ehitist, mille seined olid tihendatud saviga ja nurgas asus kerisahi, selle ees leekauk,kuhu tõmmatud sütel valmistati süüa. Mõnel juhul olid hooned tambitud savist või paeplaatidest põrand. *Suure rahvasterändamise ja viikingiaja segastele oludele viitavad rohked peitleiud. Leitud on rauast relvi, pronksist ja hõbedast ehteid jm.Leitud on ka viikingiaegseid hõbeaardeid mis sisaldavad araabia hõbemünte, dirhemeid. *Rooma rauaaja lõppedes(u 450a) oli hakanud kaduma ttarandkalmetesse matmise komme, selle asemele tulid ebakorrapärased kivikuhelikud ja panustesse ilmusid relvad, peamiselt odad,mida varem haudades peaaegu ei leitud. *Viikingiajastul relvastus täienes. Ratsavarustusse ilmusid jalused, mis tegi ratsaniku palju kindlamaks ja tugevamaks- oli löögi hetkel v lööki andes millele toetuda- mismõttu muutusid raskemaksja pikemaks ka mõõgad. Ratsameeste sõjalise tähsuse tõusuga kaasnes ka nende ühiskondliku tähtsuse tõus. Peamised relvad olid siiski odad
Eriti suured ja paljude külade ühist tööd nõudvad maalinnad kerkisid Lääne-Eestis ja Saaremaal. Eriti hoolikalt kindlustati linnuste väravad. Linnused. Suurim maalinn asub Harjumaal, ja see on Varbola Jaanilinn. Üldiselt olid Eesti linnused mullast ja puust, osalt kombineeritud kivivallidega. Mõnest linnusest või õieti linnuse juurde kuulunud asulast kujunes hiljem linn. Nii juhtus see nt Tlns, Tartus ja Viljandis. Relvad. Rooma rauaaja lõppedes(u 450a) oli hakanud kaduma ttarandkalmetesse matmise komme, selle asemele tulid ebakorrapärased kivikuhelikud ja panustesse ilmusid relvad, peamiselt odad,mida varem haudades peaaegu ei leitud. Viikingiajastul relvastus täienes. Ratsavarustusse ilmusid jalused, mis tegi ratsaniku palju kindlamaks ja tugevamaks- oli löögi hetkel v lööki andes millele toetuda- mismõttu muutusid raskemaksja pikemaks ka mõõgad. Ratsameeste sõjalise tähsuse tõusuga kaasnes ka nende ühiskondliku tähtsuse tõus