ringmüüriga, seda kaitsti ulgtaladele toetuvast puidust kaitsekäigust. Müür on laotud segamüüritisena lubjamördil, kus on kasutatud lisaks maa- ja ümarate lubjakividele ka murtud paasi. 14.sajandi II poolel hakkas Liivimaa ordu ringmüürilinnust ümber ehitama konvendihoone tüüpi linnuseks. Viimased kaitserajatised lisati rootslaste poolt 16. sajandi lõpuaastail, kes ehitasid põhja- ja lõunakülgedele bastionid ning tugevdasid läänemüüri ja seal asuvat torni. Aastatel 1602-1605 kuulus linnus poolakatele, kes selle Poola-Rootsi sõjas taganemisel õhku lasid ja linnus hävis.Linnuse varemeid on korduvalt osaliselt konserveeritud. Rakvere ordulinnuses asub muuseum.
Esimese maailmasõja põhjuseks olid asjaolud, et alahinnati sõda, sõda romantiseeriti, puudusid organisatsioonid mis reguleerisid rahvusvahelisi kriise, levis sõjaline mõtlemine. Vastuolud suurriikide vahel ( Suurbritannia ja Saksamaa ). Austria kroonipärija Franz Ferdinandi tapmine patrioodi poolt juuni 1914. Saksamaa sõjaplaan- kiire purustamine Prantsusmaal, seejärel Venemaa Prantsuse sõjaplaan- plaan17 tugevdasid kindluse süsteeme, hoogne pealetung Inglismaa- puudus plaan Venemaa- Polnud kindlat plaani, kuid see-eest oli tugev sõjajõud Austria-ungari- arusaam oli neil selles, et võitlema peab võitlema mitmel rindel 1915 algas positsiooni sõda, mille jaoks ehitati välja tugevad kaitseliinid. Selleks ajaks oli sõjatehnika kõvasti arenenud, kaevikutest oli pea võimatu läbi murda, kuid asjad muutusid siis kui kasutusele võeti tangid. Pikaajaliseks positsiooni sõja pidamiseks oli tarvis suurt
Vararenessanss ehk ,,taassünd" on 8. aprillil 1341. Itaalias alguse saanud kunstivool, mis jaotatakse kolme perioodi: · vararenessanss XV sajand juhtrolli etendas Firenze · kõrgrenessanss XVI sajandi I pool (1500-30) juhtrolli etendasid ka Rooma ja Veneetsia · hilisrenessanss XVI sajand (1520-1600) juhtrolli etendasid ka Rooma ja Veneetsia Selle tunnusteks on humanistlik tegutsemine. Renessansi teket soodustas ühiskondlike suhete muutus, usk endasse, mida tugevdasid teaduse areng, leiutised ja maadeavastused. Inimideaaliks muutus universaalinimene: haritud, mitmekülgsete oskustega ja laia silmaringiga. Näitekunstis tekkis omapärane rahvalik teater commedia dell`arte. ,,Memento mori" (,,Mäleta surma") ,,Memento vivare" (,,Ära unusta elada") Renessansiaja tähtsaimad sündmused: · 1517. kinnitas Martin Luther Wittenbergi kiriku uksele 95 teesi, millega mõistis hukka kiriku patuvabastuskirjade müümise
Peaminister K.Päts. Võeti vastu ajutise valitsuse päevakäsud.Saksa okupatsioon 25.veb- 11nov. Sakslased ei tunnistanud eesti vabariiki. Saksamaa tahtis luua balti(hertsogi)riigi. 1918 tunnistasid Suurbritannia, prantsusmaa ja itaalia valitsused eesti vabariigi iseseisvust. Eeldused: kultuur- kujunesid välja 19saj teisel poolel. 1. Ühtlustus kirjakeel 2. levisid eesti keelsed raamatud ja ajalehed 3. kujunes rahvuslik haritlaskond 4. organiseeriti suurüritusi, mis tugevdasid eneseteadvust. 5. aktiviseerus seltsielu.Majandus- kujunesid välja 19saj teisel poolel ja saj vahetusel. 1. Talude päriseks ostmisega muutusid talupojad oma maa peremeesteks. 2. eesti alast kujunes vene riigi arenenuim tööstuspiirkond. 3. algas linnade eestistumine. Poliitika- kujunesid välja 20saj alguses. 1. 1905 aasta revolutsioon äratas rahva poliitilisele elule 2.hakati looma erakondi 3. esile kerkisid eestlastest poliitikud 4. tõusis eestlaste osatähtsus maa ja linna
kuulajaskonnast oli just pigem keskealised ja vanem generatsioon. Esmalt esitas puhkpillikvintett Reval Wind Ensemble sissejuhatava loo, mille kulminatsiooniks sai lauljate sisenemine. Oma sõbraliku ja avatud olemisega tekitasid esinejad sooja ja õdusa keskkonna, otsekui puuduks saalist kogu ülejäänud publik ning lauldaks igale ühele eraldi ja kõnetataks kõiki isiklikult. Mõnusat vürtsi lisasid rahulikele lugudele tuntud humoristi Märt Avandi teemakohased väikesed killud, mis tugevdasid sidet publiku ja esinejate vahel veelgi. Lisaks sidemele kuulajate ja muusikute vahel oli silmnähtav ka harmoonia esinejate eneste vahel, kus väikeste kuid paljutähendavate zestidega toetati ja julgustati teineteist, nii sai näha, kuidas väike muie andis lavakaaslasele energiat juurde. Nagu ennist mainitud olid lood ekstra ümber seatud selleks kontserttuuriks. Selle töö oli ära teinud noor ja andekas helilooja Kristo Matson. Minule jättis tulemus igatahes sügava mulje
võrgustiku kaudu. Sügava sisepoliitilise kriisi tõttu valiti Ameerika presidendiks Vabaliikliku Partei kandidaat Abraham Lincoln. Selle tõttu eraldusid lõunaosariigid unioonist. Lincoln kuulutas vastuhakkavad osariigis mässajateks, kelle vastupanu murti sõjaliselt. Algas kodusõda. Viidi läbi mitmeid ümberkorraldusi. Konföderatsiooni osariikides kaotati orjus ja neegrid värvati föderaalvägedesse. Põhja osariigid tugevdasid pidevalt vägesid ja lõpuks lõppes kodusõda põhja võiduga, kuid president Lincoln tapeti ja tast sai rahvuskangelane. 1865 kaotati lõplikult orjus Ühendriikides, kuid vabade neegerorjade elu korraldamine osutus keeruliseks. Enamikud olid kirjaoskamatud, ilma elu- ja töökohata. Neegrite vabastamine tõi endaga kaasa hulkumise ja vargused.
punavägedele. Kokku tuli umbes 40 000 meest. Veebruari keskel läks Punaarmee Narva all pealetungile. Pealetung suudeti kõikjal peatada ning järgnevalt läks initsiatiiv Saksa väejuhatusele. Narva lahingute ajal sooritas Nõukogude lennuvägi terrorirünnakuid Eesti linnadele. Ööl vastu 9.märtsi pommitasid 250 Vene lennukit Tallinna. Pommisajus hukkus u.500 eraisikut. 25.märts pommitati Tartut, mis sai samuti väga rängalt kannatada. Õhurünnakud tugevdasid veelgi sõjameeste viha ja otsustavust võitluses sissetungijate vastu. Punaarmee vallutab Eesti. 1944 suvel kujunes sõjaline olukord Saksamaa jaoks äärmiselt ebasoodsaks.Hulk Saksa väeosi viidi Narva alt ära ning Saksa väejuhatus asus oma vägesid tagasi tõmbama. 26.juuli marssisid venelased hävitatud Narva linna. Ägedaimad lahingud, mis Eesti pinnal kunagi peetud, toimusid Vaivara Sinimägedes. 10.augustiks jooksid Sinimägedes võidelnud Vene üksused verest tühjaks
Kolmikliit (keisririigid) 1882 Saksamaa, Itaalia, Austria-Ungari Antant- Saksamaa vastu 1907-1917 1904 Inglismaa, Saksamaa, Venemaa Balkani sõjad- esimene toimus 1912. aastal oktoobris. Türgi sai lüüa ning Balkani sõjad võtsid osa (Serbia, Bulgaaria, Montenegro). Sõlmiti 1913. aastal aastarahu Londonis. Türgi kaotas kõik valdused Balkanile. Albaania sai iseseisvuse. Teina Balkani sõda toimus vallutatud alade jagamisel võitjate vahel. Tagajärjed, tugevdasid Serbia positsioone, suhete pingestumine Austria-Ungariga, toetas Saksamaad. I maailmasõda 1914-1918 lõppes 11. novembril vaherahu Compilgne'i. Austria kuulutab sõja Serbiale- 1914. seejärel kuulutas Saksamaa Venemaale ja Prantsusmaale sõja. Sõjaks olid valmisutnud kõik suurriigid, peamine poliitiline eesmärk oli sõja abil oma positsioonide kindlustamine maailmas. Loodeti oma territooriume suurendada ning uusi koloniaalvaldusi haarata. Koostati sõjaplaanid.
Sõja nõudmistele vastanud majandus ei suutnud rahuaja tingimustega kohaneda. Kasvas tööpuudus. Kõige keerulisemaks kujunesid majandusprobleemid saksamaal, mille majanduslikku olukorda raskendasid reparatsioonid. 1923.a. okupeeris Prantsusmaa Saksamaa suurima tööstuspiirkonna Ruhri. Saksamaal algas hüperinflatsioon, mille käigus raha kaotas ülikiirelt väärtust. Saksamaa majanduslik nõrkus aeglustas kogu Euroopa majanduse arengut. Sõjajärgne pettumus ning majanduslik kitsikus tugevdasid äärmusliikumisi. 1920.a aastate algul tugevnes Euroopas kommunistlike liikumiste mõju. 1919.a. moodustati Moskvas maailma kommunistlikke parteisid ühendav Kommunistlik Internatsionaal ehk Komintern. 1920. a. oma II kongressil kuulutas Komintern välja suuna ülemaailmsele sotsialistlikule proletaarsele revolutsioonile ja ülemaailmse nõukogude vabariigi loomisele. 1923.a. organiseeris Komintern relvastatud mässud Bulgaaris ja Poolas. 1. detsembril 1924.a
enamusega. Tema ülesandeks on sihtmärgi harmooniline rütmistamine, mis rahuldaks võimalikult suurt protsenti selle nii öelda ,,hüve" tarbimisel. Olgu selleks hüveks riik, kool, firma, perekond või mõni muu üksus, mille nimel ühiselt vaeva nähakse. Omaaegseks ,,salajaseks" juhiks eesti rahvale oli papa Jannsen, kes oma kirjatöödega ajalehes äratas rahva seas lootust, kes pidaski autorit oma valgustajaks. Kirjandusmaastikul tugevdasid rahva seas ühtsustunnet ja lootust mõned teisedki tegelased. Silmapaistvamad neist olid Fr. R. Faehlmann ja Fr. R. Kreutzwald. Faehlmann oli aktiivne Eesti Seltsi loomisel. Ta alustas ka ,,Kalevipoja" lugude kirjapanekut, mille Kreutzwald hiljem lõpetas. ,,Kalevipoja" trükis avaldamine suurendas meie rahva eneseteadvust. Sellel oli suur osa rahvusliku kirjanduse ning isegi rahvuse kui sellise kujunemisloos. Ka poliitilisest vaatenurgast lähtudes võime rääkida riikide juhtimisest
ISESEISVUSE SÜND (1914. - 1920) Eesti iseseisvumise tähtsamad kultuurilised eeldused. a) Ühtlustus kirjakeel b) levisid eestikeelsed raamatud ja asutati uusi ajalehti c) välja kujunes rahvuslik haritlaskond d) rahva eneseteadvust tugevdasid suurüritused e) aktiivne seltsitegevus, kasvas selle organiseerituse aste f) talude päriseksostmise tulemusen muutus talupoeg oma maa peremeheks g) algas tööstuse areng h)laienes tööstuse ja põllumajanduse toodete saatmine Vene siseturule i)algas linnade eestistumine Eesti iseseisvumise põhimõttelised poliitilised eeldused. a)1905.a. Revolutsioon äratas rahva poliitilisele elule ja vallandas tohutu sotsiaalse energia
Eesti täielikku iseseisvust. Vabadussüõda oli tähtis sellepärast, et peale seda saame rääkida Eesti täielikust iseseisvusest ja sai hakata üles ehitama Eesti Vabariiki. Eesti on oma iseseisvuse nimel palju vaeva näinud ja teinud rasket tööd. Eesti pidi kannatama enamlaste oktoobripöörde alla ja saksa okupatsiooni, ning kaitsma oma riiki Vabadussõjas venelaste eest ja Landeswehri sõjas sakslaste eest. Need sündmused ei lõhestanud Eesti riiki, vaid tugevdasid seda veelgi , seda on ka näha nende püüdlustes saavutada autonoomiat ja iseseisvust ning kaitstes üksmeeleselt Eestit võõrvõimude eest. Jaanika Sõmer 12B
Toimus ka palju majanduslikult olulisi asju, nagu raudtee rajamine, vaevalt oleks see toimunud ilma venestusajata, oli vaja ju transporti Vene aladelt Eesti aladele. Tänu sellele arenes ka kaubavahetus ja tekkis põllumajanduse areng. Kaubanduse areng oli väga hea, arenes ka sisekaubandus. Tekkisid palgalised töökohad ja mõisade päriseks ostmine. See kõik oli ääretult positiivne eesti inimestele. Ka linnad kasvasid ja tekkisid erinevad ühingud, mis tugevdasid eestlaste rahvustunnet. See aina tõusis, ja oli oodata uut rahvuslus lainet, ja see ei jäänud tulemata. Jaan Tõnissoni ja Konstantin Pätsi eestvedamisel eesti rahvus aina iseseisvus. Venestamisaeg oli vajalik, et inimeste rahvustunne veelgi kasvaks. Venelasi oli vaja, nii majanduslikus kui ka riigi arengu mõttes. Eesti sai tugevamaks ja astus samme oma rahvuse poole, oma riigi poole. Kerly Saarkoppel 11A
a. sõlmiti Saksamaa ja Venemaa vahel Rapallo leping. I ms järgselt avaldus majanduskriis. Sõja nõudmistele vastanud majandus ei suutnud rahuaja tingimustega kohaneda. Kasvas tööpuudus.Kõige keerulisemaks kujunesid majandusprobleemid saksamaal, mille majanduslikku olukorda raskendasid reparatsioonid. 1923.a. okupeeris Prantsusmaa Saksamaa suurima tööstuspiirkonna Ruhri. Saksamaa majanduslik nõrkus aeglustas kogu Euroopa majanduse arengut. Sõjajärgne pettumus ning majanduslik kitsikus tugevdasid äärmusliikumisi. 1920.a aastate algul tugevnes Euroopas kommunistlike liikumiste mõju. Saksamaal valitses 1923.a. sügav poliitiline kriis. Mitmel pool Euroopas tõi kommunistliku liikumise aktiviseerumine kaasa äärmuslike natsionalistlike liikumiste tekke. Itaalias tulid 1922.a. fasistid võimule eesotsas Benito Mussoliniga.Dawesi plaani- nägi ette reparatsioonimaksete tunduvat vähendamist ning Saksamaale laenuandmise ja investeeringute võimaldamist maa majanduse taastamiseks. 1928.a
Toomemäel kehtisid omad seadused, sekkuti kodaniku isiklikku ellu(pulmade suurus,külaliste arv, ehete väärtusrõivakorraldused.), pandi piir priiskamisele. 12. Gildid ja vennaskonnad. Korporatiivne, gildid kaitsesid liikmete huve, abistasid ja toetasid. Suurgild kaugkaupmehi ühendav gild. Mustpeade Vennaskond vallalised kaupmehed ja kaupmehesellid ühenduses. Käsitöögildid olid katuseorganisatsioonid nim. Väike-Gildiks. Traditsioonid tugevdasid liikmete ühtekuuluvust. 13. Käsitöö ja kaubandus. Käsitööharud(rahuldasid kohaliku elanikkonna vajadusi) Tsunftid( õpikojad,turu kaitsmine/hindade kontroll) turu kaitseks piirati meistrite arvu, soodne asend. 14. Vana-Liivimaa kirikukorraldus. Piiskopkondade keskus oli toomkirik, seal pidasid jumalateenistusi toomhärrad, kes moodustasid toomkapiitli. Toomkiriku juures oli toomkool. 15. Ordud ja kloostrid.
valitseja"). Esimene keiser oli väga tähtis, sest ta ühendas Muinas-Hiina, kehtestades ranged seadused ja seades sisse ühtse kirja. 1974. a. märtsis avastasid kaevukaevajad vaikiva armee, kes valvas Qin Shi Huangdi hauda. 1. kaevikus oli üle 3000 elusuuruse jalaväelase ja sõjavankrite meeskondi. Hani dünastia Riigiametnik Liu Bang saavutas võimu ja rajas Hani dünastia, mis kestis üle 400 a. Hani keisrid tugevdasid Qini valitsemissüsteemi ja laiendasid Hiina riigi piire. Hani ajastul kästi rahval kaevata kanaleid linnade ühendamiseks. Need siseveeteed lihtsustasid kauplemist, maksukogumist ja nälja ajal toidu jaotamist. Osa perekondi elas paadis. Väikelaste külge seoti tihti ujukeid kuni nad õppisid ujuma. Tangi dünastia Tangi dünastia valitses Vana-Hiinas 300 a. Sel ajal arenesid kunst, käsitöö, muusika ja kirjandus ning
Vanas Egiptuses olid vaaraopojad ja nende mänguseltsilised kohustatud igapäev tegelema kehaliste harjutustega ja jooksma kindla distantsi. Nii resoluutsete meetoditega ( propageeriti ) kergejõustikku ümmarguselt 5000 aastat tagasi. Kas jooksusport sel ajal ka fellahide hulgas levinud oli, sellest ei ole kirjutatud mitte ühelgi papüürusel. Kehalised harjutused olid Niiluse orus esmajoones kõrgema klassi privileegiks, mille abil ülikud oma sõjalist võitlusvõimet tugevdasid, et alati valmis olla klassihuvide kaitsmiseks. Võidukäigu algus Keskajal määras kirik kultuuri ja kasvatuse värvingu. Juba kloostri- ja kirikukoolides püüti tulevastesse haritlastesse istutada veendumust, et igasugused kehalised harjutused on sulaselgeks patuks, mis ei võimalda arendada hingelisi väärtusi. Feodalismi varasel kujunemisperioodil tunnistati hariduse alusena üksnes ( seitset vaba kunsti ) - grammatikat, retoorikat, dialektikat, geomeetriat,
aug. 1914 toimus nn. piirilahing. 250 km pikkusel rindel kohtusid 5 Saksa armeed 3 Prantsuse ja ühe Inglise armeega. Kõik ründasid, siis olid aga inglased ja prantslased sunnitud taganema. Kaotused olid suured. Sakslastel tekkis arvamus, et prantslased on jõuetud ning Saksamaa suunas kerge võidu lootuses väed Pariisi peale. Otsustaval momendil võeti aga 2 korpust rindelt ära ja saadeti itta. Põhjuseks olid ärevad teated Vene vägede pealetungist Ida- Preisimaal. Prantslased tugevdasid taganedes Pariisi kaitset. Saksa vägede rünnak Pariisi nurjus. Prantslased alustasid pealetungi ning 5. septembril algas Marne'i lahing. Saksa väed paisati tagasi ning Schlieffeni plaan oli nurjunud. Algas pikk ja kurnav positsioonisõda. Lahingud Ida-Preisimaal. Vene armee põhijõud jagati Loode ja Edelarindeks. Neist esimene pidi võitlema Saksamaa, teine Austria-Ungari vastu. 20. augustil toimus Vene 1. armee ja Saksa 8. armee vahel suur lahing Gumbinenni juures
iseloomulik sotsiaalne struktuur; kiires tempos laienes nii eesti akadeemiline haritlaskond kui ka suurtööstustööliste kiht. Samal ajal kerkis jõudsalt kogu rahva haridus- ja kultuuritase, kasvas jõukus ning paranes üldine elujärg. Seega saab sihikindla tegutsemise iseseivsuse saavutamise eeldusteks tuua rahvusliku haritlaskonna kujunemine, ühtse eesti kirjakeele levik (raamatud, ajakirjad ), rahvuslike suurürituste korraldamine (laulupeod, vanavara kogumine jne. need tugevdasid eestlaste eneseteadvust), aktiivne seltsitegevus, hakkas kujunema eestikeelne koolivõrk ja eriti tähtis, et 1917.a. sai eesti keel ametlikuks asjaajamiskeeleks. Need on eelkõige kultuurilised eeldused, kuid tähtis osa oli ka majanduslikel eeldustel: talude päriseksostmine (talupojast sai peremees!), kiire tööstuslik areng (Eesti oli Vene impeeriumi arenenuim osa), linnade eestistumine (järjest
suutnud otsustavat edu saavutada. Saabus 3 kuuks vaikus. Narva lahnigute ajal sooritas Nõukogude lennuvägi üksjagu terrorirünnakuid Eesti linnadele. 6 märtsil hävitas see täielikult Narva ning 8 märtsil sai tugevasti kannatada Jõhvi ja Tapa. Vastu 9 märtsi ööd pommitasid 250 vene lennukit Tallinna. 25 märtsil jõudis kord Tartuni, mis sai ka rängalt kannatada. Eestlaste võitlusmoraali ei suutnud õhurünnakud siiski murda, pigem tugevdasid need sõjameeste viha ja otsustavust võitluses sissetungijate vastu. PUNAARMEE VALLUTAB EESTI 1944 aasta suvel kujunes sõjaline olukord Saksamaa jaoks äärmiselt ebasoodsaks. Hulk Saksa väeosi viidi Narva alt ära, täiendust saanud Punaarmee aga valmistus uueks pealetungiks. Sellises olukorras leidis Saksa väejuhatus, et narva jõe joone hoidmine pole enam võimalik, ning asus oma vägesid tagasi tõmbama. 24 juulil tõrjusid eestlased küll veel punaste rünnaku Auvere sillapealt, ent
Ta väitis, et tema ongi Vanas Testamendis mainitud MESSIAS, kes tuli rahvast päästma. Talle lisati hiljem lisanimi KRISTUS. Tema õpetused köitsid juudiusu juhtide tähelepanu, nad süüdistasid Jeesust riigireetmises ja lasid ta hukata. Eluajal kogunes tema ümber õpilaste ring, lähemaid oli 12 ja neist said esimesed misjonärid. Neist kuulsamad olid Peetrus ja Paulus. DOMINAAT oli keisririigi teine pool. Tekkisid ka esimesed SÕDURKEISRID. DIOCLETIANUS ja CONSTANTINIUS tugevdasid keskvõimu ja bürokraatiat ning piirasid alluvate vabadusi. Constantinius võttis vastu ristiusu ja sellest sai ka ristiusk. 375 tungisid hunnid Aasiast Euroopasse, see sundis germaanlased liikuma Rooma aladele. 476 kukutas Odoaker Ida-Rooma keisri ja see märgib ka vanaaja lõppu.
saksa mõjult ,,heale" vene kultuurile,vaid eeskätt muude võimaluste puudumises. Eestisse jäänud eestlased ja Venemaale siirdunud eestlased Venemaale siirdunud eestlased : sattumine vene kultuurikeskkonda ja segaabielud soodustasid eesti haritlaste venestumist. Eestlaste venestamisel nende denatsionaliseerumise mõttes kukkus läbi. Vene kultuuri ja haridust küll omandati ja tarbiti,aga venelasteks saada ei tahetud. Valitsuse brutaalsed venestsuaktsioonid üksnes tugevdasid vastupanu ja soodustasid konsolideerumist. Lõik A. Möller-Zakomelski kirjast Ministrite Nõukogude esimehele P. Stolõpinile : ,,...vene elanikkonna kultuuritase on madal, nagu nähtub kirjaoskamatuse suurest protsendist, mis ületab krai kõigi teiste rahvaste vastava näitaja.Vene elanikkonna ühiskondlik mõju tuleb tunnistada võrdseks nulliga./---/ Hiljaaegu läks suur hulk lätlasi ja eestlasi õigeusust luteri usku,millega katkes nende viimane side venelastega. Selle
võimuorgan, selle otsust loeti lõplikuks. *eksisteeris rikastest koosnev nõukogu -vahel oli otsustav osa nõukogul ja rahvanõukogu piirdus vaid heakskiitmisega. *rahvakoosoleku valisid riigiametnikud-juhtisid polise sõjaväge ja krraldasid igapäevaelu. *sõja korral relvastusid kodanikud vastavalt oma majanduslikele võimalustele *rikkamad sõdisid ratsaväes *vaesed olid vibulaskurid *riigiasjade ühine otsutamine ja tarvidus oma linna kaitsta tugevdasid kodanike ühtsust. Kreeka naise ja mehe seisund ühiskonnas *naistel puudusid kodanikuõigused ja iseseisvus *allusid oma abikaasale, isale,meessugulasele *abielus mees domineeriv pool *abielu otsustasid peigmees ja ta tulevane äi *tunded ei pruukinud abielus mingit rolli mängida,sageli polnd mees ja naine end enne näindki Olümpiamängud *Zeusi auks iga 4 aasta tagant*osalesid hellenid *barbaritele keelatud * naistele keelatud
Katariina nautis tema naljasoont ja jäljendamisoskust ning tema ilmne armumine sellesse mehesse põhjustas kuulujutte nende salajasest abielust. Kuigi pärast 1776. aastat asendasid Potjomkini keisrinna voodis järjest nooremad ohvitserid, säilitas ta mõju riigiasjadele kuni oma surmani 1791. Pärimus Katariina sugulisest rahuldamatusest kujunes juba tema eluaja ja see juurdus tugevasti. Mängufilmid Pola Negri ja Marlene Dietrichiga peaosas ning lavastus, kus teda mängis Mae West ,tugevdasid teda. Legendile lisas jõudu Mae Westi kommentaar oma osatäitmise kohta: ,, Katariina oli suur keisrinna , tal oli ka 300 armukest. Tegin paari tunniga parima mis suutsin." Usaldusväärsed tõendid on siiski ainult 12 Katariina armukese kohta, mõnega neist kujunes tal pikaajaline suhe. 6 Surutiseaeg ja surm Küps iga , halvenes tervis ja mure prantsuse revolutsiooni ja Poola
• 1795 surus maha rojalistide ülestõusu direktooriumi vastu. • 1802 Itaalia-kampaania • 1798 Egiptuse sõjakäik • 1799 Pariisi komandant, I konsul • 1800 võit Austria vägede üle • 1805 Trafalgari ja Austerlitzi lahingud . Napoleoni ümberkorraldused • 1799, riigipöörde järel, I konsul. Mingi osa revolutsiooni saavutustest säilib. • Tegelik võim koondub Napoleoni kätte • Napoleon hakkab teostama ulatuslikke ümberkorraldusi, mis tugevdasid riiki ning parandasid selle majanduslikku olukorda. • Koostati mitmeid seaduste kogusid, 1804 Tsiviilkoodeks ,millel oli suur mõju Euroopa õigusajaloole. Eraomandi puutumatus, kirik lahutatakse riigist. • Taastab monarhia 1804. • Rajab Euroopa võimsaima sõjaväe • Parandab riigi suhteid kirikuga • Kontinentaalblokaad, Reini Liit Suhted • 1794 Napoleon Bonaparte kihlus jõukast Marseille kaupmeheperekonnast pärit Désirée Claryga
Sõlmiti vaherahu, linnus jäi eestlaste kätte. Sõjas osalesid pooled eesti suurematest maakondadest – Ugandi, Sakala, Läänemaa, SAAREMAA, Harjumaa, Revala Turaida sõda Saarlaste eestvedamisel. Palju kaotusi jne -> Turaida vaherahu. Kasulik pigem ristisõdijatele - > lisajõud, Polotsk mängu tagasi, surus maha liivlaste ja latgalite ülestõusu. Pm tugevdasid ennast sõjaliselt kui ka diplomaatiliselt. Lembitu pani põlema Pihkva linnuse Venelased piirasid sisse Varbola linnuse Eesti ja Läti aladel katk o 1215 Lõhavere linnuse alistumine. Ugala ja Sakala alistumine ning nende ristimine II periood 1216 - 1222
Vene välisvõlgade tasumisel ja sai 15milj kuldrubla Venemaa kullavarudest,Venemaa kinnitas, et tunnustab ilmtingimata Eesti riigi rippumatust ja iseseisvust.Venemaa tahtis läbi Eesti kaupa vedada,et majandusraskustest üle saada. Eesti riigi sünd:*KULTUURILISED EELDUSED-Ühtlustus kirjakeel, levisid eestikeelsed raamatud ja ajalehed.Kujunes rahvuslik haritlaskond.Organiseeriti suurüritusi(laulupidu,vanavarakogumine),mis tugevdasid eneseteadvust.Aktiveerus seltsielu.Toimus ärkamisaeg ja üritused.Rahvuslik intelligents tänu Tartu Ülikooli taasavamisele.*MAJANDUSLIKUD E:Talude päriseksostmisega muutusid talupojad oma maa peremeesteks.Eesti alast kujunes Vene riigi arenuim tööstuspiirkond.Algas linnade eestistumine.*POLIITILISED E:Hakati looma erakondi ja parteisid,esile kerkisid eestlastest poliitikud.Tõusis eestlaste tähtsus maa -ja linnaomavalitsustes(kogemused),arenes kooperatiivliikumine
Kuna USA-l alustasid inimesed proteste siis pidid USA hakkama läbirääkimisi tegema. USA pidi taganema ning kahe aasta pärast oli Lõuna- Vietnam kommunistlik riik. Saksamaa Liitvabariigi sotsiaalne vabaturumajandus - See tähendab et riike ei teguleeri majandusprotsesse vahetult, kuid määrab reeglid, mida ettevõtjad peavad järgima. Tähtsamaks põhimõtteks sai ettevõtjate vaba konkurents. Selle tagasid avatud turg, eraomand, raha stabiilsus.Need põhimõtted tugevdasid sotsiaalpoliitikat, mis tagasid ebavõrdsuse inimeste vahel. Sotsiaalne vabaturumajandus töötas edukalt ning tööpuudus oli vähenenud, elatustaseme tõus jne jne. Jaapani majandusime - Jaapanis algas tänu ümberkorraldustele kiire majandusareng. Majanduslikuks suurriigiks hakkas Jaapan muutuma Korea sõja päevil, mil USA armeele tarniti sõjavarustust. 1960. Oli riik tõusnud juba tööstustöödangu mahu poolest top3 maailmas. 1980 tõusis tööstustoodang 24 korda
Aja jooksul sulasid bulgaaridest vallutajad slaavlastega hte ja vtsid omaks slaavi keele ning selle tulemusel kujunes tnapevane bulgaaria rahvas. Keiser Basileios II valitsusajal (976-1025) vallutasid Btsantsi ved Bulgaaria riigi. Btsantsi raskusi suurendas araablaste sissetung. VII sajandi keskel vallutasid araablased Btsantsile kuulunud Vahemere idaranniku ja Egiptuse. Raskusest hoolimata seadsid keisrid riigikaitse uutele alustele, tugevdasid sjavge ja asusid vastupealetungile. Vidud araablaste le Srias ja Armeenias laiendasid riigipiire idas ja kindlustasid Vike-Aasia julgeolekut. Kui trklased-seldukid olid XI sajandil alistanud suure osa islamimaadest, tungisid nad ka Vike-Aasiasse. 1071. aastal purustasid nad Manzikerti lahingus Btsantsi ve. Kasu asemel tid ristisjad Btsantsile hoopis kahju. 1204. aastal vallutasid Lne-Euroopa rtlived Konstantinoopoli. Jrgmised
Ka Nostradamus tegeles sellega, kuni ta kaks armastavat sugulast ta adopteerisid ja ta pidi hakkama järgima juudi kombestikku.Temast sai suurepärane arst, kes elas üle muhkkatku epideemia.Ta oli targem kui teised arstid, kes küüslaugu vanik kaelas ja küüslauguküüned ninas haigete uste taga aadrit laskmas käisid, väites, et selline teguviis aitab haigust vältida.Nostradamus oli tuttav loodusravimitega.Ta edu võti seisnes looduslike vitamiinide kasutamises, mis tugevdasid immuunsüsteemi ja see läbi aitasid terveneda ja haiguse vintsutustest hoolimata haigusele vastu võidelda.Nii ravis ta tuhandeid katkuohvreid nii oma linnas kui kaugemal.Ekslikult arvatakse, et Nostradamusel olid lisaks ,,ennustusvõimele,, ka ravitseja anded.Tegemist oli selle aja kohta õppinud ja pädeva arstiga, kes julges välja tulla ideega ravida looduslikult, taibates juba varakult sel ajal levinud ravimisviiside tobedust
ISESEISVUMINE Olulised eeldused, mis valmistasid ette Eesti omariiklust Iseseisvumise kultuurilised eeldused 1.ühtlustus kirjakeel 2.levisid eestikeelsed raamatud ja eestikeelsed ajalehed 3.kujunes välja rahvuslik haritlaskond 4.rahva eneseteadvust tugevdasid mitmed suurüritused 5.aktiivne seltsielu, organiseerituse tase kasvas Iseseisvumise majanduslikud eeldused 1.talupoeg oma maa peremees 2. tööstuse areng, eriti XX sajandi algul tsaari Venemaa üks tööstuslikult enamarenenud piirkond 3.laienes tööstus- ja põllumajandustoodete saatmine Vene siseturule Iseseisvumise poliitilised eeldused 1.1905 a rev äratas rahva poliitilisele elule 2.hakati looma erakondi, kerkisid esile eestlastest poliitikud 3
toetusega sõlmisid Serbia, Bulgaaria ja Montenegro 1912 Türgi vastase liidu, sellega puhkes ka sõjategevus. Türgi sai lüüa ja 1913.a. Londonis sõlmitud rahuga kaotas valdused Balkanil ning pidi leppima Albaania iseseisvumisega. · Teine Balkani sõda (1913.a.): põhjuseks esimese sõja võitjate suutmatus kokku leppida vallutatud alade jagamises. Bulgaaria sai lüüa ja kaotas esimeses Balkani sõjas võidetud alad ja ka osa oma põlisaladest. · Balkani sõjad tugevdasid Serbiat. Sellega kasvasid Serbia pinged Austria-Ungariga, Serbiat toetas Venemaa, Austriat Saksamaa. SÕJA ALGUS JA KÄIK Sarajevo atentaat ja sõja algus: · 28 juunil 1914 tapsid Serbia salaorganisatsioonid Austria-Unagri troonipärija Franz Ferdinand · 28 juuli 1914 kuulutas austria-ungari serbiale sõja, serbia poolele asus venemaa, saksa kuulutas venemaale ja prantsusmaale sõja. Sõjaplaanid:
VIRU EESVÄRAVA TORNID 16. sajandil oli Tallinna linnamüüris 8 väravat, mis omakorda tavaliselt mitmest tornist ja neid ühendavatest müüridest koosnesid. Värava peatorn oli alati neljakandiline, eelväravad varustati sageli ühe või kahe väikese ümartorniga. Nii valmisid 1452. aastal Harju värav, 1454. aastal Viru värav ja Väike-Rannavärav, 1456. aastal Karja värav ja 1461. aastal Nunna värav. Väravate süsteemi tugevdasid Harju, Karja ja Viru väravates pea- ja eelväravate vahel asunud vesiveskid, mis olid kasutusel XIX sajandini. Viru eesvärava tornid on ainsad jäljed kunagisest eesväravast, mis rajati 1447. aastal. Eesvärava moodustas pikk müüridega ümbritsetud käik. mille välisotsas oli külgtornide ning tõstesildadega väravhoone. Eesvärava käigust viis uks siinsesse vesiveskisse. Siit pääses ka vallikraavi juurde, kus oli hobuste jootmise koht.
Ametiühingud nõudsid valitsuselt ja tööandjatelt töötajate olukorra parandamist ning saavutasid silmapaistvat edu. Demokraatlik valitsemiskord, turumajandus ning Marshalli plaan aitasid riikidel taastata oma majandust. Arengu tulemusel jõuti heaoluühiskonda, kus inimeste elu on sotsiaalsete tagatiste ja riiklike abiprogrammide toel kindlustatud. Eesmärgiks on võrdsete võimaluste tagamine kõigile. Majanduse kiire areng ning elutaseme tõus tugevdasid Ühendriikide positsiooni maailmas veelgi. Ühendriikide sise-ja välispoliitika peamiseks eesmärgiks sai kommunismi leviku pidurdamine. Pärast sõda lagunes Briti impeerium, mis tähendas Suurbritannia rahvusvahelise tähtsuse langust. Suurbritannia säilitas endistes kolooniates majandusliku ja poliitilise mõju. Võimule tulid leiboristid, kes asusid teostama vasakpoolseid reforme - riigistasid osa tööstus ning laiendasid tunduvalt sotsiaalhooldussüsteemi. 1951. tulid võimule
Vastureformatsioonis võib eristada kahte suunda. Esimene oli katoliku kiriku otsene vastutegevus (inkvisitsiooni tugevnemine). Teine aga katoliku kiriku sisene uuendusliikumine, et taastada ühtsus (oluline roll oli jesuiitide ordul). Jesuiitide ordu rajas Ignatius Loyola. Nende peamiseks kohustuseks oli kuuletuda paavstile. Katoliku kiriku organisatsioonilisele tugevnemisele aitas kaasa Trento kirikukogu. Kirikukogu otsused tugevdasid ordu ja kloostridistsipliini. Paavst Gregorius XIII teostas kalendrireformi, pannes alusele tänapäevani kehtivale Gregoriuse kalendrile. Hispaania jäi reformatsioonist peaaegu puutumata, luterluse pooldajad jõuti enne kõrvaldada, kui nende liikumine saavutanuks laiemat ulatust. Tollane kuningas Felipe II korraldas üle 100 avaliku ketserite põletamise. Tema valitsusajal jõudis Hispaania oma võimu tippu (sõjavägi, riietus, kombed). Välispoliitikas toetas ta vastureformatsiooni
dormi- tooriumid, ja läänenurgas kabel. Kolmas korrus oli kaitsekorrus ning ehitati lõplikult välja alles 18. sajandil. Säilinud on kitsas ja järsk tellistest müüritrepp konvendihoone tornis. Kogu ringmüüri sisekülg on olnud hoonetega ääristatud: teenijate ja käsitööliste eluruumid, aidad, tallid ja tõllakuurid. 15. sajandil kõrgendati ringmüüri, rajati uus kaitsekäik umbes kolm meetrit vanast kõrgemale. Müüris olid suured laskeavad ning müüri nurki tugevdasid tornid, mille välismüür oli kivist, sisesein puust. 16. saj. algupoolel ehitati kaguküljele suurtükitorn. Kogu Põltsamaa lossi endise maa-ala kinkis Peeter I 1720. aastal riigi majandusnõunik Heinrich von Fick`ile. Kunagine Peeter I kaaslane, riiginõunik Heinrich Fick, kelle teeneid Venemaa finantsasjanduses oli monarh vääriliselt hinnata osanud, suri 1750. a.. Pärast Ficki surma jaotasid pärijad tema mõisad omavahel. Väimees Johann Woldemar von Lauw
vahel majanduses. Ülemaailmse toitluskriisi on peamiselt tinginud järgmised põhjused: · 1950. aastatel alanud ja 1960. aastate lõpus haripunkti jõudnud demograafiline plahvatus. · Endiste koloniaalmaade üha hoogsam kaasamine rahvusvahelistesse majanduslikesse, poliitilistesse ja kultuurilistesse sidemetesse muu maailmaga, mis osutus enneaegseks, kuna need ei olnud valmis osalema maailmaturu konkurentsis. Oma koosmõjus tugevdasid need faktorid üksteist ja tingisid toitlusprobleemi ülekasvamise 1970. aastate algul teravaks globaalseks toitluskriisiks, mille vahetuks ilminguks on nälg. Kuid nälg kujutab endast vaid jäämäe nähtavat osa. Toitluskriisi põhilise ja nähtamatu osa moodustavad miljonid inimesed, kes kannatavad alatoitumuse mitmesuguste staadiumide ja vormide all . Ebapiisav ja tasakaalustamata toiduainete, eriti kalorite ja valkudega varustatus kujutab endast
vabariiklased. Enim probleeme välispoliitikaga. Wilson leidis, et USA peab Euroopa poliitikasse sekkuma. Tähtsad sotsiaalpoliitika ja vaesteabi. Trustide vastane seadus. Erinevatele ostjatele müüdi eri hinnaga peale seda seadust enam ei tohtinud. USA astus sõtta 6.aprillil 1917. Sõjas osalemine oli äärmiselt tagasihoidlik. Esimestel sõjajärgsetel aastatel oli ka USA-s teatud majanduslikud raskused. - sõjaga seotud tootmine tuli lõpetada. Suured olid muudatused, mis tugevdasid USA seisundit maailmas. Enne I MS oli USA võlgu Euroopa riikidele, nüüd oli terve Euroopa võlgu USA-le. Sõda andis USA-le selle majandusliku võimsuse, mille Suurbritannia oli kaotanud. 1920 elas USA-s 6% maailma elanikkonnast. See 6% andis 85% maailma autodest. 60% maailma naftast toodetui USA-s ning ka 40% terasest. USA-l oli tugev majandus ning sellega kaasnes soov maailmamajandust mõjutama hakata. 1920 alates olid 12 aastat presidentideks
kirjutama. Kohati oli jesuiitide tegevus kasulik. Eestis oli jesuiitide tugipunktiks Tartu. Liivimaa kuulus poolale ja eesti lõunaosa oli siis liivimaa osa. Euroopas toimus pidevalt usulisi kokkupõrkeid. Tuli kokku Trento kirikukogu 1546-1563. prooviti leida lahendusi vastuolude kaotamiseks, kuid see oli tulutu. Ainukese asjana suru katoliku kirik läbi keelatud raamatute nimekiri. See keelati ära alles 1960. aastatel. Vastureformatsioonid tugevdasid vaid olemasolevates katoliku piirkondades võimu, kuid rohkem inimesi katoliku kiriku juurde tagasi ei meelitatud. Katoliiklikud piirkonnad jäid arengult teistest piirkondadest alla. Katolik kirik hakkas end ka sisuliselt reformima. Prantsusmaa. Prantsusmaal tekkisid konkreetsed ususõjad. Prantsusmaal tekkisid vastuolud hugenottida ja katoliiklaste vahel. Hugenotid võitlesid suureneva absolutismi vastu. Nad pooldasid kuningavõimu piiramist ja ravhaesinduse taastamist.
1979. aastal kirjutasid 45 Balti teisitimõtlejat alla Balti apellile, kus nõuti NSV Liidult ja lääneriikidelt Molotovi- Ribbentropi pakti salaprotokollide tühistamist ning pakti tagajärgede likvideerimist. Tugevat mõju avaldasid Baltimaade meeleoludele Johannes Paulus II saamine Rooma paavstiks ning sõltumatu ametiühinguliikumise Solidaarsus teke Poolas. Nõukogude julgeolekuorganid kartsid nn Poola viiruse levikut Leetu ja sealt teistesse Balti riikidesse ning tugevdasid seetõttu repressioone katoliku kiriku vastu. 1980. aasta sügisel puhkesid Tallinnas noorte stiihilised meeleavaldused, kus protestiti venestamispoliitika vastu ning mis lõppesid avaliku kokkupõrkega miilitsa- ja julgeolekujõududega. Suur hulk noori arreteeriti. Vägivallatsemine noorte kallal viis nn 40 kirja koostamisele, selles protesteeriti nõukogude jõustruktuuride vägivalla vastu ning avaldati muret rahvuskultuuri olukorra pärast Eestis
Marie Reemann 1920.-1940. aastate Hollywood Pärast esimest maailmasõda tekkinud majandusbuumi ajal tugevdasid oma haaret filmitööstuses sellised tegelased nagu William Fox, Louis B. Mayer, Sam Goldwyn, vennad Warnerid, Carl Laemmle ja Adolf Zukor. Filmistuudiod hakkasid välja laskma lineteoseid, milles teemad ja ülesehitus kordusid tekkis vormiline moodustis, mida hiljem hakati nimetama zanriks. 1920. Aastatel moodustasid stuudiote põhitoodangu vesternid, mis ekspluateerisid edukalt California maastikku. Kauboistaaride hulka, kes harva oma juba
Nõukogude Liit muutis Poola, Ungari, Tsehhoslovakkia, Bulgaaria ja Rumeenia oma vasallriikideks, mida juhtisid Moskva poliitbüroole alluvad nukuvalitsused. Nõukogude Liit neelas endasse taas ka Baltimaad ja taaskehtestas ülemvalitsuse Kaukaasias. 6 Trumani ja Stalini jutuajamine Demokraatlike maade kaitseks loodud sõjaliidud ja nüüdisrelvastuse kulukus tugevdasid Washingtoni sõjalist bürokraatiat. Potsdami kohtumisel 24. juulil sahistas Truman Stalinile, et Ühendriikidel on uskumatu hävitusjõuga uus relv. Samal õhtul, tagasi oma sealses residentsis, otsustasid Stalin ja tema välisminister Molotov, et tuleb tagant tõugata töid sarnase relva loomiseks Nõukogude Liidus. Pärast Hiroshimat varjutas rahvusvahelisi suhteid vastastikuse hävitamise ähvardus: kui üks suurvõim riskinuks kasutada tuumapommi teise samasuguse
saaga; 6.Bütsants. Riik ja ühiskond Ülevaade ajaloost Lääne-Rooma alad langesid Vi sajandiks germaanlaste võimu alla ja seal tekkisid sõltumatud germaanlaste riigid; Ida-Roomas püsis keisrivõim aga järjepidevalt kuni XV sajandini, mil riigi pealinna Konstantinoopoli vallutasid türklased; Ida-roomat hakati nimetama bütsantsiks; Keiser Justianus; Bütsantsi raskusi suurendas araablaste sissetung; Keisrid seadsid riigikaitse uutele alustele, tugevdasid sõjaväge ja asusi vastupealetunig; Türklased seldzukid; 1453 aastal vallutasid türklased Konstantinoopoli ja tegid Bütsantsi riigile lõpu; Riigi korraldus Bütsantsi keiser oli piiramatu võimuga vallitseja. Ra oli sõjaväe ülemjuht, riigi ülemkohtunik ja ülim seadusandja; Ainult keiser võis kanda purpurrüüd; lihtrahvas nägi keisrit ainult pidulikudel rongkäikudel; Traditsiooniliselt vannutati keiser Konstantinoopoli hipodroomil; Rahvas jagunes nn hipodroomi parteidesse; Et
3) Viletsad majanduslikud olud; talurahva vastu olud mõisnikuga. Mõju : Asustati esimene eesti erakond. Tehti läbi esimesed üldvalimised ja saadi parlamendtaarse võitluse kogemused. Nähti ehedat reaktsiooni ja mõisnikke karistussalkade eesotsas. 15.Iseseisvuse kultuurilised, poliitilised ja majanduslikud eesludsed. Kultuurilised : Ühtlustus kirja keel, levisid eesti keelsed raamatud ja ajakirjad. Kujunes välja rahvastik haritlaskond, eneseteadvustust tugevdasid suur üritused, folkloorid ja rahvajuttude kogunemine, aktiivne seltsitegevus. Poliitilised eeldused: 1905. aasta revalutsioon, loodi erakondi, kujunesid poliitilised liidrid, tõusis eestlase osatähtsus maa-ja linnaomavalitsuses ning arenesid koperatiivliikumised. Majanduslikud eeldused : Talude päriseks ostmise tulemusena muutus talupoegade maaomanikuks. Algas tööstuse areng, laienes tööstus ja põllumajandustoodete eksport Venemaale, algas linnade eestistamine. 16.Vabadussõda
Suhtumine kultuuripärandisse: -1789 suvi Bastille kindluse lammutamine -usuvastus ühiskonnas seadis ohtu katedraalid ja kirikud -arhiivdokumendid, raamatud hävitati -revolutsiooniga kaasnes barbaarne kultuuriväärtuste hävimine Revolutsiooni tagjärjed: -feodaalkorra lõpp -rahvustunde tõus -valgusidude levik -kulturiväärtuste hävitamine/kaitse EUROOPA NAPOLEONI SÕDADE AJAL Napoleoni ümberkorraldused: -tema ümberkorraldused tugevdasid riiki ning parandasid sele majanduslikku olukorda -1804 kuulutas senat ta imperaatoriks -parandas riigi suhteid kirikuga, sõlmis rooma paavstiga konkordaadi Reini liidu loomine ja püha saksa rooma riigi lõpp: -1806 suveks moodustati 16 prantsuse kontrolli all olevatest Saksa riikidest Reini liit -protektoriks sai Napoleon -kohustus osalema vallutussõdades -vastukaaluks preisimaale ja austriale -liiduga ühinenud riigid lahkusid pühast rooma riigist
1914. aastal elas 56% maakera elanikkonnast koloniaal- või poolkoloniaalsetes maades. Koloniaalvallutusteks sobivate maade otsa saamine teravdas vastuolusid suurriikide vahel ning viis katseteni valdused ümber jaotada. Eriti oli sellest huvitatud Saksamaa. Kõige suuremad valdused Aafrikas olid Suurbritannial, kuid Prantsusmaa ei jäänud ka palju maha. Kõige dramaatilisemaks kokkupõrkeks oli Inglise-Buuri sõda 1899-1902. Indias tugevdasid vastuseisu inglaste valitsemisele moodsale tootmisele üleminekuga kaasnenud probleemid. Vastupanu ette tõusid euroopaliku hariduse saanud hindud, kes lõid selleks 1896. a India Rahvuskongressi, mille eesmärgiks oli saavutada Indiale otsustusõigus siseküsimustes. Hiinas toimus 1900. a bokserite ülestõus, mis suruti veriselt maha. Samal ajal kogus jõudu kodanlik-demokraatlik liikumine, millel õnnestus 1911. a Mandzu dünastia kukutada ja Hiinast sai vabariik. TEHNIKA
buuri tsiviilelanikkonnast. 1902. aastal olid buurid sunnitud sõlmima rahulepingu, millega nende vabariigid arvati Briti impeeriumi koosseisu. Vastupanu suuriikide koloniaalpoliitikale kasvas ka Aasias. Sealseid Briti koloniaalvaldusi iseloomustas kiire majanduslik areng, mis aga tõi kaasa traditsioonilise elukorralduse kokkuvarisemise. Eriti selgelt avaldus see Indias, kus moodsale tootmisele üleminekuga kaasnenud probleemid tugevdasid vastuseisu inglaste valitsemisele. Vastupanu etteotsa tõusid euroopaliku hariduse saanud hindud, kes lõid selleks 1896. aastal oma organisatsiooni Inda Rahvuskongressi, mis seadis eesmärgiks saavutada Indiale otsustusõigus siseküsimustes. Suuremat mõju hakkas see avaldama siiski alles kümmekonna aasta pärast. Pöördelised sündmused toimusid Hiinas. Jõuetu Hiina keisririik oli 20. sajandi alguseks muutunud poolkoloniaalseks maaks, kus tugevamad riigid toimetasid enam-vähem omatahtsi
Kaheksakand - Kaitseb meie hinge ja kodu eksimiste eest eestlaste tähtsaim märk. Eesti rahvapärases ornamendis on kaheksakanna motiivistik levinud ülemaaliselt. Arvatakse, et kaheksakanna märki ei võtnud me üle mitte krislikult kirikult, vaid see sümbol esines meie rahvakultuuris varem. Sageli on kaheksaharulised tähed keerukad ning mitmekihilised tähe sisse on kombineeritud teisi kujundeid: ruute, rombe, kolmnurki, riste jt. Võib oletada, et käsitöömeistrid tugevdasid sel moel sümboli väge. Geomeetrilistes kirjades, mis on domineerivad eriti Lõuna-Eestis, kuuluvad kaheksakannamotiivid sageli koos kaksikristimotiividega kõige tavalisemate motiivide hulka. Silmusnelinurk - Silmusnelinurka on peetud looduse ühtsuse tähiseks, maagiliseks hoiatuseks ja toetuseks, aga ka manala (surnute asupaik) märgiks. Üldisem kui puuesemetel on silmusnelinurga kasutamine tekstiilide kaunistustes: kinnastel, Setu vöödel , Lõuna-Eesti tikandeis.
Peking. Toimus inimeste tapmine külade kaupa. USA ametlik osavõtt toimus 1964. a Põhja- Vietnami pommitamisega, kuid maavägedega sisse ei tungitud. Sõja laienemine, verisemaks muutumine, teiste riikide vägedel oli väga raske kohalikele vägedele vastu panna, kuna ei teatud maa-aluseid käike ning loodust. Ameeriklased kaotasid mõistuse, tappes naisi, lapsi ja vanureid. Avalikuks arvamuseks sai sõja lõpetamine -> vietkongid tugevdasid survet. Lahinguväljal võitis USA, kuid avalikkuse ees kaotas. 1973. a Pariisi rahuleping -> sõjategevuse lõpp, ameeriklaste lahkumine, kuid jätkus kodusõda. Ilma ameeriklasteta said lõunavietnamlased lüüa, nende juht Saigon alistus 1975.a -> jäik kommunistlik reziim. 8. Praha kevad Tsehhoslovakkias oli nii rahva hulgas kui parteis tekkinud rahulolematus partei esimese sekretäri ja ühtlasi riigi presidendi Antonin Novatnygaga.
kuninga ajust. Sellega oli Norra sõjakäik lõppenud (Beazley 2002:252). Pilt 3: Rootsi kuningas Karl XII 3. Maria Theresia, Austria hertsoginna ja Ungari kuninganna (1717- 1780) Maria Theresa sai troonipärijana Austria alade valitsejaks 1740. aastal. Ta oli sunnitud pidama pikki ja edukaid sõdu, et saada tagasi Sileesiat, mille Friedrich Suur oli Maria Theresia troonile astumise aja hõivanud. Keisrinna reformid tugevdasid Austria riiki, ehkki tema konservatiivsed ja katoliiklikud vaated välistasid liberaalsemad reformid (Beazley 2002:266). 9 3.1 Dünastia Maria Theresia oli Habsburgide soost pärinev monarh (et.wikipedia.org). Habsburgid olid tähelepanuväärne dünastia. Ehki päritolult väikeaadli hulgast, tõusid nad kristliku maailma silmapaistvaimaks võimukandjate dünastiaks. 17
annaabi.ee 
