Põllumajandus Hollandis
d) Põllumajandusliku tootmise vormideks on enamasti spetsialiseeritud suurtalud ja
segatalud.
3. Spetsialiseerumine
a) Enamiku külvipinnast hõlmavad söödataimed ja niidud. Enamik külvipinnast on
teravilja (nisu, odra, kaera, rukki), kartuli, suhkrupeedi ja põldheina all. Väikesel
osal külvipinnast viljeldakse aiakultuure, eriti kurke ja tomateid, ning lilli, eelkõige
tulpe. Katmikaladel viljeldakse ka viinamarja, virsikuid ja ploome.
b) Holland on suurim tulbikasvataja maailmas
c) Enim levinud loomakasvatusharu on suure tootlikkusega piimakarjandus. Piima
toodang ühe lehma kohta (1980. a. 5066kg) on maailma kõrgemaid. Peetakse ka
peekonisigu, lambaid ja kodulinde ning kasvatatakse ratsahobuseid. 1985. oli
veiseid 5,428 mln, sigu 12,4 mln, kanu 90mln ning 1982. a. hobuseid 42 400 ja
lambaid 776 400.
d) Piimatoodangult on Holland 13. kohal maailmas ja 5. Euroopa Liidus.
4. Eksport
a) Ise varustab Holland end piimatoodete, kartuli, suhkru, tee, kohvi ja