Ubuntu Ubuntu on Linuxi distributsioon, mis kasutab Debiani paketihaldust ja mis on kasutamise lihtsustamiseks teinud kindla programmide valiku: üks aknahaldur Unity, üks veebilehitseja Firefox, üks meiliprogramm Thunderbird jne. Ubuntu võimaldab kasutada enamikke Debiani jaoks väljalastud pakke oma lemmikprogrammi paigaldamiseks ning nii tasuta kommuuni toetust kui ka tasulisi tugikanaleid. Ubuntu on suulu ja koosa keele sõna, mis tähendab inimlikkust teiste suhtes, usku kõigi inimeste seotusse/ühtsusse. Ubuntu püüab sama põhimõtet järgida ka tarkvara loomisel: arendajate meelest peab tarkvara olema tasuta, kasutajate oma keeles ja kasutajatel peab olema võimalus muuta tarkvara vastavalt oma äranägemisele. Ubuntu kasutab vaikimisi Unity töölauakeskkonda, mille eesmärgiks on võimaldada lihtsat ja
Distributsioonid Populaarsemad GNU/Linux distributsioonid on: 1) Ubuntu - on Linuxi distributsioon, mis kasutab Debiani paketihaldust ja on kasutamise lihtsustamiseks teinud kindla programmide valiku: üks aknahaldur – Unity, üks veebilehitseja – Firefox, üks meiliprogramm –Thunderbird jne. Ubuntu võimaldab kasutada enamikku Debiani jaoks välja lastud pakke oma lemmikprogrammi paigaldamiseks ja nii kommuuni tasuta toetust kui ka tasulisi tugikanaleid.5 2) Linux Mint- on Ubuntul baseeruv distributsioon, millele on kohe lisatud mitmed suletud lähtekoodiga tarkvarad. Samas on näiteks kasutatavad repositooriumid samad Ubuntuga..6 3)Debian-on vabatarkvaraline, avatud lähtekoodiga, Linuxi kernelil põhinev distributsioon, mis sisaldab rohkearvuliselt tarkvarapakette. Algselt oli Debian sponsoreeritud Free Software Foundation'i GNU projekti poolt, kuid tänaseks peetakse seda GNU projekti otseseks järglaseks.7
Ubuntu Linux on Debiani pakihaldust kasutav Linuxi distributsioon, mis on kasutamise lihtsustamiseks teinud kindla programmide valiku: üks aknahaldur GNOME, üks veebilehitseja Firefox, üks meiliprogramm Evolution jne. Seetõttu mahub Ubuntu Linux ära ühe CD peale. Samas on võimalik kasutada enamikke Debiani jaoks väljalastud pakke oma lemmikprogrammi installimiseks. Võimalik on kasutada nii tasuta kommuuni toetust kui ka erinevaid tasulisi tugikanaleid. Ubuntu on suulu ja koosa keeltest pärinev sõna, mida tõlgitakse kui "inimlikkus teiste suhtes", usk kõigi inimeste seotusse/ühtsusse. Ning Ubuntu Linux püüab samu põhimõtteid järgida ka tarkvara loomisel. Ubuntu arendajate meelest peab tarkvara olema tasuta, ta peab olema kasutajate oma keeles ja kasutajatel peab olema võimalus muuta tarkvara vastavalt oma äranägemisele. Ubuntut on hinnatud kui kõige populaarsemat Linuxi distributsiooni, mida kasutab umbes
jätkusuutlikke ja eelkõige kaalutletud otsuseid. Keskserveris toimetavad kliendiprogrammid kasutavad kordades kallimat mälu kui rakendusserverite kihis, ka lahenduste skaleerumisvõimekus on erinev. Kui majas on olemas ühe operatsioonisüsteemi või andmebaasi platvormi teadmine, siis olemasolevast erineva tehnoloogia ja/või toote kasutusele võtmine võib kordistada kulutusi ülalhoiu valdkonnas – võimalik, et toetuseks on vaja uusi inimesi, uusi koolitusi, uusi tugikanaleid, täiendavat paikade kättesaadavuse jälgimise allikat jne. Eri toodetel ja tootjatel on erinevalt toimivad ja eri kvaliteediga toe pakkumise kanalid, partnerid, mis tuleb sisse töötada ning millega on vaja harjuda. Samas on vaja vältida sõltuvusse sattumist konkreetsest tootjast, nn. „vendor lockoudi“ teket – kus ühe tehnoloogia/lahenduse juurdunud kasutamine vähendab võimekust alternatiivse tehnoloogia kasutusele võtuks.