Ludendorff ja Hitler arreteeriti. Vt: Marss Feldherrenhallele. 7 Partei reorganiseerimine ja poliitiline esilekerkimine Pärast vanglast vabanemist alustas Hitler NSDAP reorganiseerimisega. Sellega seoses pidas ta 27. veebruaril 1925 Bürgerbräukelleris tuntud kõne ning alustas ümberkorraldustega. Põhja- Saksamaal oli vahepeal Gregor Strasseri juhtimise all moodustunud tugev partei osakond, mis ei nõustunud Hitleri tuginemisega vanadele monarhistlikele võimukandjatele, vaid pooldas hoopis vasakpoolset sotsiaalrevolutsioonilist kurssi. Hitleril õnnestus aga erakonnasisesed poliitilised oponendid neutraliseerida või nagu Joseph Goebbelsi puhul oma poolele võita. Ebaõnnestunud ülestõusukatsest järeldas ta, et revolutsioonilisel viisil ei saa haarata võimu riigis, vaid see on ainult legaalsel teel teostatav. NSDAP pidi hõivama parlamendid. Sellele
eest, mida hüpoteegipidaja on näiteks nõuete ostmisega lasknud endale loovutada ja esitanud sellest tulenevalt täitmisnõude. Ülaltoodud eeldusest lähtudes tuleb ringkonnakohtul asja uuel läbivaatamisel TsÜS § 64 alusel tuvastada, kas poolte tahe oli suunatud sellele, et ühishüpoteek tagaks ainult hageja ja kostja vahelistest lepingutest tulenevaid nõudeid. Maakohus on vastupidise tahte puudumise tuvastanud. 21. Seoses hageja tuginemisega asjaõigusseaduse § 349 lg-le 1 märgib kolleegium järgmist. Nimetatud säte annab kinnisasja omanikule õiguse nõuda hüpoteegi kustutamist või enda nimele kandmist muuhulgas ka juhul, mil hüpoteegiga tagatud nõuet ei ole tekkinud. Kolleegiumi arvates võib omanik AÕS § 349 lg 1 nõude esitada ka siis, kui nõuet ei ole tekkinud ja pooled ei ole juba hüpoteegi seadmisel kokku leppinud konkreetses või vähemalt