seega tekkis võimalus petmiseks ja see rahvale ei meeldinud. Kaupmehe jõukus tagas ühiskonnas neile kõrge positsiooni. 9. Kuidas saadi käsitöömeistriks? Ameti õppimist alustati juba noorelt käsitmeistri juures õpipoisina. Lihtsamateks aladeks õpiti aasta, aga keeulisemaid alasid nt kullasepaks õpiti 7-10 aastaga. Selliaastatele järgnes meistritö sooritamine ja tsunftiliikmeks vastuvõtt. Tsunftimeister pidi olema kindlasti abielus. 10. Kuidas tsunftiseadus mõjutas käsitöölise elu ja tööd? Tööpäev algas päikesetõusuga ja kestis loojanguni. Päeva jooksul oli paar puhkepausi. Keskaja meister töötas oma kodus, tema t- ja eluruum oli üks ja seesama. 11. Millised olid nn autud ametid? Prostituudid, timukas, saunamehed, saunanaised, surnumatjad, hauakaevajad, rändtsirkuse tötajad. 12. Nimeta religioosseid ja etnilisi vähemusi euroopas. Juudid, pidalitõbised, kerjused,mustlased ja moslemid.
Aadli positsioone tugevdas järsult Peeter I pool läbi viidud mõisade restitutsioon, millega kaasnes talupoegade uus pärisorjastamine. Balti erikord-balitsaksa aadli seisuslikel eesõigustel põhinev autonoomne omavalitsussüsteem, kus kohalik võim kuulus rüütelkondadele. Nende juhtida oli kohus ja politsei, luteriusu kirk ja osaliselt ka kool. Nagu Rootsi ajal, olid linnaõigused Tallinnal, Tartul, Narval, Pärnul ja Haapsalul. Säilisid keskaegsed eesõigused ja piirangud, tsunftiseadus, linnaelu juhtusid endiselt raed. Transiitkaubandus kuivas kokku Balti provintside ja Sise-Venemaa vahel olnud tollipiiri tõttu. Tallinnast sai Vene laevastiku tähtis sõjasadam ja garnisonilinn, milles oli sõjaväelasi ning sadama-ja kindlustustöölisi ajuti rohkem kui tsiviilelanikke.Linnaelanike osakaal oli madalam. Sõjas kannatanud Paide, Viljandi ja Rakvere jäid eramõisateks. Ühe suurema uuendusena rajati Eestisse 18. saj hästitoimiv postijaamade ja postimnt võrk, mille
rahulepingule, balti erikorra kujunemise algus. Eesti läks Venemaa kätte. Balti erikord - balitsaksa aadli seisuslikel eesõigustel põhinev autonoomne omavalitsussüsteem, kus kohalik võim kuulus rüütelkondadele. Nende juhtida oli kohus ja politsei, luteriusu kirk ja osaliselt ka kool. Nagu Rootsi ajal, olid linnaõigused Tallinnal, Tartul, Narval, Pärnul ja Haapsalul. Säilisid keskaegsed eesõigused ja piirangud, tsunftiseadus, linnaelu juhtusid endiselt raed. Asehalduskord (1783-1796) 1775. aastal kehtestati Venemaal uus asehalduskord, mille Katariina II rüütelkondade vastuseisust hoolimata laiendas 1783. aastal ka Eesti- ja Liivimaale. Need kubermangud ühendati Riia asehaldurkorraks, valitsemisaparaat kujundati ümber. Uue halduskorraldusega lähenes Balti provintside valitsemiskord Vene sisekubermangude omale. Eestimaal sai Vene laevastikubaasina tekkinud Paldiski linnaõigused, mõneks
1870 tööstussekt. 13%, teeninduses 5% (=18%), 1900 24% tööstuses, teeninduses 9% ( =33%) 28 Soome Suurvürstiriik 1812-1917 Soome majandusareng (1815-1914): arenes karjamajandus ja metsatööstus Majandusliku autonoomia eelised (oma riigieelarve, valuuta seoti kullastandardiga 1878, tollipiir Venemaaga). Takistuseks esialgu merkantilistlik vananenud seadusandlus (nt maakaubanduse keeld kuni 1859 ja tsunftiseadus kuni 1868). Täielik ettevõtlusvabadus (1879). Oluline Saimaa kanali (1856) ja raudteede ehitamine (I 1862). Traditsioonilise põllumajanduse kriis 1860.aastatel ja karjamajanduse areng 1866-68 ikaldusaastate tõttu suured näljaaastad. Suri 8% (115 000 inimest): nälg ja haigused. Järeldused: Soomes ei tasu toota teravilja, vaid spetsialiseeruda pigem karjamajandusele Algas odava rukki import Venemaalt (1914 täielik sõltuvus Vene teraviljast). 1870.aastatest arenes karjamajandus
annaabi.ee 
