EESTI KEELE STRUKTUUR
tähendust ei väljenda, ometi on vaja seda teada, et õigesti sõnavorme moodustada.
Astmevaheduse liigid: laadi- ja vältevaheldus.
Astmevaheldus on selline tüvevaheldus, mille puhul sõnatüve üks variant on
tugevas, teine nõrgas astmes. Laadivahelduslike sõnade tugevus astmes esineb
sulghäälik või s , nõrga astme puhul need on asendunud mingi muu hääliku või
kaovad tüvest. Näide: lammas (N) lamba (T), küüs (T) küüne (N).
Vältevaheldusliku sõnade tugevaastme tüvi on kolmes vältes ja nõrk on teises
vältes. Näide: kapp (T) kapi (N).
Vokaalivaheldus on tähenduselt teisel kohal eesti keele tüvevahelduseks.
Vokaalivahelduse puhul muud.-se sõnatüve vokaali mitmuse osastav ja
võrdlusastmete moodustamiseks. Sõnatüve vokaalideks nimetataks vokaale, millega
lõppeb ainsuse omastava käändevorm.
Mitmuse osastava lühivorm:
TULEB TIBE PENI JA URISEB.
Ainsuse osastav Lindu Kassi Lille