Praegusel ajal kasvatakse paljudes Kariibi mere maades, Ladina-Ameerika troopilistel aladel, Sri Lankal, Malaisias, Madagaskaril, Réunioni ja Mauritiuse saarel, Seisellidel, Komooridel, Tahiitil ja Hawaii saartel. Umbes pool vanilli maailmatoodangust annavad Madagaskar ja Réunioni saar. Teemaks valisin vanilli, kuna selle tehisliku variandiga olen küpsetdades tihti kokku puutunud. Taim ja selle viljade töötlemine 6-10 meetri kõrguse liaani tugipuudeks istutatakse valgust läbi laskva võraga puid. Paljundatakse seemnete või pistokstega. Väljaspool Mehhikot on vaja õite tolmnemisel inimese abi, sest ainult Mehhikos leidub vastavaid mesilase- ja koolibriliike, kes neid tolmeldavad. Inimene jõuab pika peene bambusridvaga päevas ära puudutada 2000- 3000 õit. Ühel põõsal on ligi 60 õit. Taim hakkab vilja kandma 3. eluaastal ja kannab umbes 40. eluaastani, andes kuni 50 vilja aastas. Vili on piklik
Oli Mehhikos juba asteekidel tähtis kultuurtaim. Praegu kasvatatakse kõikjal troopikamaades, kohati kakaopuu istandikes. Suurimad tootjad on Ida-Aafrika saared (Madagaskar, Komoorid, Seisellid), Lõuna-Mehhiko, keset Vaikset ookeani asuv Tahiiti saar ja teised. 85% maailma vanillitoodangust annab Madagaskar. 1967. aastal saadi Madagaskaril 64 000 tonni kohvi, 12 000 tonni nelki ja 1500 tonni vanilli. 6-10 meetri kõrguse liaani tugipuudeks istutatakse valgust läbi laskva võraga puid. Paljundatakse seemnete või pistokstega. Väljaspool Mehhikot on õite tolmendamisel vaja inimese abi, sest ainult Mehhikos leidub vastavaid mesilase- ja koolibriliike, kes neid tolmendavad. Inimene jõuab pika peene bambusridvaga päevas ära puudutada 2000-3000 õit. Ühel põõsal on ligi 60 õit. Taim hakkab vilja kandma 3. eluaastal ja kannab umbes 40. eluaastani, andes kuni 50 vilja aastas.
annaabi.ee 
