Mauna Loa ruumala mitmekümnekordselt. On teada, et Maa kilpvulkaanide laava on väga vedel ja seetõttu hästi voolav, millest tulenevad kilpvulkaanide lauged nõlvad. Ilmselt pidi väga vedel olema ka Marsi hiidvulkaanide laava, mis kaldeerast väljudes enne tahkestumist jõudis voolata mööda lauget nõlva sadade kilomeetrite kaugusele. Marsil leidub ka väiksemaid vulkaane. Mauna Loaga mõõtmetelt üsna sarnane on Ceraunius Tholus, mida välisilme järgi liigitatakse tuhavulkaanide hulka. Tyrrhena Patera seevastu on üks Lõuna kõrgmaa vulkaanidest, mis oluliselt erinevad Tharsise ala nimekaimudest, nad on palju madalamad ja ka lamedamad. Tyrrhena Patera kõrgus üle ümbritseva ala on alla kahe kilomeetri. Vulkaani nõlvadel on palju tipu piirkonnast enam-vähem radiaalselt väljuvaid laiu, ilmselt erosiooni tekitatud orgusid. Tugev erosioon annab tunnistust sellest, et tegemist võib olla tuhavulkaaniga.
ja koosnevad ainult laavast. Taolised on Havai saare vulkaanid Mauna Loa ja Kilauea, mille järgi selliseid vlkaane isel sageli kui havai tüüpi vulkaanidena.Kiht- ehk stratovulkaanide koonus koosneb valdavalt hangunud laava ja tahke purskematerjali (tuhk, liiv, lapillid ja pommid) kihtidest. Erinevalt kilpvulkaanidest on siin koonus järsemate nõlvadega. Tuhavulkaanide plahvatusel paisatakse maapinnale ainult tahket vulkaanilist materjali – tuhka, lapille ja pomme. Pärast aktiivset purset vulkaani tegevus raugeb. Tegutsevate vulkaanide paigutus on ebaühtlane. Mandrite siseosas, näiteks Euroopas, Aasias, Austraalias ja Lõuna- Ameerikas neid peaaegu ei esine. Seevastu on vulkaane rohkesti mandrite rannikuvööndites, saartel ja saarestikel.. Kõige suuremal hulgal leidub vulkaane Vaikse ookeani rannikul ja saartel