· Rootsi loovutas Liivimaa kubermangu, Ingerimaa, Eestimaa kubermangu, Saaremaa, Hiiumaa, Lõuna-Karjala Kannase ja Viiburi. · Rootsi sai tagasi Soome. · 1732 Poola ja Rootsi ametlik rahu. Sõja tagajärjed 1 · Venemaa vaba pääs Läänemerele, uus pealinn Läänemere ääres. · Rootsi kaotas ülemvõimu Läänemerel, osa territoorjumist ning Holstein-Gotlorpi kui liitlase. · Preisimaa võimsus kasvas. · Saksi-Poola nõrgenes. Sõja tagajärjed 2 · Eesti sai Põhjasõjas tugevakt kannatada. · 1700-1710 suur osa lahingutest Eesti pinnal. · Sõda ja sellele järgnenud katk hävitasid kaks kolmandikku kogu Eesti rahvastikust. · Hävitati Tartu linn, sest 1708 lasti see Peeter I käsul õhku. Kasutatud kirjandus: · Ajaloo õpik 10. klassile. · http://shrt.st/uud · http://shrt.st/uuc · http://shrt.st/uub · http://shrt.st/uue Põhjasõda
leetjas muld; Ko- leostunud muld. Kivisus: Iga aste näitab kui suur on kivide maht m³/ha. Tabel 2. Kivisuse astmed. Kivisuse Kivide maht aste m³/ha I 2-5 II 5-20 III 20-50 IV 50-100 V 100-200 VI 200-500 VII 500-1000 VIII Üle 1000 Joonis 1. Põllumassiiv 42648298604. Joonis 2. Põllumassiivi asukoht Eestis. Lõimise valem Kr: r3 ls1 25/k: tugevakt rähkne kerge liivsavi tüsedusega 25 cm, , kivisus (osakesed läbimõõduga üle 10 cm) r2 ls: keskmiselt rähkne liivsavi r2 ls1: keskmiselt rähkne kerge liivsavi Kh'';K ls2 10-15/p: keskmine liivsavi tüsedusega 10-15 cm, selle all paas KI v°1 l 30-80/ls: nõrgalt raudkiviveeriseline liiv 30- 80 cm ja liivsavi v°1 sl 30-90/ls2 30/r3 ls1: nõrgalt raudkiviveeriseline, saviliiv tüsedusega 30-90 cm, järgneb
annaabi.ee 
