Reaalne kultuur – mide me ise kogeme ja tegelikult teeme. Baasväärtused/kulruurifookus/võtmesümbolid – väärtused, mis on inimestele/gruppidele väärtuslikud läbi aegade. (nende tõekspidamised) igas kultuuris on omad väärtused, mis määravad selle ühiskonna olemuse. Kultuuri unilineaarne valik – metslus – barbaarsus – tsivilisatsioon „Looduslik valik“ – ellu jäävad need, kes suudavad tsiviliseerumise käigus kultuuri säilitada. Difusionism – põhiline idee kultuurinähtuste levitamine, kultuuriaspektide laenamine. 1. Briti koolkond – heliotsentriline difusionism 2. Saksa-Austria koolkond – kultuuriringide teooria 3. Ameerika koolkond – kultuuri areaalide vaheline laenamine 4. Thor Heyerdahl – kultuurielementide levik inimkonna varases järgus Historism e
Algul arvestame ainult põhilisi juhtivaid jõude, kui need on modelleeritud, siis järkjärgult detaile. Vaatleme nt. agraarühiskonda (10 isendit) ühikpindalaga saarel. Toit kontrollib populatsioonitaset(st. kui toit saab otsa, siis isendid surevad). Arukamad liikmed mõistavad, et toiduvarud lõppevad ja eeldame, et ühiskond hakkab seemneid külvama. Hiljem leitakse, et tööriistadega saab kergemini toota ja tekivad tööstused. Toimub industrialiseerimine. Majanduse tsiviliseerumise modelleerimine: 1. Võtame kasutusele põhimuutuja ,,populatsioon", mida kontrollib sissevool ,,sünnid". ,,Sünnimäär"- uute inimeste arv olemasolevate kohta, sõltub populatsiooni tihedusest. Olgu nt. maksimaalseks elanike tiheduseks 200 ja ruumiprobleemideta sündivus 0,1. Kuna saare suurus on üks ühik, siis tihedus ja populatsioon on samad, aga erinevad ühikud. Ajasammuks määrame 1 ja simulatsiooni pikkuseks 100. Koostame mudeli ja paneme tööle. 2. Varudel põhineva
tähendab vahetu füüsilise rahulduse edasilükkamist. Superego on eeskuju ja väärtuste hoidla, mida „mina“ ideaalina kasutab. Inimene monitoorib ise käitumist, võrdleb seda superegoga, karistab end lahknevuste korral. Ülimina on ülimoraalne. Sophokles „Kuningas Oidipus“ Freudi tõlgendus – 4-/5aastasel poisslapsel saab ema tema ihade objektiks, isas näeb rivaali, allasurutud soov isa tappa. Teda hoiab tagasi hirm kastratsiooni ees. Iha kaob, toimub samastumine isaga. (tsiviliseerumise loogika) Isa kui autoriteet internaliseeritakse (viiakse lapse sisse) ning last arendavad impulsid, moodustub südametunnistus – teadmine, mis on õige käitumine e. oma ihadest loobumine. Tootem ja tabu Hõimupealik – talle kuuluvad kõik naised, kõik mehed on ta pojad. Inimene sai süütunde, loodi kõrgem isakuju – jumal, kujunenes välja eetika. Ülimina esinedab inimese sisemaailma. Kristlikus kultuuris on Jumal superego. -- Ühiskond on kontroll ja piiramise protsess
Kultuuri arengust räägiti pigem allakäigu ja taassünni võtmes. • Saksa valgustuse rüpes sündis 18. sajandi teisel poolel arusaam kultuuride ühismõõdutusest ja ajaloolisusest. Kultuuri areng allub tema enda sisemisele loogikale, mis ei ole iseloomult tingimata progressiivne. Hakati uurima konkreetsete kultuuride arengut. • Prantsuse valgustus (kõige ilmekamalt Voltaire) mõistis kultuuriajaloo all eeskätt “tsiviliseerumise ajalugu”, eesmärk oli näidata, kuidas kunstide ja kommete areng on aidanud kaasa inimeste tsiviliseerumisele. Valmisid uurimused inimtsivilisatsiooni arengust täiustumise suunas Johann Gottfried Herder • Üldised seisukohad: ◦ Historismi-printsiip: oluline pole “puhta mõistuse” analüüs, vaid selle ajalooliste avalduste analüüs. ◦ Singulaarsuse-printsiip: asjade mõistmiseks on vaja neid tunda nende ainulaadsuses.
sajandini domineeris arusaam, et kõik kultuurid on ühe puu võrsed ja sirutuvad kõik ühes suunas. Kultuuri areng allus selles käsituses looduse ja/või Jumala seadustele. Varane "kultuuriajalugu" oli ennekõike keele ja kirjanduse uurimine; arutati rahvakeele tähtsust kirjanduskeelena, ilmus ülevaateid rahvuse suurtest kirjanikest.Kultuuri arengust räägiti pigem allakäigu ja taassünni võtmes. Prantsuse valgustus (kõige ilmekamalt Voltaire) mõistis kultuuriajaloo all eeskätt "tsiviliseerumise ajalugu", eesmärk oli näidata, kuidas kunstide ja kommete areng on aidanud kaasa inimeste tsiviliseerumisele.Valmisid uurimused inimtsivilisatsiooni arengust täiustumise suunas. Saksa valgustuse rüpes sündis 18. sajandi teisel poolel arusaam kultuuride ühismõõdutusest ja ajaloolisusest. Kultuuri areng allub tema enda sisemisele loogikale, mis ei ole iseloomult tingimata progressiivne. Hakati uurima konkreetsete kultuuride arengut. JOHANN GOTTFRIED HERDER (1744 1803)
annaabi.ee 
