Eesti suhtes madala orbiidi asetuse tõttu (u 18o) näeb EGNOS-satelliiti praktilises töös meil harva. On aga üks võimalus pidevaks EGNOSsatelliidilt tulevate diferentsiaalparanduste kasutamiseks lagedal olev tugijaam võtab vastu parandeid EGNOS-sateliidilt ja edastab need GSM-side kaudu kasutajale. Kasutaja GPS peab parandite vastuvõttu muidugi võimaldama. See on GIS GPS-seadmete puhul tavaline töövõte. GIS-mõõtmiseks piisab ühest tugijaamast Eesti keskel kogu Eesti jaoks. Praegu saab reaalajas kasutada Maaülikooli tugijaama, aga ka teised on neid püstitanud. Spetsiaalsed GIS GPS-seadmeid eristab käsi-GPS-seadmetest tõsiasi, et nad on võimelised vastu võtma koodiparandusi reaalajas GSM- või raadioside vahendusel ja salvestama ka staatilisi mõõtmisandmeid järeltöötluseks. Osaliselt siit tulebki hinnavahe käsi- GPS-seadmetega. Kuna nende seadmete antennid ei ole nii kvaliteetsed kui RTK-seadmetel,
Eesti suhtes madala orbiidi asetuse tõttu (u 18o) näeb EGNOS-satelliiti praktilises töös meil harva. On aga üks võimalus pidevaks EGNOSsatelliidilt tulevate diferentsiaalparanduste kasutamiseks lagedal olev tugijaam võtab vastu parandeid EGNOS-sateliidilt ja edastab need GSM-side kaudu kasutajale. Kasutaja GPS peab parandite vastuvõttu muidugi võimaldama. See on GIS GPS-seadmete puhul tavaline töövõte. GIS-mõõtmiseks piisab ühest tugijaamast Eesti keskel kogu Eesti jaoks. Praegu saab reaalajas kasutada Maaülikooli tugijaama, aga ka teised on neid püstitanud. Spetsiaalsed GIS GPS-seadmeid eristab käsi-GPS-seadmetest tõsiasi, et nad on võimelised vastu võtma koodiparandusi reaalajas GSM- või raadioside vahendusel ja salvestama ka staatilisi mõõtmisandmeid järeltöötluseks. Osaliselt siit tulebki hinnavahe käsi-GPS-seadmetega. Kuna nende seadmete antennid ei ole nii
Aeg on 200/10kbit/s=0,02s. Aeg, mis kulub valgusel 38000*2km l2bimiseks aga 0,76*10 8/3*108= 0,25(3)s V:0,02+0,25(3)=0,273s. * GSM 900 sagedusriba jaotatakse X riigis 5 operaatori vahel. Mitu sageduskanalit (kui laia sagedusriba) saab üks operaator? Uplink 890915MHz jagad 3ks + iga yhe vahele 200kHz (yhe raadiokanali jagu) downlink 935960MHz. (915890) 4x0,2(iga operaatori vahele)=24,2MHz. 24.2/0,2/5=[24] kanalit igayhele ehk 4,8MHz alla ja sama palju yleslyli * GSM telefoni kaugust tugijaamast näitav parameeter TA=10. Leida võimsus telefoni sisendis, kui tugijaama võimsus on 10 W ja sumbuvus on 5 dB/km (+ 15%). 1 TA=550m tugijaamast. distants=5,5km. Sumbuvus 27,5dB, mis teeb ca 560 korda ehk v6imsus telefoni sisendis 10W/560=17,9mW (V6ib v6tta ka 25dB=300 korda ja 30mW) * GSM telefoni kaugust tugijaamast näitav parameeter TA=20. Leida võimsus telefoni sisendis, kui tugijaama võimsus on 2 W ja sumbuvus on 5 dB/km (+ 15%). distanst 11km, sumbuvus 55dB=316228korda V:6,32uW
Aeg, mis kulub valgusel 38000km*2 l2bimiseks aga 0,76*108/3*108= 0,25(3)s V:0,02+0,25(3)=0,273s. GSM 900 sagedusriba jaotatakse X riigis 5 operaatori vahel. Mitu sageduskanalit (kui laia sagedusriba) saab üks operaator? Uplink 890-915MHz; downlink 935-960MHz; 25MHz jagatakse 5 op. vahel. 25/0,2=125(kanalit)125/5=25kanalit, aga kuna iga op. vahele peab jääma ka üks tühi=25-1=24 kanalit igaühele ehk 4,8MHz üles ja alla. GSM telefoni kaugust tugijaamast näitav parameeter TA=10. Leida võimsus telefoni sisendis, kui tugijaama võimsus on 10 W ja sumbuvus on 5 dB/km (+- 15%). 1 TA=550m tugijaamast. distants=5,5km. Sumbuvus 27,5dB, dB=10log(Pv/Ps)>27,5=10log(10/Ps)>10(2,75)=10/Ps; Ps=10/560=18mW GSM telefoni kaugust tugijaamast näitav parameeter TA=20. Leida võimsus telefoni sisendis, kui tugijaama võimsus on 2 W ja sumbuvus on 5 dB/km (+- 15%). distanst 11km, sumbuvus Ps=2/(105,5) V:6,32mikroW
Pakette saadeti kokku (1000*1000+1000*100)=1,1MB=8,8Mb 8,8Mb/10Mbit/s=0,88s 20.GSM 900 sagedusriba jaotatakse X riigis 5 operaatori vahel. Mitu sageduskanalit (kui laia sagedusriba) saab üks operaator? Uplink 890-915MHz downlink 935-960MHz; 25MHz jagatakse 5 op. vahel. 25/0,2=125(kanalit) 125/5=25kanalit, aga kuna iga op. vahele peab jääma ka üks tühi=25-1=24 kanalit igaühele ehk 4,8MHz üles ja alla. 21.GSM telefoni kaugust tugijaamast näitav parameeter TA=10. Leida võimsus telefoni sisendis, kui tugijaama võimsus on 10 W ja sumbuvus on 5 dB/km (+- 15%). 1.lahendus 1 TA=550m tugijaamast. distants=5,5km. Sumbuvus 27,5dB, 10W=40dBm 40-27,5=12,5dBm=15,85mW 1 TA=550m tugijaamast. 2.lahendus distants=5,5km. Sumbuvus 27,5dB, dB=10log(Pv/Ps)>27,5=10log(10/Ps)>10ˇ(2,75)=10/Ps; Ps=10/560=18mW 22.GSM võrk kasutab sagedusala, mis algab sagedusest 2,6 GHz. Ühele
Aeg, mis kulub valgusel läbimiseks paketile ja kinnituspaketile 38000km*2 l2bimiseks aga 0,76*10 8/3*108= 0,25(3)s V:0,02+0,25(3)=0,273s. GSM 900 sagedusriba jaotatakse X riigis 5 operaatori vahel. Mitu sageduskanalit (kui laia sagedusriba) saab üks operaator? Uplink 890-915MHz; downlink 935-960MHz; 25MHz jagatakse 5 op. vahel. 25/0,2=125(kanalit)125/5=25kanalit, aga kuna iga op. vahele peab jääma ka üks tühi=25-1=24 kanalit igaühele ehk 4,8MHz üles ja alla. GSM telefoni kaugust tugijaamast näitav parameeter TA=10. Leida võimsus telefoni sisendis, kui tugijaama võimsus on 10 W ja sumbuvus on 5 dB/km (+- 15%). 1 TA=550m tugijaamast. distants=5,5km. Sumbuvus 27,5dB, dB=10log(Pv/Ps)>27,5=10log(10/Ps)>10(2,75)=10/Ps; Ps=10/560=18mW GSM telefoni kaugust tugijaamast näitav parameeter TA=20. Leida võimsus telefoni sisendis, kui tugijaama võimsus on 2 W ja sumbuvus on 5 dB/km (+- 15%)
38000*2km l2bimiseks aga 0,76*108/3*108= 0,25(3)s V:0,02+0,25(3)=0,273s. 10. GSM 900 sagedusriba jaotatakse X riigis 5 operaatori vahel. Mitu sageduskanalit (kui laia sagedusriba) saab üks operaator? Uplink 890- 915MHz iga yhe vahele 200kHz (yhe raadiokanali jagu) downlink 935- 960MHz. 25MHz /0.2MHz = 125 kanalov 125/5=25 kazdomy operatoru. Promezutok mezhdy operatorami 1 kanal > 25-1 = 24 kan . 24*0.2=4,8MHz 11. GSM telefoni kaugust tugijaamast näitav parameeter TA=10. Leida võimsus telefoni sisendis, kui tugijaama võimsus on 10 W ja sumbuvus on 5 dB/km (+- 15%). 1 TA=550m tugijaamast. distants=5,5km. Sumbuvus 5,5*5= 27,5dB, 27,5=10log(Pv/Ps) P=10^2,75 = 563 v6imsus telefoni sisendis 10W/563=17,9mW (V6ib v6tta ka 25dB=300 korda ja 30mW) 12. GSM telefoni kaugust tugijaamast näitav parameeter TA=20. Leida võimsus telefoni sisendis, kui tugijaama võimsus on 2 W ja sumbuvus
Aeg on 200/10kbit/s=0,02s. Aeg, mis kulub valgusel 38000km*2 l2bimiseks aga 0,76*10 8/3*108= 0,25(3)s V:0,02+0,25(3)=0,273s. GSM 900 sagedusriba jaotatakse X riigis 5 operaatori vahel. Mitu sageduskanalit (kui laia sagedusriba) saab üks operaator? Uplink 890-915MHz; downlink 935-960MHz; 25MHz jagatakse 5 op. vahel. 25/0,2=125(kanalit)125/5=25kanalit, aga kuna iga op. vahele peab jääma ka üks tühi=25-1=24 kanalit igaühele ehk 4,8MHz üles ja alla. GSM telefoni kaugust tugijaamast näitav parameeter TA=10. Leida võimsus telefoni sisendis, kui tugijaama võimsus on 10 W ja sumbuvus on 5 dB/km (+- 15%). 1 TA=550m tugijaamast. distants=5,5km. Sumbuvus 27,5dB, dB=10log(Pv/Ps)>27,5=10log(10/Ps)>10(2,75)=10/Ps; Ps=10/560=18mW GSM telefoni kaugust tugijaamast näitav parameeter TA=20. Leida võimsus telefoni sisendis, kui tugijaama võimsus on 2 W ja sumbuvus on 5 dB/km (+- 15%). distanst 11km, sumbuvus Ps=2/(105,5) V:6,32mikroW
IP aadress jagatav jagatav (broadcast) e max arv aadress aadress 172.21.81. 255.255.255. 172.21.81. 172.21.81. 172.21.81.1 172.21.81. 3 27 30 96 224 97 98 26 127 2. Spektri mõõtmine Mõõta spektrianalüsaatoriga 2 WLAN tugijaamast kiiratavate signaalide spekter, kui mõlema tugijaama kaudu võrku ühendatud arvutitest laaditakse alla faili. Ühe tugijaama võrguga (,,orinoco", kanal 1) on ühendatud arvuti nr 5 (kontrollida, et see arvuti poleks kaabliga arvutivõrku ühendatud, seadistusi muuta pole vaja), kus andmeliikluse tekitamiseks laadida alla suurt faili lehelt: http://192.168.252.21/suurfail.htm. Samuti oma seadistatava WLAN tugijaama kaudu tuleks alla laadida seda sama suurt faili. 1
Teine aadress, DHCP algus - saadakse kui liita arv 1 esimesele kasutatavale aadressile. Eelviimane kasutatav aadress, DHCP lõpp - saadakse kui liita kasutatavate aadresside max arv esimesele kasutatavale aadressile ning lahutada sellest arv 1. Viimane aadress, levisaade (broadcast) - saadakse kui liita kasutatavate aadresside max arv esimesele kasutatavale aadressile. 3.2 Spektri mõõtmine Mõõtsime spektrianalüsaatoriga 2 WLAN tugijaamast kiiratavate signaalide spektri, kui mõlema tugijaama kaudu võrku ühendatud arvutitest laaditi alla suurt faili. Ühe tugijaama võrguga (,,orinoco", kanal 1) oli ühendatud arvuti nr 5, mis laadis alla suurt faili. Meie oma WLAN tugijaam laadis alla seda sama faili. Seadistasime oma WLAN tugijaama kasutama kanalit 6, panime suurt faili alla laadima ning salvestasime spektri. Seejärel seadistasime oma WLAN tugijaama kasutama kanalit 4 ning laadisime alla sama faili.
kohtvõrkude läbipaistva sildamise jmsndamiseks sidevõrkudega T1 (E1) traatühenduse või DSL'i asemel, samuti WiFi võrkude omavaheliseks ühendamiseks ja traadita laivõrkude loomiseks. Uuemas variandis 802.16.e-2005 (vanema nimetusega 802.16.e) on lisatud tugi liikuvate seadmete ühendamiseks sidevõrguga sagedustel 2-6 GHz. Olulisemad standardid 9 IEEE 802.1D Sageli arvatakse ekslikult, et WiMAX võimaldab andmekiirust 70 Mbit/s 60 km kaugusel tugijaamast kõigile, sealhulgas ka liikuvatele kasutajatele. Nii nagu DSL'i (ADSL'i) puhul, nii ka siin kauguse või kasutaja liikumiskiiruse kasvades andmekiirus langeb, samuti väheneb andmekiirus samaaegsete kasutajate arvu suurenedes Olulisemad standardid 10 802.1q standard annab mehhanismi virtuaalsete kohtvõrkude identifitseerimiseks ja teenusekvaliteedi tasemete määramiseks. Ethernet'i kaadritele lisatakse 4 baiti, suurendades sellega kaadri maksimumsuurust
Kui seda ei tehta siis ei kajastu see ka SOS programmi, mille tõttu pole võimalik ressurssi välja saata. Seega on väga oluline andmete sisestamine, et teada, millises olekus ollakse. Eestis kasutatakse kiirabis raadiosidevõrku ESTER, mis põhineb TETRA raadioside standardile. Oma olemuselt meenutab see üsna palju klassikalist mobiilside süsteemi tugijaamade ja side krüpteerimisega. (Adlas jt. 2014) Üks tugijaam teenindab mitut kõnerühma, seetõttu võib siin esineda ülekoormust. Tugijaamast kaugel olles ei pruugi käsi- või raadiojaama signaal tugijaamani jõuda ja sidet ei ole. Sellel juhul saab töötada otseühenduse reziimis või repiitri abil. (Adlas jt. 2014) 1.1. Positsioneerimine Kiirabis kasutusel olevad raadiojaamad omavad lisaks veel positsioneerimise funktsiooni, mille abil on keskjaama kasutajal näha GPS satelliidi vahendusel raadiojaama täpne asukoht. (Adlas jt. 2014) Tänu sellele on pidevalt näha ka kiirabi asukoht.
(aegpoordust) oige kliendi 200kHz kanaleid ja PSK modulatsiooni. Voib andmed jouaksid temale moeldud (reserveeritud) arvata ,et kuna GSM ajapiludesse. kasutab TDMA poordusviisi ja laiemaid kanaleid Koige efektiivsem on olla tugijaamale lahedal. siis GSM suudab Kui aga kasutaja on kaugel tugijaamast siis teenindada hulga rohkem kliente kui NMT levikeskkonna standard. hairete ja signaali norkuse tottu ning ka signaali Tuumvõrk ja tugijaamad levimise GSM vorgu arhitektuur. Koik tugijaamad BTS on tottu (votab aega) tugijaamast kaugel asuva uhendatud keskse kliendi ajapilud MS keskusega ,kus tehakse vajalikud konede vaiksemaks. suunamised
Atmosfääri mõjust põhjustatud viga (kuni 10 m) parandatakse diferentsiaal-GPS-meetodil. Selleks kasutatakse tugijaama, mis "teab" oma tegelikke koordinaate. GPSi pakutud asukoha ja õige asukoha vahe järgi arvutab tugijaama vastuvõtja satelliidikauguste parandid. Tugijaama raadiosaatja edastab neid parandeid pidevalt ja teised selle levialas olevad GPS-vastuvõtjad võivad neid oma kohamäärangu täpsustamiseks kasutada. Kuni 25 km kauguseni tugijaamast on selliste RTK- mõõtmiste juhuslik viga kuni 3 cm. Sellele lisandub süstemaatiline viga, mis on tingitud tugijaama enda asukoha koordinaatide ebatäpsusest. Meil ei ületa see viga 1 cm. Nii suur (väike) on viga ka vertikaalsuunas, s.t kõrguse mõõtmisel WGS-84 ellipsoidi suhtes. See viga on piisavalt väike selleks, et esimese valemi x-iga tegelemise asemel võiks GPS-vastuvõtjaga RTK-moodis
WCDMA(Wideband Code Division Multple Access) Kasut UMTS(3G). Igal kasutajal oma spreading kood. Igal andmekanalil om ortogonaalne kood. Kõik kasutajad jagavad sama sagedust ja aega. Kasutajale antakse unikaalne kood ja kasutada on talle terve sagedusriba. CDMA is a form of spread spectrum, which simply means that data is sent in small pieces over a number of the discrete frequencies available for use at any time in the specified range. Timing Advance (TA)- selle abil määratakse kaugus tugijaamast ~550m lõikudena. TA=1...63. Biti levi kestus raadiokanalis s=c/R. R-bitikiirus(270.833kbit/s); c=300000000; 2=1,1km. GSM võrk: tuumvõrk--tugijaamade kontroller(Base Station Controller)--tugijaam(BTS). Sageduse korduvkasutus kärg. WCDMA sagedusriba 5MHz; FDD; bitikiirus 3,84 Mbit/s; variable spreading codes. UTRAN(Universal Terrestrial Radio Access Network) OSI (open system interconnection avatud süsteemi
ühtlane. Künkad varjutavad levi. Lisaks sellele hajuvad raadiolained kera peale laiali – signaal oleks leviala ääres liiga nõrk või vastasel juhul peaks keskel kasutama mõttetult suurt võimsust. Kui oleks üks mast, siis peaks ta samaaegselt olema võimeline suhtlema kõigi seadmetega. Võrgu planeerimiseks ruutude kasutamine: Ringe ei saa kasutada, muidu tekiks kohad, kus ei ole levi. Ruutude kasutamisel ei teki küll otseselt katteta ala, kuid kaugused tugijaamast on erinevad – ruudu diagonaal ja küljed. Signaali tugevuse vahed on erinevad, kui klient liigub. Lisaks on ruutude puhul ülekatvus üsna märgatava suurusega. Seega praktikas kasutatakse kuusnurki – kärgesid. Kuusnurkade puhul on ülekatvus olemas, kuid on üsna väike, samas ei teki leviauke. Praktikas
nutifeatuure maksimaalselt kasutada, tuleks koduvõrk siis kindlasti üles panna lihtsal ja pisut ebaturvalisel moel. Sotsiaalne elustiilisurve – lahenduste kasutatavuse ja turvalisuse üle kiputakse otsustama naabri käitumise, mitte aga põhjaliku skeptilise analüüsi alusel. Tavainimene pigem ei mõistagi, kuidas kahest välimuselt "samasugusest" tugijaamast üks võib osutuda turvaliseks ja teine mitte, samuti ei pruugi lihtinimene mõista tagajärgi, mis kaasnevad "UPnP" lubamisega oma võrgus. Seadme otstarbe mittevastavus – sotsiaalselt survestatud multimeediasisu (muusika, filmid, pidev ühendus sotsiaalvõrgustikega) tekitab ebamõistliku koormuse odavale tugijaamale, mis loodi lahjat veebisurfamist silmas pidades.
Teine vastuvõtja liigub mööda punkte, peatudes neil hetke. See meetod on ideaalne, kui on vaja mõõdistada lühikese ajaga palju punkte.Kiirstaatilist meetodit võib rakendada madalama klassi geodeetilise põhivõrgu loomisel ja kaardistamistöödel. Kinemaatilised mõõtmismeetodid Kinemaatiliste mõõtmismeetodite puhul paikneb vähemalt üks vastuvõtjatest kindelpunktis, ülejäänud vastuvõtjad on aga liikuvad. Oluline, on vahemaa tugijaamani. Mida kaugemal tugijaamast on punkt, seda kauem peab mõõtma. Kinemaatiliste mõõtmismeetodite juures on olulisim aeg, mis on vaja algtundmatute määramiseks. Eksisteerib mitmeid erinevaid kinemaatilisi mõõtmismeetodeid. Pidev kinemaatiline mõõtmine (inglise keeles continuous, true kinematic) Selle meetodi kasutamisel on liikuv vastuvõtja pidevas liikumises, näiteks vastuvõtja on paigaldatud lennukile või laevale. Enne mõõtmiste algust tuleb aga lahendada algtundmatud (näiteks staatilisel meetodil)
põhiteenusekomplekt (BSS). Laiendatud teenusekomplekt (ESS) kujutab endast kaht või enamat põhiteenusekomplekti ühes ja samas alamvõrgus. · Ad hoc reziimis, mida tuntakse ka partnerreziimi (peer-to-peer mode) nime all, võivad mobiilseadmed suhelda üksteisega otse ning ei kasuta pääsupunkti. Seda nimetatakse sõltumatuks põhiteenusekomplektiks (IBSS). 802.11 süsteemide andmekiirus sõltub kaugusest. Mida kaugemal on mobiilseade tugijaamast, seda väiksem on kiirus Võrgukaart Riistvaraliides arvuti või välisseadme (näit. printeri) füüsiliseks ühendamiseks võrguga Võrguadapter kujutab endast trükkplaati, mis pistetakse kliendi (personaalarvuti või tööjaam) või serveri kaardipessa ja juhib nendevahelist andmevahetust andmelingi kihis (OSI mudeli2. kiht). Edastusmeedium (keerdpaarjuhtmed, koaksiaalkaabel või kiudoptiline kaabel) ühendab kõiki
tuumikvõrk, nende elemendid ja liidesed. SIM kaardil on IMSI kood: 248 (Eesti), 01 (EMT), 02 (Elisa) või 03 (Tele2), mis identifitseerib võrgu kasutaja. Igal seadmel on veel IMEI kood, mis on riistvaras. IMEI koode hoitakse EIR baasis. Ümberlülitumine (handover) ühelt mastilt teisele peab olema sujuv, sellega tegeleb BSC Base station controller. Võrk on jagatud juurdepääsu- ja tuumikvõrguks. Mobiilpositsioneerimine, kärje tunnus CI, kaugus tugijaamast TA –timing advance. Mobiilseadme asukoha geograafiline määramine raadiolainete abil. Kasutatakse mitme erineva tugijaama TA-sid, on täpsem kui GPS ja töötab ka toas. Kärje tunnus CI on Base Transceiver Stationi identifitseerimisnumber kaugus tugijaamas TA - timing advance: saab teada, kui kaua läheb aega, et signaal jõuaks mobiilist mastini, selle järgi saab teada, millisele mastile mobiil kõige lähedamal on, 550 m laiune rõngas ümber masti
b=20-50m 2. antennide diversiteet Dn on sama sagedusega tugijaama kaugus teenindava kärje punktist, W=b/2 3. mastivõimendi (TMA) mis on nõrgima signaaliga (st. kärje kaugeim punkt tugijaamast), = 90 4. 5. saatja võimsusvõimendi (booster) dupleksfilter
Iga üks saab nö oma aja. • CDMA – Wifis – igal kanalil on oma unikaalne kood, millega saab kanalile ligi. • SDMA – suuna ja kauguse abil ei kiirga välja ülearust signaali. 4. Kärjed ja kärgede klastrid Võrgu planeerimiseks ruutude kasutamine: Ringe ei saa kasutada, muidu tekiks kohad, kus ei ole levi. Ruutude kasutamisel ei teki küll otseselt katteta ala, kuid kaugused tugijaamast on erinevad – ruudu diagonaal ja küljed. Signaali tugevuse vahed on erinevad, kui klient liigub. Lisaks on ruutude puhul ülekatvus üsna märgatava suurusega. Seega praktikas kasutatakse kuusnurki – kärgesid. Kuusnurkade puhul on ülekatvus olemas, kuid on üsna väike, samas ei teki leviauke
Foto 56. Puuteplaat Foto 57. Juhtkuul Foto 58. Osutushoob Käesoleval ajal on raske leida sülearvutit, millel poleks sisseehitatud traadi- ta kohtvõrgu (Wi-Fi) kaarti. Leidub ka PC Card pessa, USB-porti või koguni PCI laienduspessa sobivaid Wi-Fi kaarte. Side toimub sagedusel 2,42,5 GHz Joonis 59. (standard IEEE 802.11g), maksimaalne andmevahetuskiirus on 54 Mbit/s ning Wi-Fi logo kaugus tugijaamast (access point) võiks olla ülimalt 35 m siseruumides ja 110 33 m välistingimustes. Sideks kasutatav kanal tuleb enne seanssi kindlaks määrata: Euroopas kasutatakse 13 eri kanalit. Mitme lähestikku paikneva tugijaama abil on võimalik luua Wi-Fi tugiala, kasutades uitühendust (roaming), mille korral traadita võrgu seade lülitub automaat- selt ühelt tugijaamalt ümber teisele. Laialt on levinud Wi-Fi-marsruuterid, mis kujutavad
suhelda), on süsteemi töökindlus kõrge, administreerimine ja laiendamine lihtsad. Sellised termi- nalid suudavad põhitarkvaraga suhelda ja töötada online režiimis ehk andmed on serveris reaalajas. Terminalide töökaugus tugijaamast võib ulatuda 300 meetrini. Ühendades samasse võrku mitu tugijaama, on võimalik tegevusraadiust märgatavalt suurendada. Seejuures toimub termina- lide ümberlülitus teisele tugijaamale automaatselt. Andmeedastuskiirus sõltub terminali ja tugi- jaama vahelisest kaugusest ning võib ulatuda kuni 11 Mb/s
annaabi.ee 
