Tubekuloos Haiguse olemus Tuberkuloos on krooniline sotsiaalselt ohtlik nakkushaigus Esinemissageduse kõrgajal Euroopas (16.19. sajandil) nimetati seda eluohtlikkuse tõttu "valgeks katkuks". Haiguse tekitajaks on Robert Kochi poolt 1882. aastal avastatud tuberkuloosi mükobakter (Mycobacterium tuberculosis). Kuju ja avastaja järgi nimetatud ka "Kochi kepikeseks". Selle leidu uuritavas materjalis tähistatakse sümboliga BK+. Tuberkuloos on organismi üldnakkus, mis võib haarata kõiki elundeid ja kudesid. 9095% haigusjuhtudest avaldub kopsutuberkuloosina, mis on kõige nakkusohtlikum. Kõige eluohtlikum on ajukelme ja ajutuberkuloos (Meningitis, Meningoencephalitis tuberculosa). Inimesele on nakkusohtlik ka veiste tuberkuloosi tekitaja (Mycobacterium bovis). Selle nakkuse korral tekib põhiliselt kopsuväline (mahlasõlmede, neerude, luude, liigeste jne.) tuberkuloos. Eestis...
Hakkas levima uus ja kardetuim viirushaigus. Selleks oli marutõbi. Marutõppe võis nakatuda kui nakatanud koer, hunt või rebane hammustas inimest. Tulemuseks oli kindel surm. Pasteur avastas, et marutaudi surnud küüliku kuivatatud seljaaju on vastuabinõu ja võimaldab päästa nakatunud looma, kuid ta ei teadnud, kas see aitab ka nakatanud inimest. Esimene inimene kelle peale seda prooviti oli 9-aastane Joseph ning ta paranes. 19. sajandi üks levinumaid haigusi oli tubekuloos. See oli nakkav haigus ja seega väga ohtlik kõigile igas eas. Tuberkuloosi uurides avastas saksa arst Robert Koch mikroskoobi all selle tekitaja. Seda hakati nimetama Koch kepikeseks. Röntgeniaparaat oli suur läbimurre nii tehnikas kui arstiteaduses. Uurides 1895. aastal katoodkiiri, kattis Würzburgi ülikooli professor Wilhelm Conrad Röntgen klaastoru musta paberiga. Selgus, et lisaks valguskiirgusele eraldub torust veel mingit kiirgust ning professor hakkas katsetama, millest
annaabi.ee 
