Mangroovid on puud (kuni 30m kõrged) ja kuni 2m kõrged põõsad, mis kasvavad meres. Viimased võivad kõrge tõusuvee 9 puhul jääda täiesti vee alla. Kõige N- poolsemad mangroovide kasvualad on Punase meres ja Pärsia lahes, Bermudal ja Mauritanias. Kõige S- poolsem on Austraalias, Victorias, kus esineb vaid üks liik Avicenna marina. Mangroovid on kohastunud eluks kõrge soolsusega või riimvees tänu oma tugijuurtele, (mis toimivad filtrina, ei lase omastada üleliigset soola) ja lehtedele, milles on spets. soolanäärmed, kuhu eraldub ja millest eemaldub üleliigne sool. Tugijuured ankurdavad taime, neis leiduvad pneumatofoorid võimaldavad gaaside vahetust settesse mattunud juurtest, paljudel on ujuvad seemned ja viljad. Mangroovide tugijuurte peal ja ümber on rohkesti punavetikaid, kuna mudasel põhjal kasvab rohevetikas Caulerpa . Punavetikad on tihti tugevasti lubjastunud. b)Korallrifid e
Punase meres ja Pärsia lahes, Bermudal ja õhukeskkonnas. Mauritanias. Kõige S-poolsem on Ujulehtedega taimed (parasvöötmes Austraalias, Victorias, kus esineb vaid üks tüüpiliselt vesiroos, vesikupp, liik Avicenna marina. Mangroovid on troopikas suurte ujulehtedega kohastunud eluks kõrge soolsusega või Victoria liigid) kinnituvad samuti riimvees tänu oma tugijuurtele, (mis juurte abil põhjale, enamasti toimivad filtrina, ei lase omastada piirduvad 2-3 m sügavusega. üleliigset soola) ja lehtedele, milles on · Ujutaimede liike on suhteliselt spets. soolanäärmed, kuhu eraldub ja vähe, kuid sobivates tingimustes millest eemaldub üleliigne sool. (vaikne vesi, rohkesti biogeene)
annaabi.ee 
