6. Kirjelda lühidalt kammkeraamika kultuuri 3p 4. aastatuhande.algus. Pärinesid idast Uurali mägede aladelt. Levivad lõuna-Lätist põhja- Soomeni. Selle kultuuri kandjaid peetakse läänemere soomlaste eelkäijateks e. Soome- Ugri eelkäijateks. Need on eestlased, soomlased, liivlased jt. Jätkub kalapüük, küttimine, käsitöö ja korilus. Käsitöös valmistati savinõusi ja kaunistati kammikujulise objektiga. Töö- ja tarberiistad olid palju rohkem arenenud, tulekiviesemed olid töödeldud ühtlaselt üle pinna. Samuti tõid nad ka uued matmiskombed. Surnud sängitati asula territooriumile. 7. Nöörkeraamika kultuurile on omane õhuke kultuurkiht ja vähesed leiud. Millele see viitab? 2p Sellele on pakutud kaks seletust. Ühe oletuse järgi ei elatud pikemalt ühes kohas paigal, vaid otsiti uusi maid karjale ja põlluharimiseks. Teise arvamuse järgi võivad napid leiud hoopis
Nõud valmistati savikihtidest. Nõud kuivatati ja põletati maapinda süvendatud aukudes. Kasutati hoiu ja keedunõudena. Kammkeraanika kultuur Uus arheolloogiline kultuur Eestis alates 4000 eKr. · Savinõude välispinda oli ilustatud lohukeste ja väiksematest täketest ridadega, mis meenutasid kammiga sarnase riistaga tehtut. (uute hõimude saabumine Eesti aladele) · Töö-ja tarberiistade valmsitamisoskused olid arenenud. Tulekiviesemed polnud teritatud enam ühest servast, vaid töödeldud ühtlaselt üle pinna. Laiemalt levisid kristalsetest kivimitest tehtud kirved ja talvad. · Matmiskombed-surnuid sängitati asula territooriumile, vahel isegi elamu põranda alla. Lahkunutele pandi kaasa noake, kõõvits ja ehted-luust kujukesi või merevaiku arvatavasti " eluks teises ilmas" · Levik-kõigis Läänemere idaranniku maades: Põhja-Soomest kuni Ida-Preisimaa ja Visla suudmeni, osaliselt
toidutagavarade hulk võimaldas nüüd üleval pidada. Viimane omakorda muutis inimesed paiksemaks, sellele järgnes hiljem uus murrang viljelev majandus. Esimeseks kodustatud loomaks oli koer. Inimesed sõid muuhulgas mitmesuguseid taimemugulaid, pähkleid, molluskeid. Lisaks jahile oli oluline ka kalapüük. Kiviriistade kõrvale tulevad kasutusele teravad tulekivilaastukesed ja väiksemad tulekiviesemed, nn mikroliidid. Need on väikesed, 12 cm suurused korrapärase kujuga esemed, mis on töödeldud tulekivilaastudest. Neist osa kasutati nooleotsadena, osa puust ja luust noakujulistel riistadel. Tõsi küll, mikroliite oli kasutatud samuti juba paleoliitikumis. Nüüd aga rohkem kasutusviise. Leitud on servauuretega luuriistu, nendesse uuretesse oli vaiguga kinnitatud tulekiviteravikke
4. Kammkeraamika kultuur 4.at.algus, venekirveste kultuur 3at.algus e.Kr Kammkeraamika kultuur. 4.at-3.at. Elanikud olid pärit Kaama, selle lisajõgede ja Uurali mägede vahelt. Nimi tuli sellest, et need elanikud tegid savinõusid, mille välispinda oli ilustatud lohukeste ja väiksematest täketest ridadega. Elanikud tegelesid küttimise, kalastamisega. Töö- ja tarberiistad olid palju rohkem arenenud, tulekiviesemed olid töödeldud ühtlaselt üle pinna. Surnud sängitati asula territooriumile (vahel elamu põranda alla). Lahkunutele pandi kaasa mõni noake, kõõvits ja ehteid, amulette, luust kujukesi või merevaiku eluks teises ilmas. Kunstitase oli kõrge, arvati, et kujukestel on maagilised omadused, mis kaitsesid kandjat. Venekirveste kultuur (3.at-2.at keskpaik). Elanikud olid pärit Dnepri ja Reini vahelt. Tegelesid
Oluline saakloom metshobune. Metshobuste karja püüti taga ajades kaljuservadelt alla kukutada. Madeleine'i kultuur (18k - 10k e.m.a.) Kesk- ja Lääne-Euroopa viimane paleoliitiline kultuur. Hõlmas ala Ibeeria ps-st Poolani. Elanikud tegelesid peamiselt põdrajahiga. Iseloomulikeks esemeteks mitmesugused lõiketerad, luuriistad, mikroliidid (hästi väikesed tulekiviesemed), kujukesed, merikarpidest ehted, luudest ripatsid. Hamburgi kultuur (13k - 10k e.m.a.) Madeleine'i kultuurist mõjustatud hilispaleoliitiumi kultuur, mis levis Põhja- Prantsusmaalt Põhja-Saksamaale, Lõuna-Skandinaaviasse ja Poola aladele. Kultuurile on iseloomulikud tulekivist tehtud "nokaga" puurid, millega on hea sarvi uuristada. Rohkesti kasutati ka mitmesuguseid luuriistu.
kergesti katki. Nõude kuju muutus kiiremalt kui tööriistade kuju. Tänu sellele on võimalik eristada detailsemalt erinevaid etappe. Keraamika on sageli ka kaunistava ornamendiga, piirkondades oma ornament, aitab võrrelda eri piirkondade omavahelisi seoseid. Keraamika järgi on eristatud ka erinevaid kultuure vastavalt keraamika tüüpidele. Keraamika võimaldas hakata toitu keetma savipotis. vasta Neoliitikumi perioodil tegelesid inimesed viljelusmajandusega. Tulekiviesemed mesoliitikumis: uuritsad -1,2 kõõvitsad- 3,4,7,11 pistikterad – 4,15 nooleotsad – 8-10, 12 noake- 13 Vaimne kultuur Matmiskombed Kalmistud Eestis: Veibri Kalmistu Lätis: Zvejnieki Neoliitikum ja viljelusmajanduse levik 8. loeng Kiviajane viimane kultuur, noorem kiviaeg ehk neoliitikum. Ajajärk, kus leiab aset kõige suurem murrang inimkonna ajaloos. Oluline üleminek viljelusmajandusele. Seni koguti ja korjati loodusande
Nöör jäljenditesse panna, peale põletamist uus nöör ümber ja nõu siis kantav? Iseloomulikud hästi lihvitud kivikirved, mis on paadi ehke vene kujulised. Nimetatakse vene kivikirveste kultuuriks. Matmiskombestik on eripärane, maetud pooleldi kägaras asendis, jalad konksus, käed ja pea rinnal, külili maetuna. Võib olla olid surnud kinni seotud, sest kardeti surnute tagasipöördumist? Asulatest väljaspoole matmine. Ka hauapanused olid teistsugused, lihvitud tulekiviesemed, luust esemed, mis valmistatud koduloomade luudest. Nöörkeraamika kildudest leitud viljateri. Tuntud ainult nöörkeraamika kultuuri kalmistud, asulaid ei teatud pikka aega. Nöörkeraamika asulad õhukese kultuurikihiga, väheste leidudega. Vähesed leiud, sest: 1. Nöörkeraamika hõimud liikusid palju ringi, paigal 2 3 aastat? 2. Nöörkeraamika elanikkond jagunenud üksikperedeks, ei elatud enam koos kogukonnaga? Esimesed üksiktalud?
000). Asukad tulid kahest suunast: 1) Läänest - Levikuala Põhja-Saksamaa, 2) Lõunast - Levikuala Poola, Lääne-Valgevenes. Avastatud üle 100 selle ajajärgu asulakohti. Mesoliitikumis (9. a. tuh lõpp - 4. a. tuh. eKr) kujunesid Baltimail kohalikud arheoloogilised kultuurid. Antropoloogide arvates olid keskmise kiviaja inimesed Indo-Eurooplased. Lõuna-Leedus levis Neemeni kultuur, millele oli iseloomulikud veekogude kaldail paiknevad küttijate ja kalastajate asulakohad, tulekiviesemed. Põhja-Leedus oli Kunda kultuur, mille omapäraks oli sarv- ja luuesemete rohke kasutamine. Neoliitikumis (4. a.tuh eKr) tulid kammkeraamika hõimud. 3. a. tuh II poolel eKr levisid nöörkeraamika ehk venekirveste kultuuri hõimud, keda peetakse indoeurooplasteks - Etendasid määravat osa balti hõimude kujunemisloos. Kujunesid baldid. Varajane metalliaeg (pronksiaeg 18.-16. saj eKr ja varajane rauaaeg 5. saj eKr) - Toimus üleminek viljelevale majandusele. Tekkis
Doonau ülemjooksu aladele tänapäeva Saksamaal, Austrias ja Moraavias Slovakkias, aga samuti on seda päris palju ka näiteks Hispaanias. Mõned leiukohad on ka Aasias. Elati koobastes. Jätkuvalt küttimine ja korilus. Peamiseks jahiriistaks oda. Levivad ka pistikteralised tööriistad, kus puust või luust varre külge või nende uuretesse olid kinnitatud õhukesed tulekivilaastud. Iseloomulikud on varasemast mitmekesisemad tulekiviesemed, näiteks peenemad laastud kui varem. Nukleusest eraldatud laastukesi kasutati teravate servade tõttu nugadena. Rohkem esemetüüpe. Tööriistade kuju on nüüd rohkem standardiseeritum. Palju tarvitati otsast teritatud kõõvitsaid, mida kasutati loomanahkade töötlemisel. Luust ripatsid, käevõrud, helmed. Tuli esimene monumentaalne kunst, leitud Chauvet- Pont-d´Arci koopast. Valmistati ka kivist ja luust kujukesi, vanimad koopamaalid pärinevad ka sellest ajast
· Keskmine rauaaeg 500 - 900 p.Kr. Ehitati esimesed linnused. Kiiresti arenevad suhted naabritega (venelased ja skandinaavlased) · Noorem rauaaeg 900-1200 p.Kr toimub palju muudatusi inimeste igapäevases elus. Moodustuvad maakonnad, iseseisvaks muutub sepatöö ja savinõude valmistamine. Alguse saab kolmeväljasüsteem KIVIAEG 1967.a leiti Pärnu jõe äärest seni teadaolevalt vanim inimeste peatuspaik Eestis - Pulli asulakoht. Sealsed tulekiviesemed (nooleotsad, uuritsad jne) on ca 10 000 aasta vanused. Enne Pullit tunti vanima leiukohana Kunda Lammasmäge. Selle leiukoha järgi on vanimate Eesti asukate kultuuri kutsuma hakatud Kunda kultuuriks. Toonased inimesed rajasid asulad veekogude lähedusse, peamisteks tegevusaladeks olid kalastamine, küttimine ja korilus. Elati koonusekujulistes püstkodades. Peamised kivist valmistatud tööriistad olid kirved, kõõvitsad, uuritsad ja nooleotsad. Luust tehti ahinguotsi ja õngekonkse
annaabi.ee 
