2. Millised kolm põhilist aspekti mõjutavad detaili töövõimet? Geomeetria (Kas detailide kuju ja mõõtmed on optimaalsed?), koormused(Milliseid koormusi konstruktsioon talub?) ja materjal(Kas konstruktsiooni materjalid on piisavalt tugevad?). 3. Millist füüsika haru käsitleb Tugevusõpetus? Staatika - füüsika haru, kus kehad ja nende süsteemid on tasakaalus ja absoluutselt jäigad. 4. Milles seisneb tugevusanalüüsi eesmärk? Tugevusõpetuse eesmärk on luua ehitiste, masinate ja muude seadmete tugevuse, deformatsiooni ja stabiilsuse prognoosimise arvutuslikud alused. 5. Millised on neli põhilist tugevusanalüüsi ülesannet? Dimensioneerimine mõõtmete leidmine, tugevus- ja jäikuskontroll, lubatava koormuse leidmine. 6. Kuidas liigitatakse konstruktsioonielemente kuju järgi? Vardad- üks mõõde on ülejäänud kahega võrreldes suur ; plaat- üks mõõde on kahe ülejäänuga
Telje tugevustingimus lõikel on 27,6 Mpa ,telje materjaliks valisin masinaehitusterase mille mark on E335 [6, lk 17] ning voolavuspiir ReH on 335 Mpa. See teeb varuteguriks S umbkaudu 12 kordne, mis on tegelikkuses isegi liiga palju, kuid painde pinged tulevad sellise võlli läbimõõduga tõenäoliselt suuremad ning 17mm sobib võlli läbimõõduks. S=Rm/ Telje kontroll muljumisele Arvutan telje tugevuse ka muljumisel. Selleks kasutan tugevusõpetuse konspekti näidet ,,Lõige Neetliite" [7] Esmalt arvutan välja kronsteini seinte ja telje vahelise tingliku kontaktpindala ) [7, lk 17] Kus: d0 - telje läbimõõt, 17 mm - kronsteini seina paksus, 7 mm Lisa 1. On märgitud kronsteini seinade paksused ja telje läbimõõt . )=238*10-6 m2 Järgmiseks arvutan telje ning kronsteini seinte kontakti muljumisele valemiga [7, lk19] Kus: FC -muljumispinna kontaktjõud, 6286 N
võtan täisarvuks a = 7 mm. Reduktori karteri sisepinna ja hammasratta vahelise kauguse määran valemiga: b0 = 4a = 4 7 = 28mm Korpuse seina paksus: = 1,124 M h = 1,12 4 264,54 = 4,51mm Võtan täisarvuks 5mm. Õli nivoo määran valemiga: h = b0 + 0,25d 2 = 28 + 0,25 164,969 = 69,24mm 10 Võllide diameetrid Sisendvõlli ehk kiirekäigu võlli otsa läbimõõdu arvutan tugevusõpetuse valemiga, mis määrab minimaalse võlli läbimõõdu: M2 100.54 d 1.723 1.723 0.019m = 19mm [2.lk.102] [ ]v 7 107 N N [ ]v = 7000 2 = 7 107 2 [3.lk.9] cm m Maksimaalse võlli läbimõõdu määran valemiga: d = 83 M r = 83 100.54 = 37,19mm Valin kiirekäigu võlli otsa läbimõõduks 35mm Kiirvõlli laagrite läbimõõdud:
1. TUGEVUSÕPETUSE AINE JA PÕHIPRINTSIIBID 1.1. Millised on kolm põhilist Tugevusõpetuse ülesannet? 1. Dimensioneerimine 2. Tugevus ja/või jäikuskontroll 3. Lubatava koormuse leidmine 1.2. Kuidas liigitatakse konstruktsioonielemente kuju järgi? Kuju järgi liigitatakse detailid · vardad, · plaadid (koorik = kumer plaat), · massiivkehad. 1.3. Kirjeldage ühtlast sirget varrast! Varras ehk siis üks mõõde on ülejäänud kahega võrreldes suur:
Tugevusõpetuse alused Praktikum II Paindekatse terastalaga Töö eesmärk: Käesoleva laboratoorse töö eesmärk on terastala koormamisel tekkivate siirdete ja pingete võrdlemine arvutuslike väärtustega. Kasutatavad seadmed: Katsemasin Losenhausen 1923 Juhtimistarkvara CatmanEasy Kasutatavad katsematerjalid: Terastala (I-profiil) Katse metoodika: Terastala hakatakse koormama ning tarkvara ja katsemasina näitude põhjal määratakse siirded ja pinged. Saadud tulemusi võrreldatakse terastala arvutuslike tulemustega. Joonis 1 Katseandmete skeem Joonis nr. 1 Katseandmete skeem Moonete aegrida 400 300 270.48 200 202.8 ...
· kõver varras. varras. Plaat üks mõõde on kahe ülejäänuga võrreldes väike. Plaadi keskpind = mõtteline pind, mis poolitab paksuse. Plaadi paksus Massiivkeha kõik kolm mõõdet on samas suurusjärgus. Klassikalise tugevusõpetuse objekt = sirge ühtlane varras (või iga teine konstruktsioonielement, mis on vaadeldav sirge ühtlase vardana) PROBLEEM: Iga masin ja seade koosneb erinevate kujudega detailidest (Joon. 1.4), mille konstruktsioon tuleb optimeerida nende otstarbest ja tööolukorrast lähtudes Plaatide, koorikute ja massiivkehade tugevuse analüüs põhineb elastsusteoorial.
Konstruktsioonide elemendid taluvad töös mitmesuguseid koormusi ja siit tulenevad nõuded: 1. olema tugevad taluma purunemata koormusi; 2. olema jäigad töötama liigselt deformeerumata; 3. olema stabiilsed töötama stabiilses tasakaalus olevana; 4. olema ökonoomsed küllaldase tugevuse, jäikuse ja stabiilsuse korral väike materjali kulu. Selliste vastuoluliste nõuete täitmiseks tehakse arvutusi, mille metoodikat esitab tugevusõpetus. Tugevusõpetuse objektiks on välisjõudude rakendamisel tekkivad lisajõud, mis põhjustavad konstruktsiooni kuju ja mõõtmete muutuse ning ka purunemise. Kuna me kasutame pidevuse hüpoteesi (kontiinium), siis loobume iga osakese poolt arendatavate jõudude individuaalsest uurimisest ja loeme konstruktsiooni elemendi suvalises lõikes mõjuvad lisajõud pidevalt jaotatuks. Välisjõudude rakendamisel konstruktsiooni mis tahes mõtteliste osade vahel tekkiva jõu jaotuse intensiivsust nimetatakse pingeks, kogu eraldu...
= varda pikkusühiku kohta tulev väändenurk 10.13. Kui palju muutub ühtlase täisümarvarda väändenurk, kui läbimõõtu 10.3. Mille poolest erinevad pikkedeformatsioon ja väändedeformatsioon? suurendada kaks korda? Vaata Eelmised kaks 10.14. Miks mitteümarvarraste väänet ei saa käsitleda klassikalise 10.4. Mis on materjali nihkemoodul? tugevusõpetuse seisukohast? 10.5. Mis on detaili väändejäikus? 10.15. Mida näitab väändenurga epüür? 10.6. Kuidas arvutada ühtlaselt väänatud ühtlase võlli väändenurka? kus: T- ühtlaselt väänatud varda ristlõigete väändemoment, [Nm]; G- materjali nihkemoodul, [Pa]; I0-ristlõike polaar-inertsimoment, [m4].
planeerimise teooriat. Carl Friedrich Gauss (1777-1855) · Saksa matemaatik, astronoom ja füüsik · Normaaljaotus ehk Gaussi kõver · Mõõtmisvigade kirjeldamine Sir Francis Galton (16. veebruar 1822 17. jaanuar 1911) Tema mõtles välja korrelatsiooni mõiste statistikas ning populariseeris ka regresseerumist keskmise suunas (keskmisele taandumise reegel) Ernst Hjalmar Waloddi Weibull (18 June 1887 12 October 1979) weibulli jaotus seadus töötati algselt välja tugevusõpetuse rakendusteks. Metsandusalastes uurimustes on weibulli jaotust kasutatud puude diameetri jaotuse kirjeldamiseks.
Kodutöö nr 2 õppeaines TUGEVUSÕPETUS (MES0240) Variant Töö nimetus A B Võlli arvutus väändele 2 3 Üliõpilane Üliõpilaskood Esitamise kuupäev Õppejõud Uku Luhari 202132 07.10.2020 Priit Põdra Ühtlasele võllile on paigaldatud üks vedav ja neli veetavat rihmaratast. Teada on võlliga käitatavad võimsused P1 ... P4 . Arvutada ühtlase võlli läbimõõt (kui võll on täis ja kui võll on õõnes), kui võll valmistatakse terasest E295 (voolepiir tõmbel σ y = 295 MPa) ja varuteguri nõutav väärtus [S] = 8. Painde ning võimalike pingekontsentraatorite ja väsimuse mõju on...
9.2. Mis on siire? 10.13. Kui palju muutub ühtlase täisümarvarda 9.3. Millistel juhtudel Hooke'i seadus ei väändenurk, kui läbimõõtu suurendada kaks kehti? korda? 9.4. Mida teha, kui detaili deformatsioonid 10.14. Miks mitteümarvarraste väänet ei saa on plastsed? käsitleda klassikalise tugevusõpetuse 9.5. Kuidas arvutada detaili plastsetele seisukohast? deformatsioonidele vastavaid siirdeid? 10.15. Mida näitab väändenurga epüür? Tugevusõpetus I ja Tugevusõpetus II Teooriaküsimused 12.7. Mis on deformatsiooni sobivusvõrrand? 11. PAINDEDEFORMATSIOON 12.8. Mitu deformatsiooni sobivusvõrrandit on
sisejõude ka kõikides teistes elementides. Vahelae töö jäiga skeemiga hoones. Jäiga skeemiga hoone töötamise kontseptsiooni aluseks on lagede töötamine omas pinnas. Nagu skeemilt 8.5 võib näha koormatakse vahelae serv horisontaalse koormusega tuulest. Vahelagi peab selle koormuse edasi kandma põikseintele ja need maandavad koormuse. Kõik see eeldab osavõtvate konstruktsioonide töötamist vastavalt tugevusõpetuse nõuetele. Lagi peab seega olema konstrueeritud ka horisontaalsuunas talana. Lagi tuleb vastavalt ka armeerida. Tuulekoormuse kandmine hoone vundamendile jäiga skeemiga hoones. Tuulekoormuse mõjudes seinale mõjub jäigas hoones koormus edasi vahelagedele ja põikseinte servadele. Vahelagedelt liigub koormus mõõda elemente (nt. seinu) edasi alla poole kuni vundamendini ja vundamendist juba maapinda. Tuulekoormusest põhjustatud
taandub kaldpindadel tekkinud pingete leidmiseks,kui on teada eraldatud elementraarkuuni tahkudel mõjuvad pinged. Üldvalem: 11. Siirded ja deformatsioonid. Eristatakse kahte liiki siirded: · keha kui terviku siirded (toimuvad ilma deformatsioonideta) -- jäiga keha mehaanika · siirded, mis on seotud keha deformatsiooniga. Kui keha deformeerub, siis peavad erinevate punktide siirded olema erinevad. Deformatsioon jaguneb: tõmme ja surve, vääne, paine. 12. Tugevusõpetuse peamised hüpoteesid. 1) kõik kehad on absoluutselt elastsed.2) keha materjal on homogeenne 3) keha on isotroopne-keha omadused on kõikides sihtides ühesugused. 13. Hooke'i seadus. pinge on võrdeline deformatsiooniga. Fe=k*delta l (k=jäikus, l=teepikkus) 14. Proportsionaalsuspiir, voolavuspiir, elastsuspiir, tugevuspiir. Proportsionaalsuspiir-suurim pinge,mille saavutamiseni on pinge ja deformatsioon omavahel võrdelised. Voolavuspiir-nim
Pingekontsentraator Pinnakonarused Korrosiooniarm Mõlk Pingekontsentraator Pingekontsentraator Pingekontsentraator Detail Detail Detail Joonis 15.1 Eelnevast: Klassikalise tugevusõpetuse objekt = sirge ühtlane varras (või iga teine detail, mis on vaadeldav sellise vardana Mitteühtlane varras = varda (detaili) kõik ristlõiked NB! Inseneriarvutustes tuleb ei ole ühesugused (erineva pindala ja/või kujuga) tihti detaili (või selle elementi) vaadelda vardana Priit Põdra, 2004
sillad muutusid ekspordiartikliteks üle kogu maailma. 19. sajandi keskpaigaks olid rippsildade peamised eelised ja puudused teada. Selleks ajaks oli tekkinud ka teatud kahtlused rippsildade turvalisuse osas. Peamiselt süvendas umbusku rippsildadesse nende purunemine paljudes kohtades (nt Berwiki inglismaal, Nassu Saksamaal, Roch Benhardi Prantsusmaal ja Tacoma Narrowsi sild USAs). Lisaks vähendasid huvi rippsildade ehituse vastu uued teadmised, ehitusmehaanika, tugevusõpetuse ja matemaatika areng ning terase kasutamine ning esile kerkisid konsool- ja kaarsillad. Ameeriklased seevastu aga hakkasid otsima uusi võimalusi rippsildade jäigastamiseks, et katta suuremaid alasid ning võimaldada ka sillale rongiliiklust. Sildu tugevdati jäigastustalade ja kaldvantidega, et pidurdada pikivõnkumist ja saavutada suuremat stabiilsust. Samuti suurendati silla laiust, et tagada põikjäikus. Suureks väljakutseks Ameerikas sai Niagara joa kuristikku ületava silla ehitus
Pikke tugevustingimus = varda tõmbepinge ei tohi ületada lubatavat tõmbepinget ja (samaaegselt) survepinge ei tohi ületada lubatavat survepinget Pikijõuga F koormatud ühtlase sirge varda (Joon. 2.19) tugevusanalüüs tuleneb pikke tugevustingimusest, millest avaldatakse antud ülesandes otsitav parameeter. NB! Tõmmatud (ja surutud) varda ristlõike kõik punktid on võrdohtlikud, s.t. tugevusõpetuse metoodikad ei võimalda pikke korral tuvastada ristlõike ohtlikku punkti Tõmmatud varras Surutud varras Tugevustingimused Lõige Lõige Tõmme [ ]Tõmme
piirseisund tekib siis, kui mistahes konstruktsiooni punktis pinge jõuab voolupiirini. Materjali voolamine ühes konstruktsiooni punktis, või isegi väikeses piirkonnas ei tähenda aga konstruktsiooni kandevõime kohest kadumist, kuna ristlõike ülejäänud punktide pinged on voolupiirist väiksemad. Ristlõikel on tugevuse varu, mida saab veel ära kasutada. Kandevõimemeetod Kandevõimemeetod on üks tugevusõpetuse põhimeetoditest, mis peab ohtlikuks konstruktsiooni piirseisundit põhjustavat koormust ja taotleb piirseisundi ärahoidmist. Hapra materjali puhul annab kandevõimemeetod lubatava pinge meetodiga samase tulemuse. Mõlemal juhul on piirkoormuseks selline koormus, mis põhjustab konstruktsiooni ohtlikumas punktis materjali purunemise. Kandevõimemeetodit kasutatakse enamasti plastse materjali puhul (madalsüsinikuteras, alumiinium). Meetod võimaldab konstruktsioone julgemalt koormata
elementide omavahelise Kohalik tuulekoormus on põikseintele ja need jäikusega. Skeem 8.1 horisontaalkoormuseks. maandavad koormuse. Kõik Sisejõud vastasseintes Skeem 8.7 Lae toetumine see eeldab osavõtvate sõltuvad seinte jäikuste seinale. Sisejõud lagede konstruktsioonide töötamist omavahelisest suhtest. koormusest välisseinas. vastavalt tugevusõpetuse Hoone arvutuslik skeem on Skeem 8.8 nõuetele. tuulekoormuse järgmine: skeem 8.2 kandudes vahelae servale Kivihoonete puhul on siiski 19.Jäiga konstruktiivse kannab vahelagi selle elastse skeemi järgi harva skeemiga hoone lagede koormuse edasi põikseintele. vajadust. töötamine omapinnas Kuna põiksein on arvutuslik
Thaleselt 6. sajandist e. m. a. pärinevad magneti kirjeldus ja õpetus kehade elektriseerimisest hõõrumise teel; tulevasele elektromagnetimsiõpetusele need siiski märgatavat mõju ei avaldanud. Galilei pani klassikalise mehaanika vundamenti niisugused aluskivid, nagu on klassikalise mehaanika telatiivsusprintsiip, kiirenduse ja vaba langemise mõiste, kiiruste liitmise seadus, pendliseadus, võnkumise amplituudi ja sageduse mõiste, tugevusõpetuse alged jm. Galilei formuleeritud vaba langemise seadused said hiljem aluseks väga olulisele ekvivalentsusprintsiibile, mis väidab raske ja inertse massi võrdsust ning millele tugineb üldrelatiivsusteooria. 17. sajand oli klassikalise mehaanika põhimõistete ja õphiseaduste formeerumise aeg. Anti liikumishulga ja kineetlise energia mõiste. Terve eelneva arenguetapi tulemused viis terviklikku süsteemi aga I. Newton, kes sõnastas kolm mehaanika põhiseadust,
A ristlõike pindala, [m2]; Joonis 6.25 Priit Põdra, 2004 103 Tugevusanalüüsi alused 6. DETAILIDE TUGEVUS PAINDEL 6.5.2. Ümar-ristlõike nihkepinged paindel Lõikepingete täpne määramine ümarristlõikes (Joon. 6.26) pole tugevusõpetuse meetoditega võimalik, kuna Zhuravski hüpoteesi kasutamine on siin meelevaldne. Kasutatakse elastsusteooria abil tuletatud avaldisi, nihkepinge maksimumväärtus mõjub nulljoonel. Ümar-ristlõige xy epüür Suurim lõikepinge:
A ristlõike pindala, [m2]; Joonis 6.25 Priit Põdra, 2004 103 Tugevusanalüüsi alused 6. DETAILIDE TUGEVUS PAINDEL 6.5.2. Ümar-ristlõike nihkepinged paindel Lõikepingete täpne määramine ümarristlõikes (Joon. 6.26) pole tugevusõpetuse meetoditega võimalik, kuna Zhuravski hüpoteesi kasutamine on siin meelevaldne. Kasutatakse elastsusteooria abil tuletatud avaldisi, nihkepinge maksimumväärtus mõjub nulljoonel. Ümar-ristlõige xy epüür Suurim lõikepinge:
40) w d 3w d Meie skeemis Fd = 0, lagede koormuse viime seina omakaalu sisse gd = 0,51*1,0*1950*10*1,35+31,2/2,8*103 = 24,57 kN/m2. Tegur a =-24,57*162/(13,82*3)=-151,7 m Nulljoone kõrgus H0 =30,8-151,7/2±(151,7^2/4)^(1/2)=30,8-75,9± 75,9 Saame väärtused H01 = 30,8 m ja H02 = 121 m. Tulemus näitab, et ristlõikes tõmbepingeid ei esine terves hoone kõrguses. Pinged ristlõikes määratakse tugevusõpetuse järgi N M d = ± . A W Alumises lõikes N = gdhH =24,57*16*30,8 = 12108,1 kN, A = th =0,51*16 = 8,16 m2, M = wdH2/2 = 13,82*30,82/2 = 6555,1 kNm, th 2 W= = 0,51*162/6 = 21,76 m3, 6 d = 12108,1/8,16 ± 6555,1/21,76 = (1483,8 ± 301,3) kN/m2. Vasakus servas dv = 1,78 MPa, paremas servas dp = 1,2 MPa. Müüritise tugevus on tagatud, sest dv = 1,78 MPa < fm = 5,0 MPa. 36%
1-8). Nurkseotiste põhiliseks vormiks on tappseotis väga mitmesugusel kujul, mille tugevus sõltub suurel määral tapi mõõtmete valikust. mõõtmed on standardiseeritud ning antud tabelites. 3.2.1.3. Tappühenduste tugevusarvutus. Kõigepealt tuleb määrata normaalsel ekspluateerimisel tootele mõjuvate jõudude suurus ja iseloom. Järgnevalt arvutatakse tähtsamate ühenduste ja detailide tugevus materjalide tugevusõpetuse valemite järgi. Kui arvutatud maksimaalsed pinged ei ületa lubatuid, siis arvutatav detail on kõlbulik ekspluatatsiooniks. 3.2.1.4. Ühendamine kruvide, naeltega ja klambritega Kruvidega ühendamist kasutatakse lahtivõetavates toodetes, aga ka toodetes, mis võivad niiskuda ja liimseotis üksinda ei osutu vastupidavaks. Kruviseotise vastupidavus sõltub suurel määral kruvi hoidvatest materjalidest. Konstrueerimisel arvestatakse tavaliselt materjali, kuhu kruvi keeratakse, kruvi
19. Jäiga konstruktiivse skeemiga hoone - lagede töötamine omapinnas tuule koormusele Lagede töötamine omas pinnas Jäiga skeemiga hoone töötamise kontseptsiooni aluseks on lagede töötamine omas pinnas. Nagu skeemilt 8.5 võib näha koormatakse vahelae serv horisontaalse koormusega tuulest. Vahelagi peab selle koormuse edasi kandma põikseintele ja need maandavad koormuse. Kõik see eeldab osavõtvate konstruktsioonide töötamist vastavalt tugevusõpetuse nõuetele. Lagi peab seega olema konstrueeritud ka horisontaalsuunas talana. Lagi tuleb vastavalt ka armeerida. 20. Jäiga konstruktiivse skeemiga hoone - põikseinte töötamine tuulekoormusele, diafragma mõiste Põikseinte töötamine tuulekoormusele, diafragma Kui tuulekoormus kandub vahelae servale, siis vahelagi kannab selle koormuse edasi põikseintele, põikseinad on vahelagedele tugedeks horisontaalsuunas. Kuna põiksein on arvutuslikult konsool, siis tema
EESTI MEREAKADEEMIA RAKENDUSMEHAANIKA ÕPPETOOL MTA 5298 RAKENDUSMEHAANIKA LOENGUMATERJAL Koostanud: dotsent I. Penkov TALLINN 2010 EESSÕNA Selleks, et aru saada kuidas see või teine masin töötab, peab teadma millistest osadest see koosneb ning kuidas need osad mõjutavad teineteist. Selleks aga, et taolist masinat konstrueerida tuleb arvutada ka iga seesolevat detaili. Masinaelementide arvutusmeetodid põhinevad tugevusõpetuse printsiipides, kus vaadeldakse konstruktsioonide jäikust, tugevust ja stabiilsust. Tuuakse esile arvutamise põhihüpoteesid ning detailide deformatsioonide sõltuvuse väliskoormustest ja elastsusparameetritest. Detailide pinguse analüüs lubab optimeerida konstruktsiooni massi, mõõdu ja ökonoomsuse parameetrite kaudu. Masinate projekteerimisel omab suurt tähtsust detailide materjali õige valik. Masinaehitusel kasutatavate materjalide nomenklatuur täieneb pidevalt, rakendatakse
- hetkelisest koormusest: konstruktsioonile on rakendatud kogu koormus hetkeliselt ning ei arvestata deformatsioone ajas. - pikaajalisest koormusest: arvestatakse, et tekivad deformatsioonid nii koormusest, roomamisest ja niiskusest. NB! Arvutused tehakse normatiivsete koormustega! Läbipainet vaadatakse kolmest aspektist: 1. liite järeleandvus vastavalt ühendusele ntx: naagelühenduses 2,0mm 2. talade läbipainded hetkeline paigutus arvutatakse tugevusõpetuse kohaselt PL3 5qL4 winst = ; winst = Piirsuurused on esitatud rahvuslikus eripäras. 48EI 384 EI Näiteks hetkeline läbipaine on peakandjatel l/400. Sisuliselt on see tellija ja konstruktori omavaheline kokkulepe ning tellija nõusolekul võib ka piiridest väljuda. NB! Summeerida tuleb vaid läbipainded samas kohas, mitte kõik maksimaalsed läbipainded. 3. vibratsioonid
arvamuste paljusus eriala olemuse ja piiride kohta. Kui mõisted ja erialad õnnestubki piiritleda, lisandub praktiliste valdkondade interdistsiplinaarsus. Näiteks arst kasutab paljude teadus- harude (anatoomia, embrüoloogia, radioloogia jne) oskussõnavara alamhulki, kuid ta ei tunne ega saagi tunda kõigi nende teadusharude mõistesüsteeme ega järelikult ka mitte terminisüsteeme kogu nende ulatuses. Ka autoremondiluksepp puutub töös kokku üksikute mehaa- nika, tugevusõpetuse vms mõistetega, kuid need ei moodusta tema tegevusala seisukohalt midagi tervikliku mõistesüsteemi lähedastki. Selge pole ka piir üld- ja oskuskeele vahel, vaid reaalne diskursus asub sujuva oskuskeelsuse skaala mingis piirkonnas. Isegi spetsialistide omavahelises suhtluses võib eri kontekstides vaja minna erineval määral oskuskeelelikke väljendusvahendeid, rääkimata vajadusest suhelda mittespetsialistidega. Termini kasutus ei sõltu kontekstist
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
