keeldub ja tahab Linda. Selma ja Lesk keelduvad ning pakuvad uuesti Kalevile süüa ja juua aga Kalev keeldub seegi kord ja kutusb Lindat. Linda hakkab laulma pulma viisi, mis räägib kuidas külaeided ehivad ja vanad naised valmistavad. Ja Kalev vastab talle: Kalev mõistis, kostis vastu, Kange mees targati kõneles: "Ma´p taha süüa ma´p taha juua, Thah ei rõõmulan elada Pikil pidude päevil. Tooge tuppa mu omane, Laske Linda põrandalle, Tedretütar teiste sekka!" Siis toodi neidu tubaje, Lasti Linda põrandalle, tedretütar teiste hulka. Leski eit ei tundunud tütart, Kaumemm ei kasvandikku. Keda salakamberissa Murueit oli ehitanud, Metsapiigad valmistanud..... Aga Kalevi ja Linda pulmad saidki toimuma. Tuli palju pulmalisi ja toimus uhke pidu. Tantsiti Harju, Viru jpm. Tantse. Iga pidu saab läbi, lõpuks sai Kalevi ja Linda pulma pidu läbi. Ja oli koju mineku aeg. Salme läks koos tähega kaasa, tähe koju ja Linda läks Kaleviga kaasa
(sama moodustuskoht!), vrd mb, nd. (b) epenteetilised švaavokaalid, nt *(sepra > ) *sõpra > *sõpr > *sõber, *koorma > *koorm > koorem, *ansambl > ansambel; (c) samuti hiaatus (hääliku teke vokaalidevahelise silbipiiri kohale), nt *para > *paras : *parazan > [z > h] *parahan > [h > Ø] *para.an (hiaatus) > parajan; (analoogselt *salahan > salaja; *varaha- > varaja-; *tubahen > tubaje). Protees – uus häälik (proteetiline häälik) tekib sõna algusse lms [*o > vo]: otta- > votta- > võtta-; balti algkeeles *ognas (< ld agnus); lms algk: *okna > *voonna > voon ‘tall’ Hilistes laen- ja omasõnades ületaotlusena: sks Luft > ee pluhvt; asks rulle > ee trull; espetsiaalne; hauhind. Hääliku lisamine sõna lõppu • Nt vokaaltüve moodustamine sõnade laenamisel (lähtekeeles konsonandiga lõppevate sõnade puhul), nt (-a)
(sama moodustuskoht!), vrd mb, nd. (b) epenteetilised švaavokaalid, nt *(sepra > ) *sõpra > *sõpr > *sõber, *koorma > *koorm > koorem, *ansambl > ansambel; (c) samuti hiaatus (hääliku teke vokaalidevahelise silbipiiri kohale), nt *para > *paras : *parazan > [z > h] *parahan > [h > Ø] *para.an (hiaatus) > parajan; (analoogselt *salahan > salaja; *varaha- > varaja-; *tubahen > tubaje). 1.2. Protees – uus häälik (proteetiline häälik) tekib sõna algusse lms [*o > vo]: otta- > votta- > võtta-; balti algkeeles *ognas (< ld agnus); lms algk: *okna > *voonna > voon ‘tall’ Hilistes laen- ja omasõnades ületaotlusena: sks Luft > ee pluhvt; asks rulle > ee trull; espetsiaalne; hauhind. 1.3. Hääliku lisamine sõna lõppu Nt vokaaltüve moodustamine sõnade laenamisel (lähtekeeles konsonandiga
keeldub ja tahab Linda. Selma ja Lesk keelduvad ning pakuvad uuesti Kalevile süüa ja juua aga Kalev keeldub seegi kord ja kutusb Lindat. Linda hakkab laulma pulma viisi, mis räägib kuidas külaeided ehivad ja vanad naised valmistavad. Ja Kalev vastab talle: Kalev mõistis, kostis vastu, Kange mees targati kõneles: "Ma´p taha süüa ma´p taha juua, Thah ei rõõmulan elada Pikil pidude päevil. Tooge tuppa mu omane, Laske Linda põrandalle, Tedretütar teiste sekka!" Siis toodi neidu tubaje, Lasti Linda põrandalle, tedretütar teiste hulka. Leski eit ei tundunud tütart, Kaumemm ei kasvandikku. Keda salakamberissa Murueit oli ehitanud, Metsapiigad valmistanud..... Aga Kalevi ja Linda pulmad saidki toimuma. Tuli palju pulmalisi ja toimus uhke pidu. Tantsiti Harju, Viru jpm. Tantse. Iga pidu saab läbi, lõpuks sai Kalevi ja Linda pulma pidu läbi. Ja oli koju mineku aeg. Salme läks koos tähega kaasa, tähe koju ja Linda läks Kaleviga kaasa. Linda
.. Kui ma liuglen räitsakana Koit idas veripunane. Sajan, sajan talve maha. ********* ********* Sulev Kübarsepp ÕHTU JA HOMMIK Ammu on sügise tulekut tunda, Õhtu tuleb, hilja jõuab. tuul toob niiskete kesade hõngu. Õhtu tuleb ootamata, Viljakuivati öö läbi undab, videvik tuleb viitemata. Õhus on hommikul härmalõngu. Õhtu toob õled tubaje, Videvik viib magama. Päikene punab kui kuremari Hämarik üles äratab, Rändlinde kaugele teele asub. valge laiali laotab, Kurg luikab soos nagu elus pasun, ühe siia, teise sinna - päev jääb madalaks, pikeneb vari. mehed põldu kündemaie, poisid hoosta otsimaie,
annaabi.ee 
