostaatilise seisundi tegulatsioon on seotud nende protsessidega, mille abil organism püüdleb seesmise tasakaaluseisundi saavutamise poole. Humanistlikud motivatsiooniteooriad üritavad ühtsesse süsteemi viia inimese bioloogilised ja sotsiaalsed vajadused. Abraham Maslow püramiid: 1.Füsioloogilised vajadused- seksuaal-, vee-, toidu- ,unevajadus jms
vajalik: · Strateegiate välatöötamiseks · Organisatsiooni strateegiliste eesmärkide saavutamiseks · Kasumlikkuse suurendaminese (kulude vähendamise) strateegiate väljatöötamiseks ja juurutamiseks · Nii strateegiliste, taktikaliste kui ka operatiivsete juhtimisotsuste sh kulude juhtimisega seotud otsuste vastuvõtmiseks · Planeerimiseks, controllinguks ja tulemuslikkuse hindamiseks · Kulukäiturite ja kulu-tulemus seoste kindlakstegemiseks · Kuluobjektide (toodete, teenuste, klientie jt kuluobjektide) eelarvestamiseks, arvestamiseks ja tulemuslikkuse hindamiseks · Nii organisatsioonisisese kui ka välise aruandluse koostamiseks · Muude organisatsioonile pandud kohustuste täitmiseks 3. Kuluarvestussüsteemi olemus ja eesmärgid
Phare pakkumiskonkurss võtab tihti kaua aega ning seega võib selle uuesti korraldamine olla väga häiriv projektidele, mille elluviimiseks on kindlad tähtajad. Seetõttu on soovitatav lähteülesanne üle vaadata vahetult enne pakkumiskonkursi väljakuulutamist, et kindlustada kõikide projektiga seotud tingimuste kehtivus. Lähteülesandel on kaks peamist ülesannet: Tagada elluviivale organisatsioonile selge ja süsteemne ülevaade oodatavatest tulemustest tulemuslikkuse mõõtmise kriteeriumides projekti keskkonnas ja ressurssidest. Stimuleerida konkurentsi konkursil osalevate organisatsioonide vahel ning tagada pakkumiste hea kvaliteedi-hinna suhe. Nendes ülesannetes võib näha teatavat vastuolu. Esimene neist eeldab, et lähteülesanne on väga detailne, et kindlustada täpne ülevaade sellest, mida teostajal teha tuleb. Samas teine eesmärk eeldab pigem üldsõnalisust, mis tagaks konkureerivate organisatsioonide pakkumiste erinevuse
Enesehindamine aitab kaasa ka vajaliku muutuse juhtimisele, andes teavet arendusprotsessi kulu ja sellega kaasnevate ootuspäraste või ootamatute tagajärgede kohta ning suurendades organisatsiooni võimet ebakindlusega toime tulla. Enesehindamine võimaldab anda võimalikult süstemaatilise ülevaate kooli hetkesisukorrast, selgelt välja tuua õppeasutuse tugevad küljed ja parendusvaldkonnad, individualiseerida õppeasutuse arenguvajadused, anda infot tegevuse tulemuslikkuse kohta, luua soodsa keskkonna koolisiseseks arendusdiskussiooniks ja arendusvisioonile selgema kuju andmiseks. Enesehindamise tulemuste alusel tuleb planeerida parendustegevusi ning nende elluviimist jälgida. Hariduslike erivajadustega (HEV) laps - laps, kelle eriline andekus, õpi- või käitumisraskused, tervislikud puuded või pikemaaegne õppetööst eemalviibimine toob kaasa vajaduse teha muudatusi või kohandusi õppe sisus (individuaalne õppekava) ja õpikeskkonnas
Baaseeldused Töö karakteristikud Töö ja rolli stressorid Situatsiooni piirangud Tulemuste parandamise viisid: Töö kujundamine Tegevuse regulatsiooni perspektiiv Baasküsimus: Milline on tegevuse protsess? Mis juhtub tegevuse ajal? Baaseeldused Tegevuse protsessi faktorid Adekvaatne hierarhiline tase Tulemuste parandamise viisid Eesmärgi püstitamine Tagasiside Käitumise kujundamine Tegevusprotsessi parendamine Väljaõpe töö kujundamine Tulemuslikkuse Olemasolevad oskused saavutamine Kaemus (maailma vahetu tajumine) Uued oskused ja teadmised Motivatsioon Reaalsuse nõuete taju Vastutus Suurenenud oskused Motivatsioon MOVEO -liikumises, liikuvas olekus ·MOTIVUS -mis põhjustab liikumist ·MOTIIV -põhjustab inimese käitumist. On regulaator. Aktiveerib ja suunab tegevust, fokuseerib tegevuse kindlale eesmärgile ning hoiab õige suuna peal Motivatsioon MOTIIV -tunnetatud vajadus MOTIVATSIOONIPROTSESS -vajaduse põhjendamine.
Viimastel aastakümnetel on oluliselt muutunud ka õpetaja ja õppija rollide käsitlus õppimisejuures. Kui varem oli õpetaja kui autoriteet, teadmiste ja oskuste vahendaja ning edasiandja, siis tänapäeval on tema peamine ülesanne suunata õppijat efektiivsele õppetegevusele ja seda otstarbekalt organiseerida. Õppija ülesandeks on olla aktiivne enesearengu subjekt, kes näitab oma õppetegevuses üles initsiatiivi ja võtab vastutuse selle tulemuslikkuse eest. (Beljajev & Vanari, 2005, 11.) Õppeprotsessi juures on oluline peale õpitava materjali ka keskkond, milles õpitakse. Inimese õppimise eesmärgid ja ulatus sõltuvad sotsiaalsest keskkonnast, kus ta viibib, tema õpivajadustest ja -võimalustest, individuaalsest motivatsioonist ja valmisolekust õppida. Kuigi õppate individuaalsed erinevused ja vajadused on olulised, on olemas rida õpikeskkonna tegureid, mis on universaalsed ja mida koolitaja peaks arvestama igas grupis
pakkudes suuremat tulemustasu nendele töötajatele, kes on teevad rohkem jõupingutusi. Usutakse, et tulemustasusüsteemi efektiivselt rakendades võib seeläbi suureneda nende konkurentsivõime turul, kuna nende töötajad pingutavad rohkem kui fikseeritud töötasu saavad töötajad. 2 NÕRKUSED Tulemustasu kasutamisega esineb siiski ka mitmeid nõrkuseid. Esiteks peavad juhtidel olema tõhusad meetodid individuaalse tulemuslikkuse mõõtmiseks, kui seda saab üldse mõõta. Kuid osadel töökohtadel on individuaalset panust raske kindlaks teha ja/või omadusi on raske objektiivselt mõõta. See toob kaasa hindamise subjektiivsuse ja rahulolematuse ning ebaõiglase kohtlemise. See võib omakorda vähendada töötaja loomulikku valmisolekut tööle hakata. Teiseks, ülesannete puhul, mis nõuavad meeskonnatööd, keskenduvad töötajad ainult
tegelev meeskond kriitiliselt üle vaatama tegevuste/ ressursside ettepanekud ning võimalusel rakendama norme ja standardindekseid. Kõiki planeeritud tegevusi tuleb põhjendada, näidates, kas nad on hädavajalikud projekti tulemuste saavutamiseks. 27 PROJECT CYCLE MANAGEMENT HANDBOOK Horisontaalne loogika Loogilise maatriksi horisontaalne loogika määratleb iga tasandi puhul saavutamise indikaatorid ja tulemuslikkuse kontrolli meetodid ning eeldused ja riskid, mis iga tasandi tulemuslikkust mõjutavad. Eeldused ja riskid Kui tuletada meelde projekti määratlemise etappi ja sellest sündinud eesmärgipuud, on ilmne, et üks projekt ei suuda saavutada kõiki püstitatud eesmärke. Mõned neist jäävad projekti kontrolli alt ja ulatusest välja, näiteks need, mida mõjutab valitsuse poliitika. Väljaspool meie kontrolli olevaid tegureid nimetatakse välisteks teguriteks
Küsimus 1 Vastus salvestatud Marked out of 1,00 Küsimuse tekst Vastamine küsimustele: Millal on õhtusöök? Kes selle valmistab? On näide Vali üks: a. controllingust b. kavandamisest c. analüüsimisest d. eelarvestamisest Küsimus 2 Vastus salvestatud Marked out of 1,00 Küsimuse tekst Alljärgnevast ei ole iseloomulik juhtimisarvestuslikule infole Vali üks: a. õige ajastatus b. informatsiooni olulisus c. efektiivsuse ja tulemuslikkuse mõõtmine d. orienteeritus sisetarbijatele e. minevikusuunitlus Küsimus 3 Vastus salvestatud Marked out of 1,00 Küsimuse tekst Alljärgnevas on vale Vali üks: a. juhtimisarvestus ei ole kohustuslik b. juhtimisarvestus ei vaja eraldi seisvat arvestussüsteemi c. finantsaruanded keskenduvad ettevõtte allstruktuuridele d. finantsarvestus on kohustuslik Küsimus 4 Vastus salvestatud Marked out of 1,00 Küsimuse tekst
Kuna naised on üldjuhul füüsiliselt nõrgemad kui mehed, siis oleks otstarbekam panna naised täitma vajalikke dokumente ning mehed kaste vedama. Sedasi ei kuluks liigset aega sellele, et naised kõigest jõust kaste tassiks, sest neil kuluks raskete kastide vedamisele rohkem aega, kui meestel, kes on tugevamad. Euroopa Elu-ja Töötingimuste Parandamise Fondi poolt läbi viidud uuringutest selgub , et kõige selgemini tuleb töö kvaliteedi ja tulemuslikkuse vaheline seos esile koolituse, oskuste ja tööalase konkurentsivõime valdkonna puhul. Koolitus aitab tulemuslikkusele kaasa peamiselt sellega, et paraneb võime kasutada tehnoloogiat ja rahuldada klientide vajadusi. Koolitust kasutatakse ka sellepärast, et teine võimalus värbamine ei ole nii soodne. Ettevõtete jaoks on sageli keeruline ja kulukas võtta tööle uusi töötajaid. Ettevõtte töötajate ametialane
tulevikku suunatud tegevus, kuid seda tööd tuleb teha juba täna. 2. Meie noorsoopoliitika eesmärgiks on tõsta erinevate sotsiaalsete gruppide omavahelist sidusust. Peame oluliseks rahvusliku ja riikliku identiteedi ning patriotismi edendamist, sallivuse ja koostöösuutlikkuse arendamist ühiskonnas ja avatust rahvusvaheliseks koostööks. 3. Noorsoopoliitikas järgime teisteski Euroopa riikides tunnustatud avatuse, osaluse, vastutuse, tulemuslikkuse ja sidususe printsiipi. 4. Noorsoopoliitikat viiakse ellu erinevate ametkondade ja kolmanda sektori koostöös ning noorsoopoliitika peab toetama kõike seda, mis jääb väljapoole hariduskohustuse täitmist ja hariduse ning sotsiaalse kindlustuse süsteemide pakutavat. Noorte kaasamine ühiskonna juhtimisse 1. Toetame noorte kaasamist ühiskonna juhtimisse ning nende elu mõjutavatesse otsustusprotsessidesse, nende arvamuste ärakuulamist ning arvestamist. Peame oluliseks
annab lepingu lõppemisel algatajale (avalikule sektorile) tagasi. 5. Milliseid teenuseid peaks üle andma kolmandale sektorile ja mis probleemid sellega võivad kaasneda? Tooge näiteid. Nt. Kõikvõimalikud haridus-, kultuuri- ja sotsiaalteenused ehk nn. pehmed teenused näivad paremini sobivat kolmandale sektorile. *Probleemid- •Ebapiisav konkurents; •Suurenenud vahenduskulud; •KOV haldussuutlikkus;•Raskused tulemuslikkuse mõõtmisel; • MTÜ-de madal haldussuutlikkus; •Rahastamissüsteem;•Lepingute lühiajalisus.Teenuse osutamiseks ei piisa raha; Teenuse osutaja tegevuse fookus kandub ressursside leidmisele; Täiendav koormus järelvalve korraldamiseks ja juhtimiseks; Kodanikeühenduste piiratud majanduslikud võimalused; Korruptiivsete suhete vältimine. 6. Milliseid teenuseid peaks üle andma ärisektorile ja mis probleemid sellega võivad kaasneda? Tooge näiteid. Teenuste
pruugi ise kõiki võimalusi näha" . Tuginedes pea 10 aastasele töökogemusele, ütleks just vastupidi, et motiveeritud ja iseseisvad inimesed saavad oma karjääri planeerimisega paremini hakkama. Mis jäi puudu ehk mida võinuks veel vaadelda · Essee tulemusena võiks tekkida konkreetsed soovitused. Näiteks anna töötajale ette piisavalt, et oleks tempot aga et inimene suure koormuse alla ära ei sureks. · Motiveerituse mõõtmine (näiteks läbi tulemuslikkuse mõõtmise) ning kuidas muutub töötaja motiveeritus ajas. Mida ühel või teisel puhul võiks ette võtta. · Rääkis kultuurist ja keskkondadest, kuid ei toonud konkreetseid näiteid. · Teooriate rakendamine päriselus Kokkuvõtteks Autor on teinud ära tubli töö ning vaadelnud uurinud erinevaid töötajate motiveerimise teooriaid, kuid Esseest kumab läbi autori vähene kogemus selles valdkonnas. Küllap seetõttu
sotsiaalsest soovist või oma isiksusest; näiteks vanematega, kellel on kõrge ego suundumused ja kes elavad oma lapse kaudu läbi oma lapsepõlveunistusi, võivad nad esitada põhjendatud hinnanguid. Mitme informaatori hinnangu (nt treener, eakaaslane, vanem) vahelise informatsiooni hindamine oleks informatiivne. Rakendatavus ja/või tähtsus Uuringu põhjal võiba anda kolm soovitust. Kui noored sportlased ebaõnnestuvad, tugevdada nende tulemuslikkuse aspekte, mis täideti oskuslikult. Sportlastele tuleb pakkuda rohkem võimalusi, et kogeda inspiratsiooni. Tugevdada tennises aspekte, mida mängijad väärtustavad, naudivad ja otstarbekana näevad. Vaba lahter
juhiste koostamine ning õpetajate, tervishoiu- ja sotsiaaltöötajate, lapsevanemate pidev sõltuvusennetusalane (täiend)koolitamine; 13. Ennetustegevuse hindamissüsteemi väljatöötamine; 14. Ennetustegevuse andmebaasi loomine Eesti Riikliku Uimastiseire Keskuses, mis sisaldab andmeid probleemide, eesmärkide, sihtgruppide, meetodite, rahaliste allikate, hindamise ja tulemuste kohta. Tulemuslikkuse indikaatorid aastaks 2008: 1. Keskmine vanus illegaalsete narkootikumide esmatarbimisel on aastaks 2008 kasvanud vähemalt 0,4 aasta võrra; 2. Illegaalseid narkootikume proovinute osakaal 15-16-aastaste vanuserühmas väheneb aastaks 2008 vähemalt 6 % võrra; 3. Illegaalseid narkootikume tarvitavate osakaal 16-64-aastaste vanuserühmas väheneb aastaks 2008 vähemalt 5 % võrra; 4. Korduvalt uimasteid tarvitavate 14-15-aastaste laste osakaal on langenud 2 % võrra; 5
väljendada ja rakendada oma loovust. ● Keskkonna printsiip – keskkonna tingimused ja omadused mõjutavad loovuse arengut ja väljendumist. Loovust soodustavad: osalemine otsustusprotsessides, “omanikutunne” (organisatsiooni identiteet ja heaolu suurendamine enese aktualiseerimise kaudu. 4. Millised on loovuse kujundamise võimalused organisatsioonis? ● Organisatsioonikliima: osalemist soodustav, võimalus ennast vabalt väljendada, positiivne meelestatus, tulemuslikkuse standardid ● Eestvedamisstiil: demokraatlik ja osalev, avatud hoiak loovusele. ● Organisatsioonikultuur: usaldus, omaalgatus, riskialdis, vaba kommunikatsioon. ● Ressursid ja oskused: loovate inimeste värbamine ja hoidmine, väljakutseid pakkuv töö. ● Struktuur ja süsteemid: paindlik, vähesed reeglid, õiglane ja toetav töötajate hindamine 5. Millised on indiviidi loovuse avaldumise komponendid?
varieerub laias laastus - tüüpiliselt ilma ravita 6 kuud ja enam. Depressiooni kordumise risk pärast esimest episoodi on 50% - 85% ja seda valdavalt esimese 2-3 aasta vältel. Kõrgem risk haigestuda depressiooni on püsivate ärevushäirete ja ka paljude teiste psüühikahäirete ja kaasuvate kehaliste haiguste korral. Depressiooni tagajärjel võib tekkida suitsiid oht ja ka muu vägivaldne käitumine ja perekonna-, sotsiaalsed ja tööga seotud raskused sh töötus, tulemuslikkuse alanemine. Depressioon võib muutuda korduvaks või püsivaks, mis omakorda võib põhjustada stressi lähedastel inimestel nagu lapsed, abikaasa ja teised. On näidatud, et depressioon on üks olulisi tegureid, mis ebasoodsalt mõjutab paljude kehaliste haiguste kulgu, näiteks depressioon infarktijärgses perioodis. 1) Depressiooni põhisümptomid: 1. Meeleolu alanemine on subjektiivne elamus, mis väljendab negatiivsete emotsioonide tunnete domineerimist pikema aja vältel. 2
annaabi.ee 
