Kontserdi retsensioon „Kratt” 24. oktoobril käisin Estonia kontserdimajas vaatamas balletti „Kratt”. See on Eduard Tubina ballett kahes vaatuses, mille maailmaesietendus toimus 31.märtsil 1943 Vanemuise teatris. Lugu räägib peremehest, kes teeb endale krati ning elustab ta. Kratt aga haarab Peremehe üle võimu ning süütab tema ettevõtte ning laseb ahnusel peremehe hukutada. Süngele loole vastukaaluks on balletis peretütre ja sulase armastuslugu ning palju lüürilisi ning humoorikaid tantsustseene. Eduard Tubin oli Eesti helilooja, kes elas 20. sajandil. Tema esimene töö muusikateatrile oli „Kratt”. Ühtlasi oli see ka Eesti esimene ballett üldse. „Krati” kirjutamist alustas Tubin 1938 aastal. Teose ainestik ja muusika tuginevad rahvaluulele.
mis sümboliseerib distantsi kaasaja kuulaja ja kasutab uuemat rahvalaulu, talle on tähtis ilus viis. kasutab uuemat rahvalaulu, talle on tähtis ilus viis. Kirjutanud kõikidele kooriliikidele. rahvalaulu algse kuju vahel. Koorilooming jaguneb: 1) Kirjutanud kõikidele kooriliikidele. Kirjutanud kõikidele kooriliikidele. Eduard Tubin - 1905-1982. Esimene, kes sai rahvusvaheliselt Tsüklid Eesti ja Soome-Ugri rahvalaulude baasil. Eduard Tubin - 1905-1982. Esimene, kes sai rahvusvaheliselt Eduard Tubin - 1905-1982. Esimene, kes sai rahvusvaheliselt tuntuks. Töötas Nõos õpetajana. Tartu muusikakooli Meestelaulud(aluseks uuem rahvalaul), Eesti tuntuks. Töötas Nõos õpetajana
Tänu vennale hakkas Tubing muusikaga tegelema: alustades plokkflöödist. 1920. a. tuli ta Tartusse ja astus Tartu Õpetajate Seminari, valmistudes saama kooliõpetajaks. Samal ajal juhatas Tubin kooliorkestrit. 1924. a. astus paralleelselt Tartu Kõrgemasse Muusikakooli, kus esialgu alustas oreliõpinguid. Hiljem jätkas Elleri kompositsiooniklassis. 1926. a. lõpetas seminari ja suunati tööle Nõosse, kus ta töötas algklasside õpetajana matemaatika ja laulmise alal. 1930. a. lõpetas Tubin Tartu Kõrgema Muusikakooli. Kõige selle kõrval tegutses Tubin ka koorijuhina ja kirjutas üsna palju helitöid. 1930. a. asus elama Tartusse. Töötas Vanemuise teatri juures, olles dirigent. Juhtis muusikalavastusi. Kahel korral käis Saksamaal ja Viinis. 1944. a. 21. sept jõudis Tubin perekonnaga Rootsi. 1945- 1972. a. töötas ta Drottingholmi teatri- kuningliku ooperiteatri- juures vanade partituuride restaureerijana. Selle töö kõrvalt jäi tal piisavalt aega tegeleda
Kratt Referaat KOOSTAJA: ... Sisukord Sissejuhatus................................................................................................................... 3 Eduard Tubin................................................................................................................... 4 Tubin heliloojana............................................................................................................. 6 Kratt............................................................................................................................... 7 Balleti ,,Kratt" lavastused:.......................................................................................
Juba 1930- ndatel äratas tema looming suurt tähelepanu, kuulsus kasvas iga aastaga. 1944 emigreerus Rootsi ja elas elu lõpuni Stockholmis. Töötas seal Drottning- holmi teatris vanade partituuride restauraatorina. Juhatas Stockholmi Eesti Meeskoori. Ka Rootsis jätkas intensiivselt loomingulist tööd ja leidis heliloojana tunnustust, kuigi pagulasena ei olnud tal sugugi kerge Rootsi kultuurieliidi hulka tõusta. Siiski väärinuksid tema teosed seal sagedamini esitamist. Rootsis sai Tubin end rohkem loomingule pühendada ja võimalused uut kunsti ja muusikat tundma õppida olid seal paremad. Kuna põgenike loomingu esitamine oli Eestis nõukogude võimu ajal peaaegu keelatud, jäid eestlased pikaks ajaks Tubina muusikata. Tasapisi hakati siiski tema teoseid esitama ja "Estonia" tellis ooperi. Alates 1961 külastas Tubin ka ise mitmel korral Eestit ja juhatas siin oma teoste ettekandeid. Tubina loomingu rahvusvaheline läbimurre algas 1980. aastail, eeskätt tänu
Juba 1930- ndatel äratas tema looming suurt tähelepanu, kuulsus kasvas iga aastaga. 1944 emigreerus Rootsi ja elas elu lõpuni Stockholmis. Töötas seal Drottning- holmi teatris vanade partituuride restauraatorina. Juhatas Stockholmi Eesti Meeskoori. Ka Rootsis jätkas intensiivselt loomingulist tööd ja leidis heliloojana tunnustust, kuigi pagulasena ei olnud tal sugugi kerge Rootsi kultuurieliidi hulka tõusta. Siiski väärinuksid tema teosed seal sagedamini esitamist. Rootsis sai Tubin end rohkem loomingule pühendada ja võimalused uut kunsti ja muusikat tundma õppida olid seal paremad. Kuna põgenike loomingu esitamine oli Eestis nõukogude võimu ajal peaaegu keelatud, jäid eestlased pikaks ajaks Tubina muusikata. Tasapisi hakati siiski tema teoseid esitama ja “Estonia” tellis ooperi. Alates 1961 külastas Tubin ka ise mitmel korral Eestit ja juhatas siin oma teoste ettekandeid. Tubina loomingu rahvusvaheline läbimurre algas 1980
Eduard Tubin (1905-1982) Eduard Tubin sündis 18. juunil 1905.a. Peipsi ääres Torila külas Kallaste lähedal (praegusel Kallaste linna territooriumil) kus tema isa töötas kalurina kuid tegutses ka rätsepana. Mõlemad Eduardi vanemad ild seotud muusikaga. Isa mängis kohalikus küla sümfoniettorkestris trompetit ja ema laulis kirikukooris. Kui Tubin oli 3-aastane, kolis pere Alatskivi lähedale Naelavere koolimajja, kus Tubina vanem vend Johannes sai kooliõpetaja töökoha. Pärast venna surma 1912.a. jäi Eduardile temalt mõningaid noote ja piccoloflööt, millel Tubin hakkas iseseisvalt mängimst õppima. 1912-1914 õppis Tubin Naelavere külakoolis, siis astus ta Torila ministeeriumikooli, mi soli venekeelse programmiga. Pärast Eesti Vabariigi väljakuulutamist 1918.a. muudeti kool
KRATT Retsensioon Käisime terve kooliga vaatamas balletti ``KRATT`` , 8.märtsil 2017, Estonia teatris. Ballett oli lavastatud Eduard Tubina teose järgi. Balleti lavastas Marina Kesler, lisaks kasutati ka orkestrit- Rahvusooper Estonia orkester ja naistekoor. Dirigendiks oli Vello Pähn. Ballett on kirjutatud Eesti muinasaja mütoloogiale põhinedes. See räägib loo ühest peremehest, kelle ettevõttel ei olnud just kõige paremad ajad. Ühel hetkel kohtub peremees kuradiga ja kurat lubab talle teha krati, kes talle raha kokku korjab ja peremehe rikkaks teeb.
Ka pere kõik lapsed olid musikaalsed, neist neli said muusikuteks: Elsa pianistiks, Salme viiuldajaks, Ernst lauljaks ja Heino heliloojaks. Heino Elleri esimesed muusikakogemused olid enamasti seotud viiuli- ja kitarrimänguga. 12- aastasena (1899) hakkas ta viiulitunde võtma "Vanemuise" esiviiuldaja Samuel Lindpere juures. 1902. aastast, kui Eller õppis Tartu Reaalkoolis, õpetas teda Tartu saksa orkestri "Stadtkapelle" kontsertmeister Eduard Wähner. Sümfoonilised teosed: 1917 "Videvik" (sümfooniline pilt) 1920 "Koit" (sümfooniline poeem) 1953 "5 pala keelpilliorkestrile" Eduard Tubin (1905- 1982) Sündinud Peipsi- ääres Kallastel. Vanem vend oli kooliõpetaja, mängis kaasa orkestris. Tänu vennale hakkas Tubin muusikaga tegelema: alustades plokkflöödist. 1920. a. tuli ta Tartusse ja astus Tartu Õpetajate Seminari, valmistudes saama kooliõpetajaks
Eduard Tubin 1905 Torila 1982 Stockholm Helen Kapp, MHG 12.b Lapsepõlv Sündis Peipsi-äärses Torila külas kaluri pojana. Naelvere kool, Torila ministeeriumkool Karjas käies õppis mängima pikoloflööti I MS algusaastal astus 10aastane Eduard Tubin kooli orkestrisse Tartu Õpetajate Seminaris 15.aastaselt astus Tubin Tartu Õpetajate Seminari, kus õppis 1920-1926 Mängis orkestris tsellot, juhatas kooli laulukoori 1924.a astus Tartu Kõrgemasse Muusikakooli, kus õppis ühe aasta orelit, seejärel läks üle Heino Elleri kompositsiooniklassi Nõos õpetajana 1926-1930 Nõo algkoolis matemaatika ja füüsika õpetaja Juhatas Nõo segakoori, oli kiriku organist Jätkas õpinguid Elleri juures 1928 kutsuti Eduard Tubin Tartu Meeslaulu Seltsi dirigendiks. (Juhatas kuni
Hiljem täiendas seal end ka kompositsiooni alal (N. Rimski- Korsakovi juures) -Kuni 1921. a. tegutses Tartus. -Õppejõuks Tallinna konservatooriumi -Pedagoogiline tegevus ei ole kunagi tähtsuselt loomingust eespool olnud Loomingu omapära :- Rahvamuusika sulatamine tänapäeva kõlavahenditega - Uudsete kõlakombinatsioonidega modernne helikeel( algselt seda kohe ei mõistetud!) - Miniaturist. Nii instrumentaal- kui vokaalmuusikas viljelenud peamiselt väikevorme. Looming : -Suurel hulgal koorilaule: Põhjavaim, Jaan läheb jaanitulele, Kõver kuuseke, Leelo, Unustamatu laul jt; -üle 100 soololaulu;- klaveriminiatuurid Cyrillus Kreek (1889-1962)- rahvuslike traditsioonide järjekindel juurutaja eesti koorimuusikasse! Loomingu omapära: -Teoste aluseks rahvasuust kogutud viisid (2/3 loomingust). Raske öelda, kus lõpeb rahvaviis, kus algab Kreegi enda looming.
seejärel ka Vabadussõja. Kui ta oli 6aastane, suri tema vanem vend. Varsti pärast seda suri ka ta isa. Enne Teist maailmasõda Pärast õpinguid oli Tartu Meestelaulu Seltsi dirigent. Juhatas mõnda aega Miina Hermanni Lauluseltsi ning "Vanemuise" ja "Estonia" segakoore. Eesti aja teostest on kindlasti kuulsaim ballett "Kratt". Oli Tartu maleseltsi liige. Teine maailmasõda ja elu Rootsis Sõja ajal kirjutas Tubin oma Kolmanda ja Neljanda sümfoonia. 20. septembril 1944 põgenes Rootsi. Pea aasta elas Stockholmi põgenikelaagris. Aastatel 19451959 ja 19751982 juhatas Tubin Stockholmi Eesti Meeskoori. Seal kirjutas oma kuulsad ooperid "Reigi õpetaja" ja "Barbara von Tisenhusen" 1982. aastal valiti ta Rootsi Kuningliku Muusikaakadeemia liikmeks. Looming Tubina looming on väga mitmekülgne: Sümfooniline muusika:10 sümfooniat, teosed sümfooniaorkestrile, kontserdid.
,,Vikerlastes“ ei tsiteerita rahvaviise, kuid rahvapäraseid meloodiaid ja rahvuslikke muusikalisi motiive on teoses kuulda. Ooperis on paeluvad rütmilised koorinumbrid, tunnetuslik väljendusrikkus on kõige eredamalt kuulda ja näha Ülo ja Juta armastusduetis (inimeste omavahelised suhted). Kuigi Aav ei kasutanud rahvaviise andis tema huvi rahvalaulu vastu kogu teosele rahvusliku ilme. 8. Kelle poolt ja millises võtmes on loodud teine rahvuslik ooper? Adolf Vedro. 9. Eduard Tubin oli Eesti esimene helilooja... kes suutis kunstiliselt kõrgel tasemel ühendada sümfooniates rahvusliku helikeele ja sümfooniažanri sisulis-dramaturgilise eripära. 10. Meenuta balleti ,,Kratt“ saamislugu. Iseloomusta balleti temaatikat ja muusikalist käekirja. Ballett ,,Krati“ ainestik ja koreograafia tuginevad eesti mütoloogiale, muusikaline algmaterjal on peaaegu tervenisti väljakasvanud rahvamuusikast. Kõrvuti rahvaviisidega kasutas Tubin balletis
viis" , "Kellad" , "Liblikas", "Männid" , "Avarused" jne. Elleri looduslüürika assotsieerub tihti avaruse, ruumikuse, erilise seesmise vabadusega. Elleril on aga ka pingestatud, ekspressionistliku väljenduslaadiga töid. Tema muusika üldiselt tasakaalukalt taustalt tõusevad need eriti reljeefselt esile oma ootamatu dramaatika, kohati ka salapäraselt fantastiliste ja grotesksete meeleoludega ("Viirastused", 2. keelpillikvartett, "Eleegia", "Öö hüüded"). Eduard Tubin sündis 18. juunil 1905. aastal Peipsi-äärses Torila külas kaluri pojana. Kolme aasta pärast kolis pere Alatskivi lähedale Naelaverre, kus Tubin omandas ka alghariduse. Isa kõrval, kes mängis trompetit ja trombooni, õppis ta lapsena pikoloflööti ning hakkas 10-aastaselt kaasa mängima kohalikus orkestris. 1920. aastal asus Tubin õppima Tartu Õpetajate Seminari, mängis sealses orkestris tsellot ning juhatas laulukoori
Lähte Ühisgümnaasium EDUARD TUBIN Referaat Autor: Karmela Videvik Aineõpetaja: Henri Käärik Lähte 2015 1. EDUARD TUBINI ELULUGU Eduard Tubin on sündinud 18. juuni 1905 Peipsi-ääres Torila külas, Kokora Vallas kaluri pojana. Tema surmapäevaks on 17. november 1982 ja suri Stockholmis. Ta oli kuulus Eesti helilooja. Eduard sai oma hariduse algusaegadel Naelavere koolist, pärast seda Torila Ministeeriumikoolist. Ta oli poiss, kes õppis pikoloflööti ja mängis ka kooli orkestris. Tubini lapsepõlv ei olnud juba siis kerge, sest 6- aastaselt suri tema vanem vend ja pärast seda suti ka
Kratt Kratt (ka pisuhänd, puuk, tulihänd) on eesti folklooris nõiduslik olend, kes tule- või sädemejoana ringi lennates mitmesugust vara (vilja, rõivaid, raha jne) oma peremehele kokku veab. Seetõttu suhtuti kratti pidavasse perekonda vaenulikult. Kratti hoiti majas või aidas ja teda toitis peremees. Kratt nõuab pidevalt tööd ja täidab peremehe iga soovi. Ta teeb oma peremehe rikkaks, suurendab karja ja hoolitseb selle eest.Tal on imepärane töövõime: ühe ööga ehitab ta maja või lauda, künnab, külvab ja koristab põllu, valmistab sadu toite. Kui peremees unustas kratile tööd anda, võis see hävitada kõik tehtu ja peremehe igaveseks maha jätta. Tüütust abilisest vabanemiseks andis peremees kratile võimatuid ülesandeid: liivast nööri punumine, soo veest tühjendamine jne. Varasemate uskumuste kohaselt käis inimese hing ise nõiasõnade mõjul kratiks. Hiljem on levinud arusaam mitmesugustest esemetest valmistatud kra
Eduard Tubin Eduard Tubin sündis kaluri pojana Peipsi ääres Torila külas 18.juuni 1905.a. Isa mängis tal trompetit ja trombooni, ka poisil tekkis isa kõrvalt pisik puhkpilli mängida. Lapsena õppis Tubin pikoloflööti ning 10-aastaselt hakkas kaasa mängima kohalikus orgestris. Alghariduse omandas Eduard tubin Alatskivi lähedal Naelaveres. 1920.a. astus Tubin Tartu Õpetajate Seminari, kus juhatas laulukoori ja mängis orkestris tsellot. Tänu õpingutele Tartus sai noormees osa sealsest muusikaelust. Kuulas "Vanemuise" sümfooniaorkestri esituses muusikat Beethovenist, Aleksander Skrjabini ja Heino Ellerit. Lisaks Seminarile õppis Tubin ka Tartu Kõrgemas Muusikakoolis. Pärast Seminari lõpetamist töötas Eduard õpetajana Nõos. Kõrgemas muusikakoolis jätkas aga kompositsiooniõpinguid. Tõsisemalt hakkas ta muusikaga tegelema pärast
Selle tulemusena on muusikas läbivalt kuuldav või tajutav üks põhikolmkõla. Helilooja kasutab vaikust ja järelkaja muusikaliste elementidena. Meenutab kellaheli 12.Nimeta Pärdi teoseid, mis on kirjutatud tintinnabuli stiilis! (min3) ,,Für Alina" ,"Tabula rasa" ,,spiegel im spiegel" 13.Milline kollektiiv oli Arvo Pärdi tintinnabuli stiilis teoste esmaesitajaks 1976. aastal? Hortus musicus 14.Nimeta suurimad sümfoonikuid! Lisa mitu sümfooniat nad on kirjutanud. Eduard Tubin 10 ,Erkki-Sven Tüür 9, Lepo Sumera 6 15.Millised muutused ja uued väljakutsed said heliloojatele osaks 1980. aastatel, eriti kümnendi teisel poolel? 1) ,,Laulev revolutsioon"- kooriliikumise hoogustumine 2)Keeruline poliitiline situatsioon(enesemääramis-ja omariiklusideaalid,võõrvõim) 3)Pöördumine vaimuliku muusika poole 16.Kes eesti heliloojatest hakkas esimesena viljelema elektronmuusikat? Sven Grünberg 17
Seda peetakse siiski vaid katsetuseks lihtsakoelise muusika ja olematu dramaturgia pärast. Esimeseks arvestatavaks rahvuslikuks ooperiks peetakse Evald Aava (1900-1939) kolmevaatuselist ajaloolis-romantilist ooperit ,,Vikerlased"(1928), libreto aluseks K. A. Hermanni lühijutt ,,Auulane ja Ülo" (Auulane on Eesti rahva suur ja õilis vanem). Tegevus toimub 1187. a, mil saarlased ründasid rootslasi ja põletasid maha Sigtuna linnuse. Esimeseks rahvuslikuks balletiks oli Eduard Tubina (1905-1982) ,,Kratt", mis valmis 1940. a. Tubin esitas selle 1940. a toimunud lavateoste võistlusele, kuid zürii arvates oli ballett liiga lühike ja seega ei vastanud võistluse tingimustele. Uus redaktsioon valmis 1941, lavale jõudis teos 1943 Vanemuises, 1944 ka Estonias. Seal jõuti balletti esitada vaid 6 korda, viimati 9.03.1944 kui Nõukogude lennukid pommitasid Tallinna. Tulekahjus hävis koos teatriga ka ,,Krati" ainus partituur. 1961
Kratt Hiljuti käisime klassiga Estonia teatris vaatama Eduard Tubina balletti "Kratt". „Kratt“ on esimene Eesti ballett ja helilooja Eduard Tubina esimene töö muusikateatrile. Loo tegevus on ainet saanud eesti folkloorist. Kratt oli vanarahvale nõiduslik olend, kes tulejoana ringi lennates varandust oma peremehele kokku ajas. Etendus „Kratt“ räägib ahnest taluperemehest, kes endale krati teeb. Kõrvalteemaks oli ka armastus peremehe tütre ja sulase vahel. Etenduse sisu oli huvitav. Mulle meeldis see, et kogu aeg oli midagi toimumas. Kordagi ei läinud mul mõte etendusest eemale. Näiteks „Pähklipurejaga“ võrreldes oli „Krati“ sisu väga
Eduard Tubin (1905-1982) Elulugu: Sündinud Kallaste lähedal. Koolitee algas Naelavere külast. Tartusse tuli õppima Õpetajate Seminari ja Tartu Kõrgemasse Muusikakooli. Töötas ühe aasta Nõos matemaatika- ja muusikaõpetajana. 1930. Alustas tööd Vanemuise juures. 1939 tehakse ettepanek pühenduda ainult muusikale. 1944 lõpetas töö Vanemuise juures. Lahkus perega Rootsi küüditamise hirmus. Surmani elas Stockholmis. Töötas seal ooperiteatri juures arhiivis. Juhatas eestlastest meeskoori. Looming: 10 sümfooniat. Neli esimest Eestis. Eesti esimese balleti ,,Kratt" autor. Esietendus 1943. Balletisündmustik toimub 18. Saj. Eesti külas. Balleti muusika põhineb Eesti rahvamuusikal. Kasutatakse torupilli-, kandle- ja viiulilugusid. 2 ooperit. 1969 ,,Barbara von Tisenhusen" ja 1971 ,,Reigi õpetaja". On kirjutanud koori- ja klaverimuusikat. 1979 ,,Reekviem langenud sõdurile".
Iseloomulik on emotsionaalsus, sügav filosoofiline sisu, julgus, uudsus, dramatism. Keelpillikvartetid ja trio panid aluse eesti kammermuusikale. ,,Kontsertpala" klaverile ,,,Julius Caesar"pateetiline avamäng, keelpilli orkestrile kohandatuna ,,Ööpala". Kõrvalise tähtsusega koorilaul ( ,,Largo", ,,Varas"). Eesti Vabariik 90 :) 1934 loodi muusikamuuseum. 1923; 1928; 1933; 1938 8. 9. 10. 11. laulupeod. Arendati rahvuslikku ooperit ja balletti: 1928 Eevald Aav "Vikerlased" 19** Eduard Tubin "Kratt". Alustati muusikaväljaannete publitseerimisega: "Muusikaleht", mida anti välja 16aastat. Nii tekkis huvi rahvamuusika vastu. MART SAAR, CYRILLIUS KREEK, EDUARD TUBIN. Mart Saar (1882- 1963) Sündis Hüpassaares Pärnu lähedal(13km). Isa oli metsavaht ja ta oli looduse keskel. Teda on inspireerinud loodus. See kõik on muusikasse toodud. Muusikaga tutvus ta juba enne kooli. Isa oli külapillimees. Isa tundis noote ja oreliehitust
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
