Nendeks võib olla mis tahes nahapiirkond või meeleorgan; ent selgelt on eristavad need erogeensed tsoonid, mille erutamine mingite orgaaniliste mehhanismide abil on algusest peale kindlustatud. (Freud, 2003, lk 96-97) Puberteediea seksuaalsus Puberteediea alguses omandab lapseea seksuaalelu kindla, tavapärase kuju. Seni on seksuaaltung olnud ülekaalukalt autoerootiline; nüüd leiab ta seksuaalobjekti. Siiani avaldus see osatungidena ja erogeensete tsoonidena, mille ainsaks seksuaalseks eesmärgiks oli rahulduse poole püüdlemine. Nüüd ilmneb uus seksuaalne eesmärk, mis tekib kõigi osatungide koostöö tulemusena, kuna erogeensed tsoonid koonduvad genitaalide tsooni juhtkontrolli alla. Et uus eesmärk omistab mõlemale sugupoolele väga erinevad funktsioonid, kulgeb nende seksuaalne areng nüüdsest teineteisest lahus. Mehe seksuaalne areng on järjekindel ja hõlpsamini märgatav; naise puhul ilmneb aga teatud regressioon
·maastiku hooldus ja kaitse ·maastikuplaneerimine läbilõike e kompleksprofiili meetod Profiiljoon näitab maastiku reljeefisuhteid, mille peale märgitakse graafiliselt taimekooslused ja ala geoloogiline ehitus Plaaniriba on täpne topograafiline plaan (plaan suuremõõtkavaline kaart) profiili kulgemiskoha lähiümbruse iseloomustamiseks. Maastikukomponentide tabel muutusedüleminekud tsoonidena või graafikutena. Õietolmu diagramm koostatakse üksikutes settekihtides määratud õietolmuliigi jahulga alusel 1. settekihtide dateeringute baasil koostatud ajaskaala, 2. sette sügavus ja 3. koostis (litoloogiline läbilõige), 4. erinevate taimede õietolmu esinemine settekihtides Õietolmu hulka esitatakse protsentides Maastikuteaduses eritatakse 2 moodust uuritavate objektide süstematiseerimiseks: Koroloogiline
Maastiku kompleksprofiil koosneb 3 osast: profiiljoonest, plaaniribast ja maastikukomponentide tabelist. Profiiljoon näitab maastiku reljeefisuhteid, mille peale märgitakse graafiliselt taimekooslused ja alla geoloogiline ehitus. Plaaniriba on täpne topograafiline plaan (plaan – suuremõõtkavaline kaart) profiili kulgemiskoha lähiümbruse iseloomustamiseks. Maastikukomponentide tabelisse saab kanda kõik muutused-üleminekud tsoonidena või graafikutena. Tavaliselt kasutatakse tabelis lühendeid, aga toodud näites on tsoone ühtlustatud ja vastavad parameetrid lihtsuse mõttes välja kirjutatud. • Maastikulise liigestatuse ja mitmekesisuse olemus ilmneb kujukalt tüpoloogilise maastikukaardi kaudu. • Esimese kogu Eestit hõlmavam ühtse metoodika alusel koostatud keskmis-mõõtkavaline (1 : 100 000) maastikukaart valmis digitaalkaardina TÜ Geograafia Instituudis 1995.-1998. a.
(saviliiv ja keskmine liivsavi), avaldub profiilis näivleetunud (Egl) horisondi tekkes. Tulemuseks on horisondi muutus heledamaks, ibe ja kolloidosakeste vaesemaks.Näivleetunud mullad on kahkjad. Leostumine - Ca ja Mg hüdrokarbonaatide väljauhtumine mullast.Profiilis ei avaldu. Määratakse 10% HCl lisamisel (kihisemine). Muldade klassifikatsioonid-Globaalsed: FAO/UNESCO või FAO/iSRiC 1990;1994 .USDA Soil Taxonomy 1994.WRB süst. Tsonaalsus Mullatüüpide levik Maakeral kindlate tsoonidena vastavalt kliimatingimustele.Eesti muldade konverteerimine WRB süstemaatikasse Histic turvastunud muld, Umbric toitainete- ja huumusevaene, Eutric toitainete- ja huumuserikas, Gleyic gleistunud, Stagnic taandumistingimused ülekaalus. Calcic Ca rikas,Albic valge või määrdunudvalge, Anthric - tugeva inimmõjuga.Mollic pehmehuumuslik, Sceletic - tugevasti kivine, vähe mullapeenest, Salic sooldunud. Podzols mullad, kus esineb tugev leetumine, lõimis-liiv
1922. varjatud kodusõda sotsiaaldemokraatide ja kodanlike parteide vahel; hüperinflatsioon; 1930nda aasta valimistel saavutasid suurima edu sotsiaaldemokraadid; 1933. aastal haaras võimu Engelbert Dollfuss, kes saatis laiali parlamendi, surus maha sotsialistid ja asus diktaatorina valitsema; pärast Dollfussi mõrvamist 1934. aastal asus võimule austrofašistlik, ultrakonservatiivne katoliiklik Vaterländische Front; ainuparteirežiim kestis kuni Anschlussini; 1945. asusid Austriat tsoonidena administreerima liitlasväed; valimistel tuli võimule sotsiaaldemokraatide ja kristlike demokraatide koalitsioon; 1940ndate lõpul majandusprobleemid, isegi nälg; saab abi Marshalli plaanist; kantsler Julius Raab ajab pigem neutraliteedipoliitikat; 1955. aastal lõppeb liitlasvägede okupatsioon, „igikestev neutraliteet“ kirjutatakse põhiseadusse; 1970ndatel sotsiaaldemokraatide valitused, sotsiaalpoliitika rõhutamine;