Kuna olid ette nähtud kindlad tootmis piirid siis kogu tootmine toimus võrdselt. Oli tagatud ka turu stabiilsus. Tsunftiliikmed muretsesid üksteisele toorainet ja üksteise toodangule turgu. Hoolitseti ka õppevõimaluste ja ametialase väljaõppe eest. Õpiaastad olid pikad ja õpilastelt nõuti palju, seetõttu olid ka oskused väga head. Kuna käsitöö nõudis palju vaeva olid kõik tehtud asjad kvaliteetsed, vastupidavad ja ilusad. Tsunftikorralduses olid ettenähtud kindlad seisused ning meistriks tõusta oli üsna raske. Tsunft suutis tagada kõigile seisusekohase äraelamise. Oli ka ühiskassa. Linna seisukohalt oli tähtis, et tsunft kujutas ühtlasi sõjalist organisatsiooni ja ohu korral võis tsunft välja astuda iseseisva lahinguüksusena. Pühade ja tähtpäevade puhul toimusid kokkutulekud kus lõbusasti aega veedeti. See tähendab, et hoolitseti ka tsunftiliikmete meelelahutuse eest
Keskaegse tsunftikorralduse head ja vead Keskajaks nimetatakse perioodi, mis jäi vanaja ja uusaja vahele. Keskaeg oli perioodil 5-15 saj. Keskaega jagatakse kolme põhiperioodi: varajane keskaeg( 5-10 saj.), klassikaline keskaeg( 11- 15 saj.) ja hiline keskaeg( 15-16 saj.). Käsitöölised oli koondunud kutseühingutesse ehk tsunftidesse. Tsunfti põhiülesandeks oli kontoll käsitööndusliku tootmise, toodete kvaliteedi ja müügi üle. Kindlasti oli keskajal tsunftikorralduses oma head ja halvad küljed. Tsunftikorralduse headeks külgedeks võib lugeda liikmete suhtes vastastikune abistamine, õpipoiss elas meistri juures, kus ta sai süüa ja peavarju, tsunft võis kujutada endast ka sõjalist organisatsiooni. Samuti oli tsunftides toodete kvaliteet väga tähtsal kohal kuna ei võidud endale lubada halva kvliteediga kaupa. Kui mõni meister ei jälginud tsunfti kehtestatud norme, siis ta toodang hävitati. Seega oli toodete kvaliteetsus garanteeritud
annaabi.ee 
