,,Lodjavahi surm" Peet Vallak Vanema Minna iseloomustus Kuna Minna on eesti nimi, siis järeldan et ta oli eestlane. Minna oli umbes keskealine naisterahvas, heleda naha ja helepruunide juustega. Arvan, et tal oli keskmine kehaehitus. Näos oli kortse ja mõned sünnimärgid. Minna oli väga kättemaksuhimuline ja õel. Ta oli väga jonnakas, kuna ei suutnud Aadile andestada. Minna kasutas Tuunast ära. Ta õrritas teda ja kasutas Aadile kättemaksuks. Arvan, et tal oli põhjust olla armukade, sest Aadi tegu oli väga jube. Minna oli samuti kaval, sest ta suutis Tuunase alati ära meelitada. Naine oli õnnetu ja väsinud. Tema mees oli halvatud ja teda petnud. Minna polnud kaastundlik ja ta ignoreeris oma haiget meest. Ta ei viinud
Tegevuspaikadeks on Vargamäe Oru ja Mäe talu. Me teame, et Andres ja Krõõt on vastabiellunud. Autor kirjeldab nende uut elukohta (Mäe talu valduseid) kui kõige mannetumat seal kandis. Ehk üritab ta siin kohal välja tuua kontrasti peategelaste ja nende talude vahel. Andrese talu on väga halvas seisundis ja vajab pikaajalist tööd ja sihikindlust, kuid Pearu talu selle eest on tunduvalt paremas korras. Samas, kui Pearu on alatute võtetega, salakaval ja vägagi kättemaksuhimuline, siis Andres, olles samuti visa hingega, on valmis naabrimehele vingerpusside eest tasumise siiski ühel hetkel autunde tõttu tahaplaanile jätma. Kontrast tekib peremeeste ning nende talude vahel. Vastastikune kiusamine ja lõpmatu tahe üksteisest üle olla siiski väga suurel määral Andresegi autunnet meieni ei edasta. Andrese puhul tõestab tema tihedat autunde puudumist ka see, et tema rase naine Krõõt pidi põllu peal tööd tegema
Uhke loomuga Byron aga ei tunnistanud iial avalikult oma puudusi. Ema oli suur Prantsuse revolutsiooni pooldaja ning sellest nakatatuna unistas ka Byron lapsena sõjaväelase hiilgekarjäärist. 1792 suri Byroni lell (isa vend) ning 4-aastasest poisikesest sai lorditiitli ainupärija. Byron õppis alguses kohalikus Aberdeeni koolis, kus teda iseloomustati kindlameelse ja ägeda poisina, kes oskas enda eest seista. Byron oli väga kättemaksuhimuline ja pika vihaga; kakles tihti. Koolist sai ta hüüdnime Mrs Byroni Väike Lonkav Kurat. Lapsest peale domineerisid vaimsed huvid ta luges kõike, mis kätte juhtus, eriti huvitasid teda Idamaad; ka paistis ta silma hea jutustamisoskusega. Lisaks armastas ta tulirelvi, see andis talle kindluse enda eest seista, sest füüsiliselt polnud ta väga tugev. Kui Byron oli 10-aastane (1798), suri Byroni isapoolne vanaisa ning Byronist sai tohutu varanduse pärija ning Inglise peeri tiitli omanik
annaabi.ee 
