KINESOLOOGIA 1. Organismi motoorses tegevuses eristatakse 2 põhifunktsiooni ja need on: 1.Liigutus tegevus ehk sihtmotoorika 2. Kehahoiak ehk tugimotoorika 2. Motoorika juhtimist keskastme tasandil teostavad (nimetada ajustruktuurid): 1. Basaaltuumad 2. Vaheaju 3. Talamus 4. Ajutüvi 3. Tugimotoorikat juhtivad kõrgemad keskused (ka asendireflektside keskused) asuvad põhiliselt (nimeta ajustruktuurid) ajutüves 4. Täiskasvanuga sarnane jooksu kinemaatiline struktuur kujuneb ( kirjutada eluaastad) 5-6 eluaastasesk saamisel. 5. Lapse kehamõõtmete (pikkuse, kehamassi) järsku suurenemist puberteedieas nimetatakse kasvuspurdiks. 6. Teadusharu, mis uurib organismi motoorsete funktsioonide muutumisi vananemisel on geriaatria. 7
- zona intermedia (D14) projetseerub nucleus globosus et emboliformis’esse (D13) - poolkera lateraalsed osad (D16) projetseeruvasd nucleus dentatus’esse (D17) - väikeaju tuumadest algavad eferentsed teed, mis väljuvad pedunculus cerebellaris superior’i kaudu teiste motoorikaga seotud tuumade juurde, mille tegevust väikeaju toetab ja koordineerib FUNKTSIOONID - Vermis – kontrollib esmajoones tugimotoorikat (kehahoid, lihaste toonus, tasakaal, tugimotoorne liikumine) - Zona intermedia – koordineerib tugimotoorikat aeglase sihtmotoorikaga (õigeaegne tasakaalu säilitamine jne) + korribeerib liikumissuunda, mis on eriti vajalik vähe kätteõpitud liigutuste sooritamisel - Hemisfäärid – suurajukoores kavandatud kiire sihtmotoorika sujuv läbiviimine (kiired liigutused rääkimisel, musitseerimisel, kergejõustikus) NELJAS VATSAKE - VENTRICULUS QUARTUS
Higistamiskeskus Piklikaju: funktsioonid Tugimotoorika üks keskusi, mis võtab osa lihaste toonuse ja kehahoiaku regulatsioonist Paljude refleksikeskuste asukoht Peanärvide funktsioonid Ajusild Peaajunärvi: V paari (kolmiknärvi), VI paari (eemaldajanärvi), VII paari (näonärvi), VIII paari (esiku-teonärvi) tuumad Retikulaarformatsioon Hingamise, neelamise, oksendamise, südametegevuse reflektoorsed keskused Keskaju: funktsioonid Kõige väiksem peaajuosa Punatuum reguleerib tugimotoorikat ning lihaste toonust, ta on normaalseid asendeid tagavate reflekside (asendireflekside) keksuseks IV paari ( plokinärvi ) и III paari ( silmaliigutajanärvi) tuumad Subkortikaalsed kuulmiskeskused, nende abil toimuvad akustilised orienteerumisrefleksid Subkortikaalsed nägemiskeskused, nad osalevad optilistes orienteerumisrefleksides Vaheaju Epitalamus Talamus Subtalamus Hüpotalamus Metatalamus Talamus ehk tundekühm
vaheldumisrütmi. Hüpotaalamus on ühendatud taalamusega ning hüpofüüsitüve kaudu ka hüpofüüsiga. Ta juhib närvisignaalide väljasaatmist ja tähtsaid funktsioone reguleerivate hormoonide tootmist. Ajutüvi Keskaju, silda ja piklikaju koos nimetatakse ajutüveks. See sarnaneb oma ehituselt seljaajuga, sisaldab aga elutähtsaid närvikeskusi. Keskaju (mesencephalon) Keskaju asub vaheaju ja silla (pons) vahel. Keskajus asuv nucleus ruber koordineerib tugimotoorikat, mustollus (substantia nigra) aga impulsside tagasiside kaudu motoorse taalamuse sihtmotoorikat. Sild (pons) Sild kuulub keskaju juurde ja tegutseb eelkõige ühenduskohana aju erinevate osade (nt suuraju ja väikeaju)vahel. Peale selle saavad siit alguse mõned kraniaalnärvid. Väikeaju (cerebellum) Väikeaju koordineerib liigutusi, hoolitseb koos tasakaaluelundiga keha püstihoidmise eest ja mõjutab lihastoonust. Nii nagu suuraju, koosneb ka väikeaju kahest poolkerast ja on kaetud
annaabi.ee 
