Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"tugevaastmelised" - 3 õppematerjali

Mulgi murre
4
doc

Mulgi murre

"olnuks" ei tullus "ei tulnuks". Nüüd on need mulgipärased vormid muutunud kirjakeeles üldtuntuks. · Käändsõnades on omapäraseks jooneks h või n- lõpulised seesütleva vormid mõnedes sagedastes määrsõnade vormides, nagu kähen "käes", ehen ~ ihen "ees", sehen ~ sihen "sees", mahan "maas", suhun "suus", pähen "peas". · Väga omased on mulgi murdele e-tunnuselised tugevaastmelised mitmuse vormid, nagu jalgel "jalgadel" laudest "laudadest", lehtel "lehtedel". Sõnamoodustus Mulgi murdes on produktiivsed (loovad) mitmed mujal vähelevinud sõnatuletusmallid. Nii esineb a-, ä- tüvelistest kahesilbilistest verbidest tuletatud k- liitelisi deverbaale, nt annak "väike and", nüssäk "lüps", testak "pärm". Ka on Mulgile iseloomulikud ve-sufiksilised omadussõnad mõnede *eta-adjektiivide vastena, nt libeve "libe", pudeve "pude", sileve "sile".

Varia → Kategoriseerimata
41 allalaadimist
KEELEMUUTUS
4
doc

KEELEMUUTUS

Nimede käänamine: Toomas, Urmas ­ kas 5. või 7. käändkonna järgi (s.o. Toomas : Toomase või Toomas : `Tooma)? Kõnekeeles: isa : isa : isat (nagu kõne : kõne : kõnet). Kas keel ,,lihtsustub" või muutub hoopis keerulisemaks? Mittenorminguline nõu : nõu : nõud (nagu soo : soo : sood). Tänapäeva kõneleja ei taju, et nimetava ajalooline vorm ei olnud ühesilbiline: *neuvo ja v on kadunud, seetõttu on sõna muutunud ühesilbiliseks. Keeleajalooliselt olid 3. isiku vormid tugevaastmelised (vrd. soome keelega), 2. silp oli lahtine tegebi (sm tekee, tekevät) Analoogia Põhja-Eestis: tee/n, tee/d > tee/b jne

Keeled → Keeleteadus alused
27 allalaadimist
Ulukikahjustused
11
docx

Ulukikahjustused

haigustele), või soodustada otseselt kahjurite ja haiguste levikut. Kõik algab kasvukohale sobiva puuliigi valikust, õigest metsa rajamisest ja hooldamisest kuni raiete planeerimiseni ja metsa ülestöötamiseni ning materjali väljaveoni välja. Näiteks raielankide ruumilisest ja ajalisest planeerimisest sõltuvad suuresti männikärsakate arvukus ja raiestikele rajatud metsakultuuridele tekitatavad kahjustused. Liiga järsud tugevaastmelised harvendusraied noorendikes suurendavad lumekahjustuste ohtu, õigeaegselt koristamata tormimurd või metsast väljavedamata toores metsamaterjal loob eeldused koore-, säsi- ja puiduüraskite hulgisigimiseks. Suureneb tormiheite ja tormimurru oht, eriti kui kokkuveoteed on laiemad kui 3 meetrit. Puude mehaaniline vigastamine Raiete või metsamaterjali väljaveo käigus vigastatud puud on vastuvõtlikud seenhaigustele ja putukkahjuritele

Metsandus → Metsamajandus
10 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun