Muinasaeg
tänasest tunduvalt laialdasemat vetevõrku, tulenevalt toiudvarumisest ja
liikumisteedest. Asulad ilmselt hooajalised kasutuses
Asulakohti teada alla 100 koha. Tihedamalt Võrtsjärve joone, kus tolleaegne vetevõrk
tänapäevasest ulatuslikum. Kesk-Eesti leiuala võib seostuda kohaliku tulekivi levikuga.
Juhuleide üle Eesti
Leiud ei peegelda ilmselt kogu asustuse levikut, sest kiviaegsest asustusest jää vähe
jälgi (luu ja tulekivileiud) ja asustuse hooajalise iseloomu tõttu on asulakohtade
kultuurkiht õhuke, leida raske. Ka ei kattu asulad praegusega
Matuse leide vähe, puuduvad hauarajatised
Elatusalad
Elati väikestes rühmades (arvatavasti 2-3 sugulasperekonda), omati püügipiirkondi
(reviire)
Vastavalt toiduallikale vahetati hooajaliselt elukohta püügiala piires, perioodi lõpus
võisid tekkida emakülad
Oluline jaht (kobras ja põder), kalapüük, korilus. Viimaste osatähtsust on raske hinnata
annaabi.ee 
