8. Euroopa Liidu ja liikmesriikide tegevus võlakriisi ületamisel. Euroopa võlakriis (ka eurotsooni kriis) on praeguseni püsiv finantskriis, mille tõttu on mõnedel euroala riikidel raskusi oma riigivõla tagasimaksmise või refinantseerimisega ilma välisabita. Pangasüsteemi kokkukukkumise vältimine, abipaketid riikidele, kontrolli tugevdamine eelarve üle, rahareservi (ESM) loomine kriiside tõrjumiseks, kontrolli tugevadmine Euroopa pankade üle. Mure süvenes 2010. aasta alguses ja hiljem, mistõttu Euroopa riigid juurutasid rea rahanduslikke kaitsemeetmeid nagu Euroopa finantsstabiilsuse meetmed (European Financial Stability Facility, EFSF) ja Euroopa stabiilsusmehhanism (European Stability Mechanism, ESM). Lisaks poliitilistele meetmetele ja väljaostuprogrammidele, millega võideldi Euroopa võlakriisi vastu, on Euroopa Keskpank (EKP) ka langetanud intresse ning
Kindralkuberner. Kubernerid ja kubermanguvalitsused. Kubermanguasutused. Linna- ja maaomavalitsus. Kohtuvõim. Politsei. Maksukorraldus 19 sajandi esimesel poolel mingied muudatusi eriti polnud, endiselt dualistlik valitsemiskorraldus- kõrvuti tegutsesid riiklik valitsemissüsteem ja seisuslik valitsemissüsteem. Venestusega seda küll antuke kärbiti hiljem ,kuid täielikult välja juurida ei suudetud. Kindralkuberner- 19 saj seisusliku süsteemi piiramine ja keskvõimu suurenemine/tugevadmine kogu 19. sajandi vältel. Alates asehaldusajast kõrgeimaks keskvõimu esindajaks oli kindralkuberner. (1 ühine kõikide balti provintside peale) Balti kindralkuberneri võimuulatus oli väga lai, allus otse ja vahetult keisrile. Samuti oli ta ka kõrgem sõjaväe juht rahu ajal balti provintsides, oli ka kõrgeim politsejuht, samuti tsiviilvaldkonnas oli ta köige körgem ülemus. Pidi ametisse kinnitama ka kõik kohalikud kõrgemad ametnikud.
annaabi.ee 
