1789 5. mai generaalstaatide kogunemine 17. juuni Rahvuskogu väljakuulutamine kolmanda seisuse poolt 27. juuni teiste seisuste liitumine Rahvuskoguga (kuninga käsul, asendamaks gstaate) 9. juuli Rahvuskogu kuulutamine Asutavaks Koguks 14. juuli Bastille' vallutamine; maal talurahvarahutuste algus 26. aug "Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsiooni" vastuvõtmine 1789 1791 pärisorjuse jäänuste, kirikukümnise, tsunftikorra ja seisuste kaotamine 1791 20. juuni kuninga põgenemiskatse 3. sept uue põhiseaduse kehtimahakkamine: konstitutsiooniline monarhia 1. okt Seadusandliku Kogu kokkutulemine 1792 10. aug monarhia kukutamine 21. sept (Rahvus)konvendi kokkutulemine 22. sept Prantsusmaa kuulutamine vabariigiks; revolutsioonilise kalendri alguspäev okt Jakobiinide Klubi lõhenemine jakobiinideks ja zirondiinideks 1793 21
Hävitati kiriku ususümboleid. Revolutsiooni algus- bastille vallutamine 14.07.1789. Sündmused: generaalstaadid->rahvuskogu(kolmanda seisuse poolt)->liitusid teised seisused->rahvuskogu kuulutamine Asustavaks koguks->bastille vallutamine(tagandati vanad ametnikud, kuninga absolutism oli lõppenud)-> ,,inimeste ja kodaniku õiguste deklaratsiooni"(tagas põhilised inimõigused, omand on püha ja puutumatu)->pärisorjuse, kirikukümnise, tsunftikorra ja seisuste kaotamine->kuninga põgenemiskatse->konstitutsiooniline monarhia( Asutav kogu võttis vastu 1791. A septembris prantsusmaa esimese konstittutsiooni, kujunes võimude lahutamise teooria, Seausandlik võim kujunes Seadusandlikule kogule, konstitutsiooni sissejuhatavaks osaks olid kodaniku õigused)->seadusandliku kogu kokkutulemine-> monarhi kukutamine(tõsines tööpuudus, ning prantsusmaast sai vabariik)->vabariik->jakobiinide klubi
ka heaks. Oli alanud ilmaliku ja kapitalistliku majanduskorraga riigi ajastu. 1790. aasta alguses viidi läbi ka haldusreform, senine haldussüsteem asendati regioonide, departemangude ja kommuunide omaga, mis on sisuliselt muutumatuna jäänud püsima tänapäevani. 14. juunil 1791 võttis Asutav Kogu vastu nn. Le Chapelier' seaduse (selle algataja Isaac René Guy Le Chapellier järgi), mis keelustas igasugused erialatööliste ühingud ning oli üldiselt suunatud tsunftikorra vastu, ent samas tegi võimatuks ka ametiühingute tekke ning keelustas ka igasugused streigid. Seadus võeti vastu ühehäälselt ning jäi kehtima kuni 1864. aastani. Naised Mehed · Lihtne kleidimood · Põlvpükste ja · Naised hakkasid siidsukkade asemel Riietus kandma pikki pükse tulid pikad või
sellidele hakati üha enam esitama kõrgemaid nõudeid. Näiteks pidi olema õpipoiss sündinud kristlikust abielust. Selle nõudmisega suleti tsunft vallaslaste käendajaid. Sellile esitatud nõuete hulka kuulus kindel arv õpiaastaid oma meistri juures , tavaliselt oli neid 2-3 vahel harva ka 5, neile lisandusid 2-3 aastat kohustuslikku rännuaastat. Kohustusliku rännuaasta eesmärk oli see, et vältida käsitöö e mandumist suletud tsunftikorra tingimustes. Sellid kui tulevased meistrid rändasid mööda naaberalasid või koguni teisi maid mööda , tutvusid seal tehtavaga. Õpipoisi isa maksis õpetuse eest ja hoolitses poisi rõivastuse ning jalanõude eest. Toidu sai õpipoiss meistrilt. Õpipoisiks mindi tavaliselt 7-aastaselt, sest õpiaeg võis olla üsna pikk. Lihtsamatel erialadel 2-3 aastat, keerukamatel aladel 10-12 aastat. Esimestel aastatel kasutati õpipoissi peamiselt mitmesugustel
saksastumise atraktiivsus, enam ei tahetud olla sakslased, vaid venelased(nt perekonnanimed).Baltisakslaste ühiskondlikku mõju kärbiti. 9.Tööstuslik pööre. -19.saj teisel poolel. Linnade elanikkond hakkas kiiresti kasvama. Tallinna elanike arv suurenes üle viie korra. Ka väiksematesse linnadesse hakati kolima. Ennekõike koliti aga nt Narva ja Tallinnasse, seal olid vabrikud. Seda kõike soodustasid passiseadused ja nt raudtee rajamine. Tööstusliku pöörde oluliseks eelduseks oli tsunftikorra lagunemine. Juba 18 saj lõpul tegutsesid paljud väljaspool tsunfte(e. käsitööliste vennaskondi). 18 saj lõpul- 19 saj algul tekkisid esimesed vabrikud (nahavabrik, vasevalukoda kohandati vabrikuks). 1811 tehti suhkruvabrik, aga tollitariifid sundisid vabrikut sulguma. 1813 tehti pliiatsivabrik. Suuremaid vabrikuid hakati ka mitmel pool maal avama, nt Kärdla, sindi, Kunda. Nt Rõika-Meleski klaasivabrikust hakati eksportima ka Hiinasse, Lõuna-Ameerikasse, Peterburi
kapitalistliku majanduskorraga riigi ajastu. 1790. aasta alguses viidi läbi ka haldusreform, mis toodi välja põhiseaduses, senine haldussüsteem asendati regioonide, departemangude ja kommuunide omaga, mis on sisuliselt muutumatuna jäänud püsima tänapäevani ning kaotati ka aadliseisus. 14. juunil 1791 võttis Asutav Kogu vastu nn. Le Chapelier' seaduse (selle algataja Isaac René Guy Le Chapellier järgi), mis keelustas igasugused erialatööliste ühingud ning oli üldiselt suunatud tsunftikorra vastu, ent samas tegi võimatuks ka ametiühingute tekke ning keelustas ka streigid. Seadus võeti vastu ühehäälselt ning jäi kehtima kuni 1864. aastani. 2 Kuninga põgenemine Kuningas Louis XVI ei soovinud taanduda pelgalt konstitutsiooniliseks monarhiks, riigi esindusfiguuriks. Teda mõjututati salaja Pariisist põgenema ning emigreeruma. 20. juunil
õpipoiss pidi tingimata olema kristlikust abielust see sulges tsunftide uksed vallaslaste ees Kõigepealt võeti õpipoiss endale mõneks nädalaks proovile Mõnikord nõuti ka käendajaid Sellile esitatud nõuete hulka kuulus kindel arv õpiaastaid oma meistri juures tavaliselt 2-3 mõnikord ka -5 aastat Neile lisandusid 2-3 kohustuslikku rännuaastat eesmärgiks vältida käsitööoskuste mandumist suletud tsunftikorra tingimustes Sellid kui tulevad meistrid rändasid mööda naaberalasid või koguni teisi maid, et tutvuda seal tehtavaga Meistriks saamiseks pidi esitama meistritöö vastava ala käsitöömeistrite järelvalve all valmistatud esemete komplekt osutus paljudele sellidele ülejõu käivaks Kui meistritöö oli heaks kiidetud siis tuli kandidaadil korraldada tsunftiliikmetele meistrikostitus
linnas elavale eesti soost mehele või naisele (keda oli arvatavasti pool linnaelanikest) katoliku kiriku pidulikkus ning pürgimine taevaliku poole.(Laur, 1999) Kirjaoskusele hakati laiemat tähelepanu pöörama protestantismi tulekuga. Algõpetust anti aadlinoortele tavaliselt kodus, selleks palgati koduõpetajad kas linnadest või välismaalt. Vajalike käsitööoskuste andmine linnakäsitöölistele, kelledest paljud olid võrsunud eesti talupoegade seast, toimus tsunftikorra üldraamistikus (õpipoiss-sell-meister). Ent juba 16. sajandi algul õpetati tulevastele käsitöömeistritele ning kaupmeestele ka lugemist ning kirja. (ibid) Põlisrahva haridustase hakkab oluliselt tõusma alles pärast reformatsiooni. Luterlus nõudis emakeelse jumalasõna jõudmist igaüheni ja seega vajas ta ka rahvakoole, kus nii kirja- kui jumalasõna õppida ja õpetada. Seega pani reformatsioon aluse süsteemsele ja põlisrahvakeelsele kooliharidusele. 1583
17. Rahvuskogu väljakuulutamine kolmanda seisuse poolt juuni 27. teiste seisuste liitumine Rahvuskoguga (kuninga käsul, asendamaks g- juuni staate) 9. juuli Rahvuskogu kuulutamine Asutavaks Koguks 14. Bastille' vallutamine; maal talurahvarahutuste algus juuli 26. aug "Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsiooni" vastuvõtmine pärisorjuse jäänuste, kirikukümnise, tsunftikorra ja 1789 - 1791 seisuste kaotamine 20. 1791 kuninga põgenemiskatse juuni 3. sept uue põhiseaduse kehtimahakkamine: konstitutsiooniline monarhia 1. okt Seadusandliku Kogu kokkutulemine 1792 10. aug monarhia kukutamine 21. (Rahvus)konvendi kokkutulemine sept 22. Prantsusmaa kuulutamine vabariigiks; revolutsioonilise kalendri sept alguspäev
turustamiseks Linnakäsitöö Spetsialiseerunud käsitöölised; jaguneb: Kohaliku nõudmise jaoks tellimustööd Massitoodang; maailma majanduses osalemine Manufaktuurilaadne tootmine Kolivad tagasi maale, kus tööjõud on odavam Meister ostab toorainet ja laseb enda töölistel valmistada kaupa Madalam kvaliteet, seega madalam hind, seega suurem nõudlus Puuduvad tsunftikorra poolt seatud piirangud Käsitöölised moodustasid erialade kaupa tsunfte. See toimus erinevalt olenevalt linnast ja turust. Selle spetsialiseerumise eesmärk on kaitsta turgu ja tagada meistri seisusekohane äraelamine. Laiahaardelises turuletootmises oli peamine tekstiilitööstus. See moodustas kuni 50% keskaja kaubatootmisest. Peamiselt toodeti kalevit, vill toodi kaugelt: lambad Inglismaalt, Pürenee poolsaarelt, kangaks tegemine Flandrias, Põhja-Prantsusmaal
· Bologna ülikool 1119, põhirõhk õigusteadusel. · Pariisi ülikool kui teoloogia keskus (XII sajandil). · Oxfordi ülikool (XII sajandil) matemaatika ja looduseaduse keskusena. · Cambridge ülikool (XIII sajandi algul) · Saksamaal XIV sajandil Viini ülikool (1363). · Skandinaavias Uppsala ülikool 1477. b. Ülikooli ülesehitus: · Õppejõudude ja üliõpilaste ametiühendusena korraldati tsunftikorra eeskujul. · Õppejõud (magister, professor või doktor) täitis meistri ülesandeid ja pidi omama teaduslikku kraadi. · Bakalaureused vanemad üliõpilased selli rollis, kes võisid ka nooremaid õpetada. · Studiosus'ed nooremad üliõpilased õpipoisi rollis. · Üliõpilased olid tihti pärit eri maadest, mistõttu õpiti ladina keeles. · Poisse võeti ülikooli juba 14-15 aastastena ja õppeaeg polnud piiratud (ca.
Oli alanud ilmaliku ja kapitalistliku majanduskorraga riigi ajastu. 1790. aasta alguses viidi läbi ka haldusreform, senine haldussüsteem asendati regioonide, departemangude ja kommuunide omaga, mis on sisuliselt muutumatuna jäänud püsima tänapäevani. 14. juunil 1791 võttis Asutav Kogu vastu nn. Le Chapelier' seaduse (selle algataja Isaac René Guy Le Chapellier järgi), mis keelustas igasugused erialatööliste ühingud ning oli üldiselt suunatud tsunftikorra vastu, ent samas tegi võimatuks ka ametiühingute tekke ning keelustas ka igasugused streigid. Seadus võeti vastu ühehäälselt ning jäi kehtima kuni 1864. aastani. Kuninga põgenemine ja tulistamine Marsi väljakul Kuningas Louis XVI, vaatamata oma huvipuudusele ja suutmatusele valitseda, ei soovinud taanduda pelgalt konstitutsiooniliseks monarhiks, riigi esindusfiguuriks. Ta lootis aja jooksul üha enam emigrantidele, kes kogunesid Koblenzis ning koondasid seal oma vägesid. Samuti
Vallasisesed linnad nn Antsla, Lihula, Abja. 18. Sfragistika def ja põhimõisted Tuleneb kreeka keelest, tähendab pitsatit. Kasutatakse samuti terminit sigillogaafia, mida võib lugeda pitsati kirjelduseks. Sfragistika ehk sigillogaafia ajaloo abiteadusena käsitleb pitsateid ja pitsereid. Pitserid, andes dokumendile juriidilise jõu, võimaldavad uurida protsesse valitsemisinstitutsioonide tekkimise ja arengu, linnaõiguste, seisuslike privileegide, vaimulike, kirikute, omandiõiguse, tsunftikorra, koolide jm. kohta. Pitsat ise on juba väärtusik ajalooallikas, iga pitser on ajaloomälestis. Dokumendile lisatud pitser kinnitab selle autentsust, võimaldab vajadusel täpsustada kirjutamisaega ning pitseri abil on võimalik kindlaks määrata dokumendi autorit, kui sellele pole tekstis osutatud. Värvipitsereid nimetatakse templiteks. Tänapäeval kasutatakse peamiselt metallist ning kummist pitsateid. Metallpitserit nimetatakse bullaks.(paavsti privileeg)
............................... b)................................................................................................................................................. 23 INIMENE-ÜHISKOND-KULTUUR KESKAEG 1. Linnad. 2p Milles seisnes Hansa liidu mõju Eesti keskaegsete linnade arengule? a b 2. Käsitöö ja tsunftid. 2p Tooge näide tsunftikorra arendavast ja piiravast mõjust keskaja linnade käsitööle. Arendav mõju käsitööle (1p) Piirav mõju käsitööle (1p) 3. Kloostrid. 3p 3.1. Kloostrid täitsid keskaegses Euroopas olulist rolli kultuuri ja hariduse edendajatena. Põhjendage esitatud seisukohta kahe näitega. 2p Näide a b 3.2. Nimetage omal valikul veel üks ühiskonnaelu valdkond (välja arvatud haridus ja kultuur), kus kloostrid etendasid olulist rolli. Põhjendage oma valikut. 1p
7 Pullat, 1984, lk 25. 8 Pullat, 1984, lk 27. 9 Struck (saksakeelse koopia väljatrüki aasta teadmata), lk 14; Struck (eestikeelse tõlke väljatrüki aasta teadamta), lk 6. 10 Samas; Võru 150 aastat, 1934, lk 5. 11 Pullat, 1984, lk 31. 7 Hoiukassa oli hakanud rahakäibe olukorda parandama; uus linnavalitsus oli maksuvõlglastelt hakanud võlgu sisse nõudma ja linna eelarvet suurendati.12 Stiimuliks oli tsunftikorra lõplik kaotamine 1880. aastal ja raudtee avamine 1889. aastal. Võrus olid 19. sajandi viimasel veerandilgi veel väiketööstusettevõtted. 1881. aastal avati Katariina puiesteel ,,Alexander-Hotel", kus oli 14 tuba. Võõrastemajas oli ka vannituba, mida said kasutada ka linnaelanikud. Suure osa Võru kaubandusettevõtetest moodustasid õllepoed, äritunnistuste järgi oli neid 25. 1887. aastal on ,,Postimehes" mainitud, et 2700 võrulase peale tuleb 40 joomapaika
Ülikoolid Vanimad ülikoolid: Arenesid välja linnakoolidest XI XIII sajandil, esmalt Itaalias. Bologna ülikool 1119, põhirõhk õigusteadusel. Pariisi ülikool kui teoloogia keskus (XII sajandil). Oxfordi ülikool (XII sajandil) matemaatika ja looduseaduse keskusena. Cambridge ülikool (XIII sajandi algul) Saksamaal XIV sajandil Viini ülikool (1363). Skandinaavias Uppsala ülikool 1477. Ülikooli ülesehitus: Õppejõudude ja üliõpilaste ametiühendusena korraldati tsunftikorra eeskujul. Õppejõud (magister, professor või doktor) täitis meistri ülesandeid ja pidi omama teaduslikku kraadi. Bakalaureused vanemad üliõpilased selli rollis, kes võisid ka nooremaid õpetada. Studiosus'ed nooremad üliõpilased õpipoisi rollis. Üliõpilased olid tihti pärit eri maadest, mistõttu õpiti ladina keeles. Poisse võeti ülikooli juba 14-15 aastastena ja õppeaeg polnud piiratud (ca. 8a) Rektor ülikooli juht. Dekaan õppejõudude juht.
Ülikoolid Vanimad ülikoolid: Arenesid välja linnakoolidest XI XIII sajandil, esmalt Itaalias. Bologna ülikool 1119, põhirõhk õigusteadusel. Pariisi ülikool kui teoloogia keskus (XII sajandil). Oxfordi ülikool (XII sajandil) matemaatika ja looduseaduse keskusena. Cambridge ülikool (XIII sajandi algul) Saksamaal XIV sajandil Viini ülikool (1363). Skandinaavias Uppsala ülikool 1477. Ülikooli ülesehitus: Õppejõudude ja üliõpilaste ametiühendusena korraldati tsunftikorra eeskujul. Õppejõud (magister, professor või doktor) täitis meistri ülesandeid ja pidi omama teaduslikku kraadi. Bakalaureused vanemad üliõpilased selli rollis, kes võisid ka nooremaid õpetada. Studiosus'ed nooremad üliõpilased õpipoisi rollis. Üliõpilased olid tihti pärit eri maadest, mistõttu õpiti ladina keeles. Poisse võeti ülikooli juba 14-15 aastastena ja õppeaeg polnud piiratud (ca. 8a) Rektor ülikooli juht. Dekaan õppejõudude juht.
Ülikoolid Vanimad ülikoolid: Arenesid välja linnakoolidest XI – XIII sajandil, esmalt Itaalias. Bologna ülikool 1119, põhirõhk õigusteadusel. Pariisi ülikool kui teoloogia keskus (XII sajandil). Oxfordi ülikool (XII sajandil) matemaatika ja looduseaduse keskusena. Cambridge ülikool (XIII sajandi algul) Saksamaal XIV sajandil – Viini ülikool (1363). Skandinaavias – Uppsala ülikool 1477. Ülikooli ülesehitus: Õppejõudude ja üliõpilaste ametiühendusena korraldati tsunftikorra eeskujul. Õppejõud (magister, professor või doktor) täitis meistri ülesandeid ja pidi omama teaduslikku kraadi. Bakalaureused – vanemad üliõpilased selli rollis, kes võisid ka nooremaid õpetada. Studiosus’ed – nooremad üliõpilased õpipoisi rollis. Üliõpilased olid tihti pärit eri maadest, mistõttu õpiti ladina keeles. Poisse võeti ülikooli juba 14-15 aastastena ja õppeaeg polnud piiratud (ca. 8a) Rektor – ülikooli juht. Dekaan – õppejõudude juht.
talupoeg suhtles linnas kindla kaupmehega, kellele viis oma kraami ja ostis temalt omale vajaoleva kraami, nii oli võimalik ka võlgu saada. Põhikaubad, mida talup ostis olid sool, raud ja tubakas. Maakaubanduses olid ranged reeglid, mis seda normeerisid. Asehaldusajal maakaubanduse reegleid oluliselt lihtsustati. Oluliseks kauplemiskohaks olid linnad, samuti ka laadad, suurim laat Tartu laat. Käsitöö ja tööndus Maapiirkondades peeti eraldi käsitöölisi, tsunftikorra nõue hakkas aja jooksul lagunema. Käsitöölised lihtsalt registreerti linnavalitsuses, tsunftinõuded kaotati. Pärast asehalduskorra kaotamist taastati ka tsunftide tegevus, aga tsunftivälist käsitööd enam pidurdada ei olnud võimalik. Maapiirkondades iseloomulikud manufaktuurid, linnades ei olnud nad vastuvõetavad, kuna pakkusid käsitöölistele konkurentsi. Räpina mõisa paberivabrik 1730.ndad, Põltsamaa klaasimanufaktuur. Kirik ja religioon
annaabi.ee 
