"Mäeküla piimamees" Eduard Vilde
"
Tõnu läks istus rekke ja hakkas linna poole sõitma et hommikuks turule jõuda. Ta üritas kõrtsis rahulikku
öömaja leida, kuid mitte kuskil ei saanud rahu, esimeses kõrtsis oli liiga kärarikas ja teises räägiti temast ja
marist taga. Surudes viha alla teeskles ta magajat edasi. Hommikul magas ta sisse ja ei jõudnud õigeks ajaks
müüma ja kaupa tuli jälle poolmuidu ära anda kuskile. Ta näeb linnas oma tuttavat tuhvlikingseppa Maasikat.
Tõnu lubab ta koju viia kuid lõpuks jõuavad jooma ja oma muresid kurtma üksteisele. Mehed lubavad et nad
on viimast korda siin ja edaspidi pea kõik paremaks minema aga ometi nad ei lahku vaid joovad ja tantsivad
edasi.
Kuueteistkümnes peatükk: Hilja on juba, kui linna tuled Mäeküla piimamehele seljataha jäävad.
Kõrb sai külmetada, nüüd pistab teravat traavi.
Ja Tõnul on soe, uni ei kiusa, pea tundub nii selgena, et imesta. Kuid korraga hakkab Tõnul külm.
annaabi.ee 
