aastate lõpul ka USA. President Jimmy Catreri ebakindel valitsemine polnud ameeriklastele head muljet jätnud, see andis vabariiklastele võimaluse võita 1981.aastal nii presidendi- kui ka Kongressi valimised. Presidendiks valitud Reagan majanduspoliitika aluseks oli arusaam, et sotsiaalsete probleemide lahendamine vaid tulude riigieelarvelise ümber jaotamise abil pidurdab majanduse arengut. Seetõttu asus Reagan kärpima sotsiaalprogramme, üritades tugineda rohkem eraalgatusele ja tujumajandusele. Oluline oli ka maksude kärpimine. Reagan oli veendunud, et maksude alandamine elavdab majandust niivõrd, et see korvab saamata jäänud tulumaksud. Kolme aasta vältel vähendati USAs maksukoormust kolmanidiku võrra. Kuigi algul tõi selline reaganoomikaks ristitud majandusprogramm kaasa suure tööpuuduse, järgnes peagi kiire majandustõus. Mõne aastaga saavutas USA majandus sellise arenguastme, milleni ükski teine tööstuslik riik polnud jõudnud. Vähenes ka inflatsioon
küsimus kahe Saksamaa ühinemine. Ühinemine ei olnud üksnes sakslaste endi siseasi, said selle pidid heaks kiitma ka senised okupatsioonivõimud Teise maailmasõja võitjariigid. Ühinemisläbirääkimised algasid 1990. aasta veebruaris ning kestsid 3.oktoobrini poliitilise ühinemisega. Käsumajanduse pärandist vabanemiseks tuli endistel sotsialismileeri riikidel teha suuri jõupingutusi tuli stabiliseerida olukord, tuli rajama hakata uut tujumajandusele tuginevat majandusmudelit. Riigi osa majanduses pidi vähenema, ettevõtetele anti äritegevuses senisest suurem vabadus. Riiklikke ettevõtteid hakati erastama. Rolli mänginud ka väliskapitali kaasamine ja tujumajandust soosiva seadusandluse väljatöötamine. Kommunistlike reziimide kokkuvarisemise järel on Ida-Euroopa riikide poliitiline areng kulgenud erinevalt. Iseloomulikuks jooneks
annaabi.ee 
