venestamine. Venestamine oli mitmepalgeline. Venelased asusid elama vallutatud kohtadesse ja keelati põlisrahvastel rääkida ja kirjutada enda keeles. See oli üks tähtsamaid doktriine impeeriumi olemasolu ajal. Seda kasutas kõige ulatuslikumalt Aleksander III äärealadel (Balti kubermang). Ühiskonna militariseeritus Vene impeerium sündis, sest Peeter I lõi lühikese ajaga regulaararmee. Sõjavägi oli impeeriumis üks tugitalasid. 1716. aastal vastu võetud sõjaväemäärustik oli ühiskonnaelu aluseks. Tänu sellele, et Peeter I arvas, et sõjavägi peab olema ühiskonna mudeliks ja sealseid põhimõtteid peaks kasutama ka teistes ühiskonna valdkondades. Sõjaväel oli mitu ülesannet. See aitas valitsusel vallutuspoliitikat ellu viia ja riiki kaitsta. Aitas isevalitsusel sisemist korda hoida ja mõjutas sisepoliitilist võimuvõitlust, eriline roll oli kaardiväel. Kaardiväe poliitilisele
19. sajandi Venemaa oli tohutu territooriumi ja elanikkonnaga ühest küljest võimas, kuid teisalt üks Euroopa mahajäänumatest riikidest. Venemaal oli isevalitsuslik monarhia, mille eesotas oli piiramatu võimuga keiser. Nii poliitilise korra kui ka majandusstruktuuri poolest oli Venemaa endiselt feodaalriik. Venemaa koloniaalpoliitika määras ära 3 omavahel seotud põhimõtet: unifitseerimine, bürokratiseerimine ja venestamine. Militariseeritus sõjaväest sai impeeriumi üks tugitalasid, omaette riik riigis. Sõjaväemäärustik oli kogu ühiskonnaelu, seega ka tsiviilelu korraldamise aluseks. (siia kuuluvad ka veel Sotsiaalne struktuur ja etikett-vaata pilet nr 9) Pilet nr 11 · Rahvusvahelised suhted 1815-1848. Belgia revolutsioon 1830 aastal lõppes Belgia ja Hollandi lahku löömisega ning Belgia kuningriigi loomisega. Inglismaa ja Prantsusmaa tunnistasid Belgia neutraliteeti. Riigi korraks sai konstitutsiooniline monarhia
adnma. Võrreldes Hurda või jakobsoniga oli Jannsen tagasihoidlik, mitte konflikti otsiv ja tüli mittesoosiv tüüp, pooldas sellist nn ,,alalhoidlikku rahvuslust". Jannsen rõhutas, et eestlased on teiste rahvastega võrdsed ja ei pea oma rahvuse üle häbi tundma. Samuti rõhutas, et haritud eestlased jääks eestlasteks, mitte ei saksastuks. 1863 kolis Jannsen Tartussse, 1864 hakkas seal uut lehte välja andma nimega ,,Eesti Postimees" millest sai rahvusliku liikumise üks tugitalasid. Perno postimees jätkas samuti väljjaandmist. Rahvusliku liikumise kesused ja esimesed suurüritused. Rahvusliku liikumise algusaeg on natuke tinglik ja võimatu ühe kindla aastaga dateerida. 1860ndate alguses oli rahvuslik liikumine veel selline asi, mis hõlmas veel üksikuid entusiaste ja tegu ei olnud veel masside liikumisega. Neid üksikuid entusiaste hakkas koonduma Pärnussse (perno postimees), Tartusse, (Õpetatud
annaabi.ee 
