tumesinise!" "Aga Mademoiselle!" ehmus teenijanna, "Kui isand teada saab, et te suvatsesite lossist lahkuda, ja seda veel omal käel ja sellistes riietes, siis...ma saan ju karistada! Viisteist pitsahoopi oleks vähim!" Juliette naeris ja lausus: "Seda nüüd küll ei juhtu, kulla Cosqette! Sest mitte keegi ei saa minu "seiklustest" teada!" "Olete kindel?" "Aga loomulikult!" Tüterlapsed vahetasid kleidid nüüd jõudis aeg soengute kätte: Cosquette keeras oma tuhmblondid juuksed krunni ja Juliette lasi omadel vabalt langeda. Kaunid pruunikas- oranzid lained veeresid veidi allapoole kaunitari saledat pihta. Juliette nägi nii kaunis välja, et isegi Cosquettel jäi hing hetkeks kinni. "No ma lähen siis!" hüüdis tütarlaps ja tahtis juba välja tormata kui teenijanna tast kinni haaras. "Olge ettevaatlik, mademoiselle, väljas ei liigu mitte ainult härrasmehed!" Juliette punastas ja noogutas peaga. "Ja veel! Te ei tea ju inglise keelt!"
Allesjäänud kütid prantsatasid samuti maapinnale ja jäid jahmunult järgmist Allesjäänud kütid prantsatasid samuti maapinnale ja jäid jahmunult järgmist rünnakut ootama. Mõni neist haaras vöölt uue relva ja sihtis rohelisi olevusi püssilaadsete torudega. Elisa nägi ühe keskealise mehe käes suurt kullatud kaantega raamatut, mis talle kuigagi tuttav tundus, kuid ta ei suutnud meelde tuletada, kus ta seda enne näinud oli. Mehel olid väga pikad, peaaegu põlvedeni ulatuvad tuhmblondid sirged juuksed, veest endiselt märjad, ja kitsad, ent kaunikujulised rohelised mürksilmad. Ta pomises raamatust lauseid, mis lõikasid valusalt igasse kehaotsa kui noad. Ülejäänud inimesed aga ei paistnud neid üldse kuulvat neile see ei mõjunud. Tüdruk sulges kätega kõrvad, kuid see oli mõttetu: loitsud lõikusid kui pealuusse ja ta tundis, kuidas kaotab kontrolli oma enesevalitsuse üle, kuidas temas ärkab iidne kihk tappa. ,,Andesta, Sora... vabanda, mu Prints... kuid..
annaabi.ee 
