Tuha- ja aherainemäed
See näitab, et tuhk on meile materiaalses mõttes kasulikum, kui aheraine.
Mõju keskkonnale
Põlevkivitööstus reostab rängalt ümbritsevat
keskkonda. On öeldud, et seal, kus asuvad
põlevkivitööstused, on Eesti oludes tegemist kõige
2
tõsisema reostuspiirkonnaga, sest nii põlevkivituhk kui ka poolkoks on loetud ohtlike jäätmete
hulka. Tuhaplatoodele põlevkivituha transportimisel tekib vesi, mida kasutatakse jälle ja jälle,
mille tulemusena on see vesi väga leeliseline. Sademeveed uhuvad põlevkivikeemiatööstuse
jääkainetest välja fenoole, mille tulemusena veekogud tumedate tehismägede läheduses
reostuvad. Fenooliderohke veekogu tunnuseks on see, et vesi on seal punakat, pruunikat või
kollakat värvi ning ebameeldiva lõhnaga. Fenoolidega saastatud vesi on eluohtlikult mürgine
nii taimedele, loomadele kui inimestele.
annaabi.ee 
