21.Millest koosneb majandusaasta aruanne? Raamatupidamis aastaaruannest ja tegevuaruannest. Lisanduvad vandeaudiitori aruanne ja kasumijaotuse ettepanek. 22.Kui pikk on majandusaasta? 12 kuud. Erandiks mitte üle 18 kuud. 23.Millest koosneb raamatupidamisaasta aruanne? Põhiaruanne, bilanss, kasumiaruanne, rahavoogude aruanne, omakapitali muutuste aruanne ja lisad. 24.Kontode liigid · Bilansikontod : aktiva ja passiva · Kasumiaruande kontod: tulude ja kulude · tulemuskontod · sünteetiline konto · analüütiline konto 25.Deebet ja kreedet lausendid(kirjendamine) Kontod jagunevab omavahel deebet(vasak) pooleks ja kreedit(parem) pooleks. Kahekordse kirjendamise puhul jaotatakse maj. Tehinguid deebetisse ja kreeditisse korraga. 26.Kreeditor ja deebitor ¤ Deebitor(võlgnik) isik, kes on meile võlgu. Debitoorne võlgnevus on võlgnevus meile. ¤ Kreeditor(võlausaldaja) isik, kellele meie oleme võlgu. Kreditoorne võlgnevu on meie võlg
lahtine leht raamatu lehekülg elektrooniline infokandja Kõige näitlikum ja lihtsam vorm konto kujutamiseks on kontorist ehk T-konto Sõltumata konto esitamise kujust esitatakse teda alati kahepoolse tabelina 2/9/2015 Mai Takkis 58 Kontode liigitamine, 1 Aktivakontod Passivakontod Kontraaktivakontod Kontrapassivakontod Tulemuskontod 2/9/2015 Mai Takkis 59 Kontode liigitamine,2 Bilansikontod (aktiva-, passiva- ja omakapitalikontod) Kontod, mis avatakse bilansikirjetele. Üks või mitu eraldi kontot sõltuvalt bilansikirje iseloomust. Kasumiaruandekontod (tulu- ja kulukontod) Kontod, mis avatakse ettevõtte tulude ja kulude arvestamiseks. Muud kontod (vahe- ja kontrollkontod) 2/9/2015 Mai Takkis 60
Kontode klassideks (või konto poolteks, või suunaks, või veel milleks muuks neljandaks) nimetame me konto iseloomust tulenevat vajadust saldo suunamiseks kas deebetisse või kreeditisse. Ehk siis on kontod, mis kuuluvad varade klassi, kohustuste (võlgade) klassi, omakapitali klassi või tuluklassi. Kontode klassifitseerimist vajame me kontoplaani koostamisel. Konto liigid Eksisteerivad aktivakontod, passivakontod, aktiva-passivakontod, kontraaktivakontod, kontrapassivakontod ja tulemuskontod. Jagamine-liigitamine käib selle järgi, millisele konto poolele (kas vasakule-deebetisse või paremale- kreeditisse) peab konto saldo jääma. · Aktivakontod on bilansi aktivakirjete tütred, kuhu kogutakse kokku kõik andmed varade jääkide ja liikumiste kohta. Aktivakonto algsaldo on deebetis ja lõppsaldo samuti deebetis. Konto käive seevastu võib ja peabki toimuma nii ühel kui teisel konto poolel. Heaks näiteks on siinkohal
Suurenemine ehk sissetulek = kreeditkäive LÕPPSALDO ehk kreedit lõppsaldo 1 + 2 3 = saldo (jääk) Passivakonto saldo võib esineda ainult kreeditis. Järeldus: Suurenemised asuvad kontode algsaldode poolel, sest nad suurendavad seda. Vähenemised asuvad vastaspoolel. Üldreegel konto lõppsaldo leidmiseks on: Lõppsaldo = algsaldo + sama poole käive vastaspoole käive. Raamatupidamises on kasutusel veel kontraarsed kontod, tulude ja kulude kontod ning tulemuskontod. Kontraarsed kontod Kontraarseid kontosid kasutatakse põhikontode täpsustamisel, kas vähendamise või suurendamise kajastamiseks. Kontraarsetel kontodel toimuvad kanded alati vastupidiselt põhikontole ja kontraarne konto kuulub alati põhikonto juurde. kontraaktiva konto reguleerib mingi aktivakonto jääki käitudes ise passivakontona. Kontraaktiva konto algsaldo, suurenemine ja lõppsaldo kantakse alati kreeditisse ning vähenemine deebetisse. Kontraaktiva konto on
Juhul kui koondkonto deebetpool on
kreeditpoolest suurem (DK>KK), on tegemist kahjumiga ning sulgemisel tuleb debiteerida
kontot Aruandeperioodi kahjum ja krediteerida kontot TKKK. Juhul kui koondkonto
deebetpool on kreeditpoolest väiksem (DK
annaabi.ee 
