Mats Traat
püüe. Nendes hilisemates kogudes on valdavaks sõna mõjujõu, luule
sõnumitäpsuse ja sisukoormuse kasv ning erinevate värsivormide
laitmatu valitsemine ja meisterlik kujundiarendus.
Mats Traadi luulet on alati väärtustanud mure inimese eetose pärast.
Selle nimel on ta katsetanud erinevaid lähenemisaspekte ja
väljendusviise, jäädes ometi alati truuks tõele ja iseenesele. Tema
küpsusperioodi luulet juhib igatsus valguse, selguse ja puhtuse poole.
Parema tuleviku lootust on tugevdamas ühtekuuluvustunne oma maa ja
rahvuse põhiväärtustega.
Laps olin, kui möödus sõjakolin.
Nooruk olin, kui tuli traktorikolin.
Mees olin, kui algas sõnakolin.
Kolin kolina järgi.
Saadaks põrgu kogu värgi,
aga hing on luulehaige.
(“Autobiograafia”, 1966)
MATS TRAAT PROSAISTINA
Mats Traadi debüüdiks sai proosapala, novell “Lõppematu tee”, Elva
rajooni ajalehes 1958.a., kuid tema esimeseks proosaraamatuks oli
valdavalt 1964.a
annaabi.ee 
