Duodenum submukoosas paiknevad duodenaalnäärmed (Brunneri näärmed), mõned aatsinused võivad ulatuda ka proopriasse siia suubub sekreet seedetrakti seinavälistelt näärmetelt (maks, pankreas) Jejunum põhiline imendumispiirkond, kõige tugevamalt väljakujunenud limaskest kurrud ja hatud Ileum enim arenenud GALT lümfoidkoe agregaadid, mis ulatuvad proopriast submukoosassse Jämesoole iseärasused Jämesoole pind on sile - hatud puuduvad. Proopria sisaldab sirgeid tubulaarseid krüpte e. näärmeid, mis ulatuvad limaskesta lihaskihini Epiteeli rakkudeks on karikrakud, äärisrakud, ääriseta rakud ja endokriinrakud Lihaskest koosneb sisemisest tsirkulaarsest ja välimisest pikihihist. Viimane ei ole pidev, vaid moodustab kolm paela (taenia coli) Pankreas Pankreas koosneb sise- ja välissekretoorsest osast Sisesekretoorse (endokriinse) osa moodustavad Langerhansi saared Pankrease välissekretoorne osa on näärmeline organ, mis viimasüsteemi abil väljutab oma
aineid, millest enamuse moodustavad kaltsiumfosfaat ja -karbonaat. Eristatakse kahte tüüpi tsementi – rakuline ja rakuvaba vorm. Veresooned puuduvad. Tsemendi toitumine toimub difusiooni teel periodonti veresoonte kaudu. Inimese elu jooksul toimub hambas pidevalt uue tsemendi moodustumine ning tsement omab minimaalset regeneratsiooni võimet. 12. Jämesoole limaskesta ehitus Jämesoole pind on sile - hatud puuduvad. Proopria sisaldab sirgeid tubulaarseid krüpte e näärmeid, mis ulatuvad limaskesta lihaskihini. Epiteeli rakkudeks on karikrakud, äärisrakud, ääriseta rakud ja endokriinrakud. Lihaskest koosneb sisemisest tsirkulaarsest ja välimisest pikihihist. Viimane ei ole pidev, vaid moodustab kolm paela (taenia coli). 13. Maksasagarik Maksasagarikus (lobulus hepaticus) paiknevad radiaalselt paigutunud maksarakkudest moodustunud maksaplaadid (laminae hepaticae). Maksarakud e. hepatotsüüdid on suured, ühte,
ühes ja samas valgus. VP6 (36 kDa) on väga aluseline virioni sub-core valk (60-72 koopiat virioni kohta), mis seondab nii ss- kui ka dsRNAd. Pealse selle omab VP6 ka: - RNAst sõltuvat ATP-aaset aktiivsust; - RNA-helikaaset aktiivsust (heksameerne VP6). Nende aktiivsuste olemasolu lubab arvata, et VP6 osaleb nii orbiviiruse transkriptsioonis kui ka genoomi segmentide selektsioonil ja pakkimisel. NS1 (64 kDa) on väga mazoorne valk, moodustab nakatatud raku tsütoplasmas tubulaarseid struktuure (kujutavad endast NS1 multimeere). Need struktuurid (diameeter 52 nm, pikkus ca 1000 nm) võivad olla seotud virionide moodustumisega (teadmata mehhanism). NS2 (41 kDa) on ainus orbiviiruse fosfoproteiin (seriin-jääkide fosforüleerimine); NS2 sisaldab palju laetud aminohappejääke ja seondab ssRNAd (võib osaleda viiruse genoomi pakkimises). NS2 põhjustab BTV poolt nakatatud rakkudes inklusioonkehade (inclusion body, IB)
voodertatud lima produtseerivate kõrvalrakkudega, parietaalrakkudega (produtseerivad HCl ja Castle'i faktorit) ja pearakkudega (ensüüme). 8 Endokriinsetest rakkudest esinevad ECL (enterokromatofiil- like), EC (enterokromatofiil), X /A- like rakud, D- rakud. Püüloruse (ja antrumi) regioon: võtab alla 15...10% maost ja sisaldab lihtsalt hargnevaid tubulaarseid näärmeid, mis produtseerivad lima. Hapet produtseerivaid rakke siin eriti ei ole. Endokriinsed rakud on EC, G ja D rakud 7.2 Maonõre koostis ja omadused Parietaalrakud sekreteerivad HCl, K+ ja Castle'i faktorit, limarakud sekreteerivad pidevalt Na+, K+, Cl-, HCO3-,. Koos sekretsioonimahu tõusuga väheneb Na+ kontsentratsioon ja HCO3- kaob. Maomahla üks komponent on ka kogu magu kattev lima, mis kaitseb keemilise ja mehhaanilise ärrituse eest ja mao enda seedimise eest