põhimõttel. Mootorvalgud on nt. müosiin, düneiin, kinesiin. Müosiin koosneb 2 raskest ja 4 kergest ahelast (vt. pilt slaidilt 24) 2.) Mikrotuubulite koostis (NB! tubuliin), ehitus, geomeetria, polaarsus . Millised rakustruktuurid on neist ehitatud ja kuidas töötavad. Düneiini ja kinesiini koostöö tubuliiniga, ATP roll selles protsessis. Mikrotuublid on õõnsad silindrilised polümeerid, mis on moodustunud tubuliini dimeeridest (13 tubuliini monomeeri pöörde kohta). Dimeerid lisanduvad "pluss" otsa ja dissotsieeruvad "miinus" otsast. Mikrotuublid on peamiseks struktuuriühikuks ripsmetes ja viburites. Düneiin- valgud liiguvad või libisevad piki mikrotuublit, põhjustades ühe mikrotuubli paindumist teise suhtes (Düneiini liikumine on ATP-käivitatud). Isoleeritud düneiinid (omavad ATPaas aktiivsust) koosnevad 2-3 raskest ahelast (400-500 kDa) ning mitmetest keskmistest (40-120 kDa) ja
. II suktsinaadi dehüdrogenaas . III tsütokroom c reduktaas . IV tsütokroom c oksüdaas . V ATP süntaas ! 6. Tsentrosoom ja tsentriool. Milleks ja millistes inimese rakkudes on vaja tsentrioole? Millest on põhjustatud arenguhäire situs inversus? ! Tsentrioolid on silindrikujulised rakustruktuurid, mida leidub enamuses eukarüootsetes rakkudes. Tsentriool koosneb 9 mikrotuubulite tripletist, mikrotuubulid on omakorda moodustunud alfa- ja beeta-tubuliini monomeeride polümeriseerumisel. Üksteise suhtes risti paiknevate tsentrioolide paar koos seda ümbritseva peritsentriolaarmaterjaliga moodustab tsentrosoomi. Tsentrioolid on vajalikud mitoosikäävi organiseerimisel (tubuliini polümeriseerumine mikrotuubuliteks) ning tsütokineesi läbiviimisel. Samuti osalevad tsentrioolid raku ripsme(te) või viburi aksoneemi moodustamisel, sealjuures nimetatakse aksoneemi aluseks olevat tsentriooli basaalkehaks
vastasmõjudega ( vesinik ja ioonne side, wan-der Walsi jõud, hüdrofoobsed interaktsioonid) ja kovalentsete S-S sidemetega cys jääkide vahel.selle struktuuri vormideks on gloobul või niitjas struktuur.Kvaternaarstruktuur- oligomeersete valkude iseloomulik struktuur, so valkudele, mille molekulid koosnevad rohkem kui ühest polüpeptiidahelast. Struktuuri fikseerivad nõrgad mittekovalentsed sidemed subühikute vahel. Mikrotuubulid : õõnsad silindrilised polümeerid. Koosnevad tubuliini dimeeridest. Funktsioonid: Formeerivad raku kuju, säilitavad ja muudavad seda, mikrotuubulid on peamisteks struktuuriühikuteks viburites ja ripsmetes bakterirkul. Vahendavad organellide liikumist rakus ja loovad sideme nende vahel. Võimaldavad materjalivahetust sünapsi ja närviraku keha vahel. Glükogeen- loomne varupolüsahhariid a) ehitus hargnenud struktuuriga , alfa(1,6)-glükosiidsidemega, hargnemised iga 8-12 jäägi järel b) glükogeni degradatsiooni katalüüsivad
SEKUNDAARSTRUKTUURID DOMEENID ehk SUPERSEKUNDAARSTR Millised faktorid määravad valkude ruumilise struktuuri? Kuidas on seotud valgu ruumiline struktuur ja funktsioon? KVATERNAARSTRUKTUUR KVATERNAARSTRUKTUUR TERTSIAARSTRUKTUUR 4 hemoglobiini ahelat moodustavad ja tubuliini Hemoglobiini ahel Oligomeerse valgu molekuli assotsieerumine mikrotorukeseks Valkude ruumiline struktuur regulaarne või irregulaarne? Primaarstruktuurid tohutult varieeruvad 1934 pepsiini kristallidelt difraktsioon 1958 müoglobiini struktuur (Kendrew)
valkude asetus aktiini filamentidel ja vabanevad aktiini müosiiniga seostuvad piirkonnad, mis võimaldab müosiini liikumist piki aktiini filamenti. Mootorvalk liigub tsütoskeleti + otsa suunas. Millise mootorvalguga võiks olla tegemist. Kinesiin. Mootorvalk liigub tsütoskeleti valgu – otsa suunas. Millise mootorvalguga võiks olla tegemist. Düeniin. 10 ATP hüdrolüüs võimaldab müosiinil II liikuda 50-100nm kaugusele Mikrotorukesed Aktiini ja tubuliini võrdlus (mille poolest erinevad ja mille poolest sarnanevad) - Mõlemate filamentsed vormid koosnevad monomeeridest - Tubuliini polümeer on torujas, aktiini polümeer alfa-heeliksi sarnase struktuuriga - Tubuliini on heterodimeer, subühikuks alfa ja beeta tubuliin. Aktiini monomeer koosneb ühest subühikust. - Tubuliini iga subühik seob ühe GTP, kokku siis kaks. Aktiin seob ATP-d. - Mõlemad on polaarse ehitusega
välja ja rakk etiin).struktuurvalk nt siirdeolek oleks hukkub.Suhkrud tubulin(polümeriseerub saavutatav;osaleb sihtmärgina:osalevad tsütoplasmas reaktsmehhanismides,h protsessides nagu mikrotuubuliteks,mis iljem molek. omakorda taastub;nõrgendab Äratundmine,regulatsio depolümer.,tagasi keemilisi sidemeid,mis on,kasv.Bakterid- tubuliini peaksid katkema peremeesrakk- ühikuteks)Kolhitsiin reaktsioonis.Ravimid ründamine ja süs. Nagu seostub t-ga ensüümiinhibiitorid:s retseptorid.Glükokonju blokeerides polümer- ulfoonamiidid(inhibeer gaadid(nt ni,taksool stabiliseerib ivad mikroorg-s glükosfingolipiidid raku mikrotuubuleid aga ensüümkatalüüsi regulstsioonis,seos hoiab ära depolümer- reacts
müosiiniga seostuvad piirkonnad, mis võimaldab müosiini liikumist piki aktiini filamenti. Mootorvalk liigub tsütoskeleti + otsa suunas. Millise mootorvalguga võiks olla tegemist. Kinesiin. Mootorvalk liigub tsütoskeleti valgu otsa suunas. Millise mootorvalguga võiks olla tegemist. Düeniin. 10 ATP hüdrolüüs võimaldab müosiinil II liikuda 50-100nm kaugusele Mikrotorukesed Aktiini ja tubuliini võrdlus (mille poolest erinevad ja mille poolest sarnanevad) - Mõlemate filamentsed vormid koosnevad monomeeridest - Tubuliini polümeer on torujas, aktiini polümeer alfa-heeliksi sarnase struktuuriga - Tubuliini on heterodimeer, subühikuks alfa ja beeta tubuliin. Aktiini monomeer koosneb ühest subühikust. - Tubuliini iga subühik seob ühe GTP, kokku siis kaks. Aktiin seob ATP-d. - Mõlemad on polaarse ehitusega
Vigaste motoorsete neuronite poolt innerveeritavad jäsemete lihaskiud kõhetuvad (atroofia). Haiguse avaldumise sagedus populatsioonis on keskmiselt 1:15 000. ! 6. Peritsentriolaarne aine, selle roll ja selle defektsusega seotud patoloogiad (nimeta 3). (Б43) 26 ! Tsentrosoom koosneb kahest tsentrioolist (9 mikrotuubulite tripletti) ning neid ümbritsevast peritsentriolaarmaterjalist (PCM). PCM on amorfne proteiinimass, mis sisaldab vabu tubuliini alaühikuid, PCM-1, peritsentriini ja nineiini. PCM tagab tsentrosoomi õige struktuuri (tsentrosoom koosneb paljudest eri valkudest) ja funktsiooni (mikrotuubulite kinnitumine tsentrosoomile, ripsmete moodustumine jne). Tsentrioolid + PCM = mikrotuubulite organisatsioonikeskus (MTOC). Mutatsioone PCM-1 geenis on seostatud kilpnäärmevähiga, skisofreeniaga (orbitofrontaalse koore hallaine mahu vähenemisega), mutatsioone PCNT geenis mikrotsefaalse osteodüsplastilise
suureneb. Selle mõjul aktiiniga seondunud valgud tropomüosiin ja troponiin muudavad oma asetust aktiini filamentidel, vabaneb aktiini müosiiniga seostumise piirkond ja müosiin saab mööda aktiinifilamenti liikuda. 136. Mootorvalk liigub tsütoskeleti + otsa suunas. kinesiin 137. Mootorvalk liigub tsütoskeleti valgu otsa suunas. düneiin 138. 10 ATP hüdrolüüs võimaldab müosiinil II liikuda ..50-100 nm . kaugusele Mikrotorukesed 139. Aktiini ja tubuliini võrdlus (mille poolest erinevad ja mille poolest sarnanevad) Aktiin seob ATP'd, müosiinirada, reguleeritud kokkupanek paljudes kohtades. Tubuliin seob GTP'd, kinesiinide ja düneiinide rada, reguleeritud kokupanek vähestes kohtades.. Mõlemad dünaamilised, polariseeritud, üsna jäigad. 140. Mis on treadmilling ja millistes tingimustes toimub Treadmilling on ühe filamendi otsa kasv, samas kui teine ots lüheneb. See tekitab efekti, justkui filament liiguks
11.)Mootorvalk liigub tsütoskeleti valgu otsa suunas. Millise mootorvalguga võiks olla tegemist.: Düneiini perekonna valgud tekitavad põhiliselt liikumist mikrotuubuli miinus-otsa suunas. 12.)10 ATP hüdrolüüs võimaldab müosiinil II liikuda ........... kaugusele. Sammu pikkus ühe ATP hüdrolüüsi tsükli jooksul on 5-10 nm (müosiin II) kuni 30-40 nm (müosiin V, kael ~3 korda pikem kui müosiinil II).))) VALE! Mikrotorukesed 1.)Aktiini ja tubuliini võrdlus (mille poolest erinevad ja mille poolest sarnanevad): Iga tubuliini molekul koosneb kahest subühikust, alfa- ja ß-tubuliinist, kumbagi subühiku molekulmass on 50 kDa. Nagu aktiini puhulgi, pole tubuliin kodeeritud mitte ühe, vaid mitmete geenide poolt. Drosophila'l näiteks on 4 geeni alfa- ja 4 geeni beta-tubuliini jaoks. Kuigi tubuliini esineb kõigis eukarüootsetes rakkudes, esineb teda kõige rohkem selgroogsete loomade ajus (10-20% kogu lahustunud valgust on tubuliin)
kuid vastupidav ensümaatilisele hüdrolüüsile. Nukleosiidse ravimi atsükloviiri toimemehhanismid Atsükloviir on deoksüguanosiini analoog, ning saab seetõttu DNA-ga seonduda trifosfaat-vormis. Kuna sel aga puudub suhkrujääb vastava hüdroksüülrühmaga uue sideme loomiseks, kutsub see esile ahela terminatsiooni. Teisest küljest võib atsükloviir seonduda DNA polümeraasiga ja seda inhibeerida. Antisenss- ja tubuliini inhibiitorite toimemehhanismid d(P-tio)(G-C-G-T-T-T-G-C-T-C-T-T-C-T-T-C-T-T-G-C-G) Fomvirsen on esimene DNA antisens molekul, mida on lubatud ravimina kasutada. Fosfaadist stabiilsem fosfortioaat on selle struktuuris, suurendamaks selle stabiilsust. Ravim blokeerib RNA translatsiooni võrkkesta põletiku korral, mida põhjustab tsütomegaloviirus AIDS-i patsientidel. Suure polaarsuse tõttu tuleb seda silma süstida.
Jätked võivad bakteritel olla seotud ka paljunemisviisiga pungumisega. Punguvatel bakteritel võivad pungad moodustuda kas vahetult emarakule või emarakust moodustuva jätkele. Planctomyces. Valguline jätke, raku vastaspoolusele moodustub pung. Verrucomicrobiom spinosum- soolatüükataoliste jätketega bakter. Leitud veest ja (eriti arvukalt) mullast, aga ka inimese soolest. Prosthecobacter fusiformis (prostecho- jätkega-). Jätkesse ulatub ka tsütoplasma. Perekonna mitmel liigil on tubuliini (eukarüoodi luustruktuuri valk) geen genoomis. Gallionella. Levinuim rauabakter. Rakk eritab rauda oksüdeerides limasaba, millesse sadenevad oksüdeeritud rauaühendid. Muu kujuga bakterid Haloarcula. Õhukesed lamedad ruudus, väga suur eripind Aktinomütseedid (aktinobakterid) On olemas mütseel. Seentega sarnane roll looduses: orgaanilise aine lagundajad (tselluloos, hemitselluloos, pektiin, kitiin, valgud, pestitsiidid jne.). Ilmselt lagundavad ka ligniini.
/dissotsieeruma valgu (polümeeri), pinna või rakuorganelliga. Molekulaarmootorid on lineaarsed või roteeruvad. Lineaarsed - libisevad / roomavad mööda polümeeri, roteeruvad - töötavad rootor-staator põhimõttel. 2. Mikrotuubulid - koostis (NB! tubuliin), geomeetria, polaarsus. Millised rakustruktuurid on neist ehitatud ja kuidas töötavad, ATP roll protsessis. Düneiini ja kinesiini koostöö tubuliiniga. Mikrotuubulid on õõnsad silindrilised polümeerid, mis on moodustunud tubuliini dimeeridest, 13 tubuliini monomeeri pöörde kohta. Dimeerid lisanduvad "pluss" otsa ja dissotsieeruvad "miinus" otsast. Mikrotuubulid on põhikomponentideks (koos vaheja mikrofilamentidega) tsütoskeletis, ripsmetes ja viburites. Ripsmed lainetavad, viburid pöörlevad - ATP paneb liikuma mõlemad! Tubuliini dimeeri ja mikrotuubuli struktuur + ots Tubuliini polümerisatsioon/depolümerisatsioon
risti; plasmamembraani sissenöördumine. 9. Mis on mitoosikääv, selle tüübid? Tuuma lamina - Intermediaarsetest filamentidest lamiinidest koosnev tihe võrgustik tuuma sees, mis annab toestust, reguleerib DNA replikatsiooni ja osaleb rakujagunemises. Oluline roll kromatiini organiseerumisel interfaasis. Prometafaasis tuumamembraan laguneb ning kromosoomid kinnituvad mitoosikäävile. Kääv koosneb tubuliini mikrotuubulitest e kääviniitidest. Eristatakse: A. poolustevahelisi ehk polaarseid kääviniite B. tsentromeeri piirkonnale kinnituvaid kinetohoorseid kääviniite C. perifeersesse tsütoplasmasse suunduvaid astraalseid kääviniite 10. Mõisted endoreduplikatsioon? Endomitoos? Endoreduplikatsioon kromosoomid duplitseeruvad 2korda mitooside vahelisel ajal. Endoreduplikatsioon viib polüploidiseerumiseni (inimese fibroblastide kultuuris on 3-
Tuntuim valk, mis tekitab ühendusi üksteisega ristuvate aktiinifilamentide vahele ja põhjustades sellega kolmemõõtmelise võrgustiku tekke, on filamiin. Aktiini polümerisatsioon ja selle regulatsioon. G-aktiin on seostunud tsütoplasmas teatud madalmolekulaarsete valkudega, mis aitavad kontrollida tema polümerisatsiooni. Enamtuntud on selles suhtes tümosiin ja profiliin. 14. Tsütoskelett II. Mikrotuubulid ja nende tekke mehhanism. Mikrotuubulid koosnevad tubuliinist. Iga tubuliini molekul koosneb kahest subühikust, alfa- ja beeta-tubuliinist. Nagu aktiini puhulgi, pole tubuliin kodeeritud mitte ühe, vaid mitmete geenide poolt. Kuigi tubuliini esineb kõigis eukarüootsetes rakkudes, esineb teda kõige rohkem selgroogsete loomade ajus (10-20% kogu lahustunud valgust on tubuliin). Sarnaselt aktiinile, seostub ka tubuliin paljude lisavalkudega, mis moduleerivad mikrotuubulite omadusi ja võimaldavad kinnitumist raku erinevatele struktuuridele
Tuntuim valk, mis tekitab ühendusi üksteisega ristuvate aktiinifilamentide vahele ja põhjustades sellega kolmemõõtmelise võrgustiku tekke, on filamiin. Aktiini polümerisatsioon ja selle regulatsioon. G-aktiin on seostunud tsütoplasmas teatud madalmolekulaarsete valkudega, mis aitavad kontrollida tema polümerisatsiooni. Enamtuntud on selles suhtes tümosiin ja profiliin. 14. Tsütoskelett II. Mikrotuubulid ja nende tekke mehhanism. Mikrotuubulid koosnevad tubuliinist. Iga tubuliini molekul koosneb kahest subühikust, alfa- ja beeta-tubuliinist. Nagu aktiini puhulgi, pole tubuliin kodeeritud mitte ühe, vaid mitmete geenide poolt. Kuigi tubuliini esineb kõigis eukarüootsetes rakkudes, esineb teda kõige rohkem selgroogsete loomade ajus (10-20% kogu lahustunud valgust on tubuliin). Sarnaselt aktiinile, seostub ka tubuliin paljude lisavalkudega, mis moduleerivad mikrotuubulite omadusi ja võimaldavad kinnitumist raku erinevatele struktuuridele
Seda näitab katse, kui S-faasis olevale rakule süstida M-faasis oleva raku tsütoplasmat, siis algab kromosoomide kondensatsioon ja tuumaümbrise lagunemine kohe, vaatamata sellele, et DNA süntees on pooleli. Kontrollsüsteem, mis kontrollib kromosoomide kinnitumist kääviniitidele. Mittekinnitunud kromosoomid tekitavad signaali, mis takistab MPF-i lagunemist ja rakk ei alusta anafaasi. Sel põhjusel kogunevad rakud metafaasi, kui raku kasvukeskkonda lisada aineid, mis takistavad tubuliini polümerisatsiooni ja kääviniitide moodustumist. Ka selle kontrollsüsteemi vajalikkus on ilmselge: kui rakk alustaks anafaasi siis, kui kõik kromosoomid pole kinnitunud kääviniitidele, saavad tütarrakud ebavõrdse hulga tütarkromatiide. Kontrollsüsteemid, mis takistavad M-faasi algust, kui DNA-s on vigastused. Pärmseentel tuntakse radiatsiooni tundlikkust tekitavat mutatsiooni rad9. See kodeerib mingit olulist
Suunatud liikumise tekkeks peavad mootorvalgud pöörduvalt assotiseeruma/dissotsieeruma valgu, pinna või rakuorganelliga. Molekulaarmootorid on lineaarsed või roteeruvad. Lineaarsed - libisevad/roomavad mööda polümeeri; Roteeruvad - töötavad rootor-staator põhimõttel. Mootorvalgud on nt. müosiin, düneiin, kinesiin. Mikrotuublid on õõnsad silindrilised polümeerid, mis on moodustunud tubuliini dimeeridest (13 tubuliini monomeeri pöörde kohta). Dimeerid lisanduvad "pluss" otsa ja dissotsieeruvad "miinus" otsast. Mikrotuublid on peamiseks struktuuriühikuks ripsmetes ja viburites. Düneiin-valgud liiguvad või libisevad piki mikrotuublit, põhjustades ühe mikrotuubli paindumist teise suhtes (Düneiini liikumine on ATP-käivitatud). Kiire aksonaalne transport piki mikrotuubleid võimaldab materjalivahetust sünapsi ja närviraku keha vahel
kui seni arvatud. Kuigi liikidevaheline hübridiseerumine teeb liikide piiritlemist fülogeneetilise analüüsi abil keerulisemaks, vähendades toetust ristuvate liikide klaadidele, annab just fülogeneetiline liigikontseptsioon kõige kindlama evolutsioonilise baasi seente süstemaatikale. Liikidevahelised hübriidid on identifitseeritavad teatud markerite abil. Epichloë/ Neotyphoideum liikide puhul on kasutatud hübriidsete tüvede tuvastamiseks markerina ß-tubuliini geeni (tub2) (Schardl & Craven, 2003). Kim et al. (2001) kasutasid geenidevahelise speisserregiooni (intergenic spacer, IGS) RFLP mustreid perekonna Armillaria liigisisese ja liikidevahelise hübridiseerumise tuvastamiseks. Fülogeneetilistest uuringutest nähtub, et iga heteroploid omab mingit osa või kogu geneetilist materjali, mis on pärit kahelt või enamalt eellaselt (Moon et al. 2000, 2002; Craven et al. 2001a). Seda, mis juhtub hübriidse genoomi suurusega sügootses meioosis,
Rakubioloogia struktuurilt, funktsioonilt ning tekkelt. Kuigi kontraktsiooni aluseks neis rakkudes on aktiini ja müosiini omavaheline interaktsioon, on need molekulid erinevalt organiseerunud ja seotud erinevate lisavalkudega. · Mikrotuubulid koosnevad tubuliinist. Iga mikrotoruke koosneb 13-st tihedalt kokkupakitud tubuliini molekulist, millel saab eristada ja osa. Valgumolekulis moodustub 8-kuju, mille üks osa on ja teine osa tubuliin. Sees on õõnsus ja täisringil on 13 tubuliini molekuli. Nagu aktiini puhulgi, pole tubuliin kodeeritud mitte ühe, vaid mitmete geenide poolt. Sarnaselt aktiinile, seostub ka tubuliin paljude lisavalkudega, mis moduleerivad mikrotuubulite omadusi ja võimaldavad kinnitumist raku erinevatele struktuuridele
Rakubioloogia struktuurilt, funktsioonilt ning tekkelt. Kuigi kontraktsiooni aluseks neis rakkudes on aktiini ja müosiini omavaheline interaktsioon, on need molekulid erinevalt organiseerunud ja seotud erinevate lisavalkudega. Mikrotuubulid koosnevad tubuliinist. Iga mikrotoruke koosneb 13-st tihedalt kokkupakitud tubuliini molekulist, millel saab eristada ja osa. Valgumolekulis moodustub 8-kuju, mille üks osa on ja teine osa tubuliin. Sees on õõnsus ja täisringil on 13 tubuliini molekuli. Nagu aktiini puhulgi, pole tubuliin kodeeritud mitte ühe, vaid mitmete geenide poolt. Sarnaselt aktiinile, seostub ka tubuliin paljude lisavalkudega, mis moduleerivad mikrotuubulite omadusi ja võimaldavad kinnitumist raku erinevatele struktuuridele
Tsütohalasiinid on ained, mida sünteesivad mōningad hallitusseened. Blokeerivad aktiinifilamendi +otsa, seega filamendid ei saa enam kasvada. Falloidiin on kōrgelt toksiline alkaloid, Seostub rakus oleva F- aktiiniga ning takistab selle depolümeriseerumist. 14. Mikrotuubulid Koosnevad tubuliinist, mis koosneb kahest subühikust, alfa- ja ß-tubuliinist, kumbagi subühiku molekulmass on 50 kDa. Nagu aktiini puhulgi, pole tubuliin kodeeritud mitte ühe, vaid mitmete geenide poolt. Kuigi tubuliini esineb kõigis eukarüootsetes rakkudes, esineb teda kõige rohkem selgroogsete loomade ajus (10-20% kogu lahustunud valgust on tubuliin). Sarnaselt aktiinile, seostub ka tubuliin paljude lisavalkudega , mis moduleerivad mikrotuubulite omadusi ja võimaldavad kinnitumist raku erinevatele struktuuridele. Üldiselt mikrotuubulid funktsioneerivad tsütoplasmas igaüks omaette, aktiinifilamendid seevastu on seotud tavaliselt võrgustikuks või kimpudeks.
ATP hüdrolüüs kutsub esile ja kontrollib mootorvalgu konformatsiooni muutusi, mille tulemusena toimub ühe molekuli libisemine või sammumine teise suhtes. Suunatud liikumise tekkeks peavad molekulaarmootorid pöörduvalt assotsieeruma/dissotsieeruma valgu, pinna või rakuorganelliga. Molekulaarmootorid on lineaarsed või roteeruvad. Motoorsed valgud: keratiin, aktiin, müosiin, tubuliin Mikrotuubulid Mikrotuubulid on õõnsad silindrilised polümeerid, mis koosnevad tubuliini dimeeridest. 13 tubuliini monomeeri pöörde kohta. Dimeerid lisanduvad ,,pluss" otsa ja dissotsieeruvad ,,miinus" otsast. Mikrotuubulid on põhikomponendiks tsütoskeletis, ripsmetes ja viburites. Düneiin-valgud liiguvad või libisevad piki mikrotuubuleid, põhjustades mikrotuubulite paindumise üksteise suhtes. Düneiini liikumine on ATP-käivitatud. Skeletilihase ehitus Koosneb lihaskiududest, mida katab sarkolemm. Iga kiud sisaldab sadu müofribille. Iga müofribill koosneb
Kui tingimused paranevad, siis müksospoorid idanevad ja rakk võib paljuneda pikka aega ilma viljakeha moodustamata Punguvad ja jätketega bakterid Jätked võivad olla seotud kinnitumisega pinnale või paljunemisega Punguvatel bakteritel mood rakule väljakasv (hüüf) ja selle otsa mood pung Väljakasve võib olla 1 või mitu Kinnitumine on oluline sest siis on paremad toitumistingimused Bakteritel on olemas tubuliini kodeeriv geen, mis tagab kuju hoidmise Mõndel bakteritel on ka limajätked Mükoplasma Väike genoom Rakukest puudub Rakumembraanis võivad olla steroolid, mida nad ise ei sünteesi aga väliskeskkonnast saavad lülitada membraani Membraanis on seda tugevadavad lipoglükaanid Rakud on pleomorfsed Enamus neist on parasiitsed (inimesel, loomal, lülijalgsel, taimedel) ning nende kasvatamine väljaspool elusorganismi on keeruline
oktameerne histoonkompleks võis välja kujuneda arhede tetrameersest. Kompleks suurenes, kuna eukarüootidel on rohkem DNAd. Nendel arhedel, kellel histoone pole leitud, on kirjeldatud histoonitaolised valgud, mis ka seostuvad DNAga. Arhede rakuskelett · Arhedel, millel puudub jäik rakukest (valgulise kestaga Sulfolobus ja kestata Thermoplasma) on oletatud rakuskeleti olemasolu. · Eukarüootidele omaseid aktiini, müosiini ja tubuliini pole neil siiski leitud. · Chaperoniinid on valgulised kompleksid, mis seostuvad värskelt sünteesitud valkudele ja aitavad neid pakkida. Kuumashoki tingimustes aga seostuvad nad kahjustunud valguga ja kaitsevad seda edasise denaturatsiooni eest. · Nad saavad taastada ka valgu stuktuuri, kasutades selleks ATP hüdrolüüsi energiat. Neil on ATP-ga seondumise domään ja ATPaasne aktiivsus.
Planctomyces'e rühma spetsiifiline Planctomycesel moodustub rakule valguline jätke ja raku vastaspoolusele moodustub pung. Mikrobioloogia I. Bakterite kujurühmad 2011. T Punguvad ja jätketega bakterid Verrucomicrobium spinosum on soolatüükataoliste jätketega bakter, keda on leitud veest ja mullast, aga ka inimese soolest. Eriti arvukalt neid mullas. Bakteris olemas muidu eukarüootidele omane tubuliini kodeeriv geen. Mikrobioloogia I. Bakterite kujurühmad 2011. Tiina Alamäe Punguvad ja jätketega bakterid Gallionella on levinuim rauabakter. Esineb rauarikastes allikates, drenaazhitorudes jne. Rakk eritab rauda oksüdeerides limasaba, millesse sadenevad oksüdeeritud
pöörduvalt assotseeruma/dissotseeruma valgu, pinna või rakuorganelliga. Motoorvalgud on lineaarsed (libiseva/roomavad mööda polümeeri) või roteeruvad (töötavad rootor-staator põhimõttel). © MIHKEL HEINMAA, kevad 2010 2. Mikrotuubulid on õõnsadsilindrilised polümeerid, mis on moodustunud tubuliin dimeeridest. 13 tubuliini pöörde kohta. Dimeerid lisanduvad ,,+" otssa ja dissotseeruvad ,,-" otsast. On põhikomponentideks tsütoskelettis, ripsmetes ja viburites (ripsmed lainetavad, viburid pöörlevad). Düneiin-valgud liiguvad või libisevad piki mikrotuubulit põhjustades ühe mikrotuubuli paindumist teise suhtes (düneiini liikumine on ATP-käivitatud). Mikrotuubulid vahendavad organellide ja vesiikulite liikumist rakus. Aksonites liigutavad düneiinid organelle
ning punaselt antikehaga värvitud tubuliin. pEGFP FoxO3a-ga transfekteeritud rakud: b. Valke detekteerisin kahekihilise reaktsioonina. Primaarseks antikehaks oli Mouse anti tubuliin 1:500 ja sekundaarseks antikehaks Goat anti mouse Alexa546 1:2000. c. Sekundaarne antikeha on valitud kasutatud primaarse antikeha järgi. Kuna primaarne antikeha oli tehtud hiires, kasutasime kitses toodetud antikehasid, mis tunnevad ära hiire primaarsed antikehad (mouse anti tubuliini). Need on konjugeeritud punase Alexa546 fluorokroomiga. d. Kasutasime sinist, punast ja rohelist fluorokroomi. Sinine oli DNA värv DAPI, mille ergastamiseks on vaja lainepikkust ~360 nm, kui värv on seostunud kahe-ahelalise DNA-ga, ja 341 nm (jääb UV kiirguse ja lilla valguse piiri peale), kui värv pole DNA-ga seostunud, ning kiirgab valgust lainepikkusega 450-460 nm. Punane oli sekundaarse antikehaga
viljastumisejärgselt kasutatakse ära vaid pea. Viljastatud munarakus on valdav osa e. rebu toitevaru. Spermide ehitus ja mitmekesisus Osad : 1) Pea tuum, tuumas on kokkupakituse aste kõige suurem maailmas. Akrosoom muundunud Golgi kompleks, mis sisaldab lõhustavaid ensüüme. Tsütoplasma. 2) Keha e. vaheosa mitokondrid (kuni 10) ATP, tsentrioolid 3) Saba e. vibur tüüpiline päristuumne vibur (korrapärane siseehitus(2+9*2) ja tubuliini mikrotorukesi Spermide mitmekesisus 1) Viburitest viburite arvust a. Vibureid pole. Nt. puukide spermidel, vesikirpude spermidel, solkmete spermidel b. Üks vibur. Nt. enamik loomorganisme. c. Mitu viburit. Nt. kuukalad, erinevad vähid. 2) Suurusest a. Väga väiksed spermid on paljudel ümarussidel ja kaladel b. Väga suured spermid on niinimetatud liitspermid, omased putukaliikidele
jälle kokku. 23. Millel põhineb mikrotorukeste stabiilse struktuuri säilimine? Treadmill efekti olemus. Stabiilne struktuur koosneb tsentraalsest mikrotuubulite kimbust ripsmetes ja viburites, mis on plasmamembraanist väljaulatuvad osad, mis töötavad rütmiliselt, et liikuda (spermi ujumine, munaraku liikumine). Nad moodustavad sisemise tuuma näiteks ka närvirakkudes. Mikrotuubulid on polaarsed liitumine toimub ka alati + otsa ja tubuliinid tulevad ära otsast. Treadmill ku tubuliini kontsentratsioon on kõrgem kui Cc + otsas, aga madalam kui Cc otsas, saavad mikrotuubulid kohapeal ,,liikuda" lisades alaühikuid ühte otsa ja dissotsieerides neid teisest otsast. 24. Joonista mikrotorukese struktuur ja tähista valgulised alaühikud. Läbimõõt 25nm, koosneb tubuliinist. Tubuliinide sõlm on MTOC- microtubul organizing center. Moodustab ja -dimeere; duplette, triplette. 25. Loetle keemilisi ühendeid, mis inhibeerivad mikrotorukeste struktuurset dünaamilisust
Mikrotuubul (tubuliin) + düneiin · Aktiin-mootorid Aktiin + müosiin ATP hüdrolüüs ( ATP ® ADP + Pi) kutsub esile ja kontrollib mootorvalgus konformatsiooni muutusi, mille tulemusena üks molekul libiseb või "sammub" teise suhtes Mootorvalgud (kinesiin, düneiin, müosiin) assotsieeruvad ja dissotsieeruvad pöörduvalt teise valgu (mikrotuubuli, aktiini) või rakuorganelli pinnaga. MIKROTUUBULID... ... on torukesed, mis koosnevad valk tubuliini dimeersetest molekulidest (13 tk pöörde koht) ... moodustavad bakterite ripsmete ja viburite põhi-struktuuri ... kuuluvad eukarüootsetes rakkudes tsütoskeleti koostisse, vahendades organellide ja vesiikulite liikumist rakus Düneiinid ja kinesiinid on MT-tega koos töötavad mootorvalgud, mis "sammuvad" või libisevad piki MT. Lihas koosneb: 100 m diameetriga lihaskiududest e lihasrakkudest, mida katab sarkolemm (= plasmamembraan)
seostuvad DNA-ga endospooris, stabiliseerivad seda ja kaitsevad lagunemise eest kiirguse ja kuiva kuumuse toimel. Kui spoor idaneb, siis kasutatakse neid ära energia- ja C-allikana. a. Kui toitu ja niiskust on piisavalt, siis toimub tavaline Bacillus subtlise rakkude jagunemine pooldumine ehk vegetatiivne tsükkel. DNA (rõngaskromosoom) näidatud sinisena. Rakkude jagunemises osaleb FtsZ valk (eukarüootide tubuliini homoloog, näidatud rohelisena), mis moodustab rõnga kahe tütarraku eraldumise kohta. Selles kohas tõmbub FtsZ rõngas kokku, membraan nöördub ja membraani peale sünteesitakse ka tütarrakke eraldav kest. b. Kui elutimgimused halvenevad, siis käivitub sporulatsioon. Kaks kromosoomi koopiat paigutuvad filamendina piki rakku. FtsZ rõngas assambleerub raku kahel poolusel, kuid raku vahesein moodustub ainult ühe rõnga kohale. Emarakust eraldub eelspoori
Arhede membraanides eeterlipiidid, bakteritel esterlipiidid. · Eukarüootidel on membraansed organellid nt mitokondrid ja kloroplastid, ER jne. · Viburite ehitus prokarüootidel koosnevad ühest või mitmest valgulisest fibrillist. Eukarüootidel iga vibur koosneb 20 mikrotuubulist. · Ribosoomide tüüp prokarüootidel 70S; eukarüootidel 80S, organellides 70S · Rakuskelett prokarüootidel olemas tubuliini ja aktiini homoloogid, mikrotuubulid puuduvad. Eukarüootidel rakuskeleti valkudeks tubuliin ja aktiin, mikrotuubulid olemas. · Geenistruktuur, intronite esinemine, operonide esinemine prokarüootidel intronid geenides erinevad harva, eukarüootidel sageli. Prokarüootidel esinevad operonid, eukarüootidel puuduvad. · Prokarüootidel lihtsa membraaniga organellid nagu gaasivakuoolid
Streoolide rollis osadel bakteritel hopanoidid. Arhede membraanides eeterlipiidid, bakteritel esterlipiidid. hingamisaparaat paikneb rakumembraani sopististel paikneb mitokondritel membraanides ribosoomid 70S 80S, organellides 70S mikrotuublitest puudub, vaid mõnel on olemas tubuliini valk esineb tsütoskelett rakukest sisaldab peptidoglükaani peptidoglükaan puudub viburid koosnevad ühest või mitmest valgulisest iga vibur koosneb 20 fibrillist mikrotuublist membraansed ei esine esinevad organellid lihtsa Gaasivakuoolid(aerosoomid), klorosoomid, puuduvad
Psitakoos e. ornitoos. Nakatuvad näiteks linnud: papagoid, tuvid, pardid. Elementaarkehakesed levivad väljaheidetega ja sulgede tolmuga ja põhjustavad haigusi ka inimesel. Põhjustavad inimesel klamüdioose (suguelundite klamüdioosid, kopsuklamüdioos). VII 36. Oska nimetada struktuure, organelle, omadusi, mis eristavad eu- ja prokarüootset rakku. Tunnus Prokarüoot Eukarüoot Olemas tubuliini ja aktiini kaugemad homoloogid, FtsZ ja Rakuskelett Rakuskeleti valkudeks tubuliin MreB. Arhedel tõelised ja aktiin. Mikrotuubulid olemas homoloogid (artubuliin) Rakukest + - (peptidoglükaan)
Tsütoskelett koosneb peamiselt valkudest. Niitjaid elemente võib jagada kolmeks: mikrofilamendid, intermediaarfilamendid ja jämedad filamendid. Mikrofilamendid - eukarüootsete rakkude tsütoskeletis leiduvad aktiinist koosnevad kõige peenemad filamendid. Nad on oma funktsioonilt äärmiselt mitmekülgsed, võttes osa raku liikumisest ja kuju muutmisest. Mikrotorukesed - tsütoskeleti osad, õõnsad silindrilised polümeerid, mis on moodustunud tubuliini dimeeridest. Mikrotuubulid on põhikomponentideks (koos vahe- ja mikrofilamentidega) tsütoskeletis, ripsmetes ja viburites. Millel põhineb mikrotorukeste stabiilse struktuuri säilimine? Dimeerid lisanduvad "pluss" otsa ja dissotsieeruvad "miinus" otsast. Treadmill efekti olemus - kui G-aktiini kontsentratsioon langeb teatud kriitilise piirini, nii et polümerisatsioon (+)otsast saab võrdseks monomeeride eraldumisega (-)otsast, siis
Inimesel teistpidi, saavad toiduga. AB rühmad toimemehhanismi järgi/märklaud 1) rakukesta sünteesi takistavad. 2) Valgusünteesi takistavad. 3)Membraanidele toimivad. 4) DNA ja RNA sünteesile toimivad. 5) Metaboolsed antagonistid. 6)Rakuskeleti valkudele mõjuvad. 7) Siderofooride sünteesi pärssimine. Uus potentsiaalne märklaud AB-dele bakterirakus rakuskeleti valgud. Need valgud on tubuliini ja aktiinistaolised, mis on olulised raku jagunemises, raku kuju säilitamises jne. Resistentsuse teke resistentsuse võib põhjustada: 1) AB märklaua puudumine. 2) AB mittetungimine rakku. 3) AB märklaua modifitseerumine. 4) AB lagundamine. 5) AB modifitseerimine. 6) AB väljapumpamine rakust. Bakterid pumpavad aktiivselt rakust välja metalle. On selliseid pumpasid, mis pumpavad nii metalle kui AB. Resistentsusgeenid AB-dele saavad bakteripopulatsioonis levida
· kaob tuumake ja tuumakate laguneb + tsütoskeleti osaline lammutamine. · Lagunenud tsütoskeleti osadest moodustatakse käävisüsteem (mikrotorukesed + nendega seotud valgud) · käävisüsteemi moodustumise organiseerivad 2 tsentrosoomi, mis liiguvad raku poolustele. · tsentrosoomid koosnevad loomsetel rakkudel 2 tsentrioolist ja neid ümbritsevast peritsentriolaarsest materjalist. · tsentrosoomide baasilt toimub tubuliini polümerisatsioon=mikrotorukeste moodustumine. · mikrotorukeste kimbud ehk kääviniidid paiknevad raku kesktasapinna suunas, kuhu liiguvad ka kahekromatiidilised kromosoomid. · profaasi lõppu nimetatakse prometafaasiks. Käävisüsteem: · Kinetohoorsed kääviniidid – kinnituvad kinetohooridele (ala kromosoomide kromatiidide tsentromeeride läheduses) · Kääviniidid, mis kinetohooridele ei kinnitu jagunevad:
annaabi.ee 
