....................................................................................... 9 Ushuaia............................................................................................................................ 10 Kliima..........................................................................................................................10 Elanike arv...................................................................................................................10 Tulemaa rahvuspark........................................................................................................ 11 Loomad........................................................................................................................11 Kasutatud kirjandus......................................................................................................... 12
Kui biootilised interaktsioonid on tähtsamad o Malelaua muster o Osad liigid vaid suurtel saartel o Osad liigid vaid liigivaestel saartel o Ohtruse kompensatsioon o Nisside nihked elupaik läheb natuke teise kohta (nt valib selle elupiaga mis talle parasjagu meeldib (mis sööki tahab) (elada puuvõrades vb) Evolutsioon saartel · Allopaatriline liigiteke · Isolatsioon varieeruv o Filipiinide saarestik o Guajaana mägismaa · Korduv vikareerimine e. ,,liigipump" justkui pumpab liike juurde Saarte evolutsioonilised eripärad · Lennuvõimetus (kiivi uus-meremaal, moad uus-meremaal(väljasurnud) o Ei ole vaja olnud lennata o Tuleb püsida selle koha peal kus oled (saareteooria) · Puitunud taimed o Teisi puid pole, niss on tühi, võivad evolutsioneeruda puudeks · Keha suurus (saarte seadus) o Väiksed loomad suuremaks,
92% elektrienergiast toodeti soojus- ja ülejäänud peamiselt hüdroelektrijaamades. Tähtsamad tööstusharud on masina- toiduaine- ja keemiatööstus, metallurgia ja metalltoodete valmistamine. Põllumajanduskasutuses on 51% riigi territooriumist, ning ülekaalus on väiketalud ja peamiseks on loomakasvatus. Töötuse määr 2009.a. 8,2%. SKT-st põllumajandus 4,8%, tööstus 30,7% ja teenindus 64,5%. Jaapan Jaapan asub Ida-Aasias ja hõlmab Jaapani saarestiku ja sellest idas paiknevad Nansei saared. Pindala on 377 835 km2 ja rahvaarv 128 389 000 (2006). Pealinn on 8 372 400 elanikuga Tokyo. Jaapan jaguneb 47 prefektuuriks, riigikeeleks jaapani keel ja rahaühikuks jeen. Jaapan on parlamentaarse monarhiaga riik, riigipeaks on päritava võimuga keiser. Keisri (tenno) osa on tseremoniaalne. Seadusandlik organ on kahekojaline parlament, mille Nõunikekoda valitakse 6 aastaks ja Esindajatekoda 4 aastaks. Esindajatekoda võib
ja 218 kilomeetri laiuse ristküliku Pürenee poolsaarel. Selgelt eristub Portugalis kaks piirkonda. Tejo jõega rööpselt kulgeva Sierra da Estrela ahelikuga eraldatud põhja-ja lõunaosa. Põhjapool on mägine, kus on viljakad orud. Loode-Portugal on kuivem. Riigi lõunaosa on madalam ja künkliku pinnamoega. 850 kilomeetri pikkusel rannaribal laiub rohkete soode ja järvedega ulatuslik tasandik.Atlandi ookeanis kuulub Portugalile Madeira saar ja Assooride saarestik. Neli Portugali suurimat jõge algavad Hispaaniast ning suubuvad Atlandi ookeani. Minho voolab riigi põhjapiiril. Douro läbib Põhja-Portugali ja suubub Porto linna juures. Tejo jõgi voolab Portugali keskosas ja moodustab enne ookeani jõudmist lehtersuudme. Selle ääres asub ka Lissabon. Guadiana voolab samuti Hispaania piiril. Portugal jaguneb 18 ringkonnaks ja 2 autonoomseks piirkonnaks (Assoorid ja Madeira). Ringkonnad: 1.Lissaboni ringkond 15
1960. aastate algul asuti kooskõlastama ja täpsustama kaitse alla võetavate üksikobjektide seisundit, arenes looduskaitseline järelevalve ja seltsid, seminarid- loodus- ja keskkonnaalane suur areng. Mõnevõrra vabamalt hakkas arenema ühiskondlik- poliitiline mõte, kuid see pidi jääma endiselt teatud raamidesse. Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) konventsioon. 1971- Lahemaa Rahvuspark 1979- Eesti I Punane Raamat 1985-1987- Fosforiidisõda 1990- seadus Eesti Looduse Kaitsest 1991- ELF (Eestimaa Looduse Fond) 1992- Eesti osales Rio de Janeiros ÜRO Keskkonnakonverentsil, kus allkirjastati ka „Kliimakonventsioon“ ja „Bioloogilise mitmekesisuse konventsioon“ 1995- Säästva arengu seadus 2004- kuues looduskaitseseadus 21
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
