TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Mehaanikateaduskond Soojustehnika instituut Praktiline töö aines KÜTUSED JA PÕLEMISTEOORIA Töö nr. 3 TAHKEKÜTUSE TUHASISALDUSE MÄÄRAMINE Üliõpilased: Matrikli nr.-d: Rühm: MASB-41 Õppejõud: Heli Lootus Töö tehtud: Esitatud: Arvestatud: Töö eesmärk Määrata tahkekütuse analüütilise proovi tuhasisaldus. Tööks vajalikud vahendid 1. Elektriline muhvelahi 2. Marmortiiglid, mis on eelnevalt kuumutatud püsiva massini 3. 5 mm paksune keraamiline või roostevabast terasest plaat 4
1. Mitu kalorit annab 1g süsivesikuid? o 3 kcal o 4 kcal o 5 kcal 2. Baklažaan ehk ... o Munavili o Tsukiini o Fenkol 3. Kui suur on soovitatav päevane kogus soola? o 1g o 5g o 20g 4. Mis on manna? o Teraline jahvatus tera keskosaast o Terved või purustatud viljaterad o Söödavatest teradest jahvatatud pulber 5. Nisujahu tüüp nr 812 tuhasisalduse protsent on: o ... – 0,5 o 0,51 – 0,63 o 0,64 – 0,90 6. Tortilla on... o Tugeva köömnemaitsega ümmargune päts. o Mehhiko köögist pärinev pehme maisi- või nisuleib. o Ümmargune kerge dieettoode, mis valmistatakse nisu-, riisi- või tatrajahust. 7. Piimasuhkur on... o Laktoos o Fruktoos o Maltoos 8. Kuidas tunda ära poeriiulil ökokohvi pakki? o Lõhna järgi o Pakendil on Fairtrade’i märk o Röstimistaseme järgi 9
kütuses esineda iseseisvate väliste lisanditena nn välimise mineraalosana, aga ka kuuluda sisemise mineraalina orgaanilis-mineraalsete ainete kompleksi. Sisemine mineraalosa ei ületa 5% massist ja on ühtlaselt jaotunud kogu kütuse orgaanilises osas. Välimine mineraalosa koosneb harilikust mineraalidest, mis on iseloomulikud antud kütuse basseini geoloogilistele kivimitele ning sisaldab üldjuhul suuri kivimite tükke. · Enamike kütuste mineraalosa ja tuhasisalduse vahel on kindlad sõltuvused. Tahkete kütuste tuhasisalduse määramine toimub muhvelahjus, mis peab võimaldama ühtlase temperatuuri 850+- 10. Tuha sulamistemperatuur sõltub tuha keemilisest ja mineraloogilisest koostisest. 6. Kütuse lendosised ja koks. · Tahkekütuse kuumutamisel toimub nn kütuse termiline lagunemine , mille tulemusena eralduvad gaasilised produktid kütuse lendosised. Lendosade hulk sõltub suuresti
2.10 Tuhk. Tuhk on kütuse täielikul põlemisel tekkinud tahke jääk. Tuhk jagatakse sisemiseks ja välimiseks tuhaks. Sisemiseks tuhaks loetakse puidu kiudaines sisalduvaid mineraalseid ühendeid, mis peegeldavad pinnase koostist, milles puu kasvas. Välimine tuhk aga on seotud mineraalsete ühenditega, mis sattusid puidubiomassi tema töötlemisel, ladustamisel ja transpordil. Katelseadmete arvutamisel võiks tüvepuidu kuivaine tuhasisalduse võtta võrdseks 1%-ga. Puidutuha keemiline koostis sõltub kasvukohast ja puuliigist ning võib muutuda küllaltki suurtes piirides (%): Siinjuures tuleb märkima seda, et ca. 50% K2O on vees lahustuv. Väävli olemasolule viitab ka 1...4%-ne SO3 sisaldus tuhas. Tuhk on reaalselt kasutatav kaaliumirikka põlluväetisena. Sulamistemperatuuri järgi kuulub puutuhk raskesti sulavate tuhkade klassi: · tuha deformatsioonitemperatuur tA = 1115...1290°C,
temperatuuril 20...30 °C temperatuuril üle üle 500 °C 100 °C Hüdraatniiskus Hüdraatniiskus kuulub kristallhüdraatide koosseisu ja esineb kütuse mineraalsetes lisandites kas silikaatidena, näiteks Al2O3 · 2SiO2 · 2H2O ja Fe2O3 · 2SiO2 · 2H2O, või sulfaatidena CaSO4 · 2H2O, MgSO4 · 2H2O. Hüdraatvee sisaldus moodustab ainult mõne protsendi kütuse üldisest niiskusesisaldusest; tuhasisalduse suurenedes suureneb ka hüdraatvee osakaal. Seotud ehk kolloidne ja adsorptsioonniiskus Kaevandatavad kütused on kapillaarpoorsed kolloidsed kehad. Niiskus on sel juhul seotud molekulidevaheliste jõududega ning see asub nii nende kehade pinnal kui ka mahus. Kapillaarniiskus Kaevandatavate kütuste poorne struktuur koosneb keerukast pragude, kanalite, tühimike süsteemist, milles kõik omavad erinevaid mõõtmeid mõnest nanomeetrist kuni millimeetri osadeni,neid
· sisaldus massiprotsentides tuhavaba kuivaine e põlevaine (daf) kohta. Joonis 2.10. Tahke kütuse komponendid Kütuse niiskusesisaldus on muutuv suurus ning sellepärast eelistatakse teatmetabelites kütuse tuha- ja lendosadesisalduse esitamist kuivaine (d) massiühiku kohta, kuid praktilistes arvutustes katlamajas esitatakse niiskusesisaldus enamasti siiski vastuvõetud niiske kütuse e tarbimiskütuse (ar) massiühiku kohta. Kuivaine tuhasisalduse ja tarbimiskütuse tuhasisalduse vahel kehtib järgmine seos: Ad = Aar·100/(100 War), kus A tähistab tuha- ja W niiskusesisaldust. Kütuse niiskusesisaldus määratakse kütuseproovi kuivatamisel kuivatuskapis 105±2°C juures püsiva massini: War = (m1 m2)/m1·100, kus War on niiskusesisaldus tarbimiskütuses, st märjas kütuses (%), m1 on tarbimiskütuse proovi mass (g), m2 on kuivatatud kütuseproovi mass (g).
jahule. Tänu väetiste ohtrale kasutamisele Euroopas saadakse suuri hektarisaake, kuid tugevasti saab kannatada jahu kleepvalgu kvaliteet, st. et kleepvalk ei ole enam elastse närimiskummi konsistentsiga, vaid muutub vedelaks, mille tõttu taigna kuju ei püsi. Optimaalne kleepvalgu sisaldus on 28-30%, kui see on alla 25%, siis korralikku saia ei saa. Tuhasisaldus näitab jahu heledust KLEEPVALGU SISALDUSE JÄRGI: TUHASISALDUSE JÄRGI: Tähis min.% max.% Tähis min% max% A 33 - 405 - 0,50 B 31 32 550 0,51 0,63 C 28 30 812 0,64 0,90 D 25 27 1050 0,91 1,20
jahule. Tänu väetiste ohtrale kasutamisele Euroopas saadakse suuri hektarisaake, kuid tugevasti saab kannatada jahu kleepvalgu kvaliteet, st. et kleepvalk ei ole enam elastse närimiskummi konsistentsiga, vaid muutub vedelaks, mille tõttu taigna kuju ei püsi. Optimaalne kleepvalgu sisaldus on 28-30%, kui see on alla 25%, siis korralikku saia ei saa. Tuhasisaldus näitab jahu heledust KLEEPVALGU SISALDUSE JÄRGI: TUHASISALDUSE JÄRGI: Tähis min.% max.% Tähis min% max% A 33 - 405 - 0,50 B 31 32 550 0,51 0,63 C 28 30 812 0,64 0,90 D 25 27 1050 0,91 1,20
annaabi.ee 
