· Esimese eluaasta II poolel jätkub närvikeskuste morfofunktsionaalne areng ning ja ajukoore mõningate osade lülitumine liigutustegevuse regulatsiooni · Ajukoore ja põhimiktuumade järk-järgulisel lülitumisel motoorika juhtimisse toimub mitmete elementaarsete motoorsete reflekside ja stereotüüpsete liigutuste pidurdumine · Täiustuvad erinevate analüsaatorite vahelised seosed, milledest olulisemaks on liigutusanalüsaatori ja nägemis- ja vestibulaaranalüsaatori koostöö · Tugimotoorsete funktsioonide väljakujunemine toimub juba esimese eluaasta jooksul · Sihtmotoorika (tahtelise liigutustegevuse) väljaarenemine ja täiustumine kestab kogu lapse- ja osaliselt ka noorukiea jooksul · KNS-I funktsionaalne areng ja küpsuse saavutamine lõpeb murdeeas (13-15 a.) · Lapseeas on närviprotsesside jõud veel suhteliselt tagasihoidlik · Lastel ilmneb kiire ülepiirilise pidurduse teke eriti monotoonsete ja kestvate ärritajate suhtes, mis võib
mõningate osade lülitumine liigutustegevuse regulatsiooni NÄRVISÜSTEEMI ARENG LAPSEEAS · Ajukoore ja põhimiktuumade järk-järgulisel lülitumisel motoorika juhtimisse toimub mitmete elementaarsete motoorsete reflekside ja stereotüüpsete liigutuste pidurdumine · Täiustuvad erinevate analüsaatorite vahelised seosed, milledest olulisemaks on liigutusanalüsaatori ja nägemis- ja vestibulaaranalüsaatori koostöö · Tugimotoorsete funktsioonide väljakujunemine toimub juba esimese eluaasta jooksul · Sihtmotoorika (tahtelise liigutustegevuse) väljaarenemine ja täiustumine kestab kogu lapse- ja osaliselt ka noorukiea jooksul · KNS-I funktsionaalne areng ja küpsuse saavutamine lõpeb murdeeas (13-15 a.) · Lapseeas on närviprotsesside jõud veel suhteliselt tagasihoidlik · Lastel ilmneb kiire ülepiirilise pidurduse teke eriti monotoonsete ja kestvate ärritajate suhtes,
annaabi.ee 
