väljaöeldu ongi just aus reaalsus. Nii kujunevad inimestel arvamused, mis ei vasta tegelikkusele. Taoliste kõverate vaadetega inimene väljendab tõenäoliselt oma arusaamu ka päriselus ning halbadel juhtudel võib isegi korda saata kurbade tagajärgedega tegusid. Sellel aastal kaotas ajaleht Postimees ära võimaluse kommenteerida anonüümselt, peale mida saavad vaid registreerunud kasutajad enda nime alt kommentaare postitada. Tänu sellele muutus kommentaarium märksa tsiviliseeritumaks. Anonüümsuse kaotamine oli Postimehe jaoks ka majanduslikult hea otsus, sest kommentaaride modereerimise pealt hoitakse nüüd hulga raha kokku. Loomulikult ei piisa vaid anonüümsuse kaotamisest, et inimesed lõpetaksid käitumise õelalt ja egotsentriliselt, elades oma päeva pingeid välja kommentaariumites sõimeldes ja ähvardades. Kuid kui sõnade taga on ka inimese nimi, käitutakse siiski ettevaatlikumalt. Seega võib anonüümsuse kaotamine
Tarbi, inimene, tarbi veel! Aastatuhandete vältel on inimene muutunud aina laisemaks ja laisemaks. Viimase sajandi jooksul on see olnud eriti märgatav, sest kiire tehnika areng on viinud ühiskonna sinnamaale, kus enam ei jälgita, mida ostetakse, ja ei anta endale aru tarbimisharjumustest. Alates sellest kui inimkond muutus tsiviliseeritumaks ja paberilipakatele anti väärtus, on keskendutud aina enam nende paberilipakate kogumisele. See on viinud elatustaseme kasvuni arenenud maades ent arengumaades on seisukord samasugune nagu 400 a. tagasi. Lääneriikide elanikud tarbivad piiramatult, samas kui kolmanda maailma riigid kannatavad pideva puuduse käes. Praegu, kui räägitakse masendunult majandussurutisest, ei arvestata sellega, et Aafrikas ja Kagu-Aasias ei ole inimeste jaoks sisuliselt mitte midagi muutunud.
Inimene on tervik, pole võimalik jagada. Uurisid inimese taju ja tegid mitmeid avastusi ( taju on terviklik ja kui seal on tühik, siis taju täidab selle). Kui on võimalik tajuda mitmel viisil, siis taju valib lihtsaima (tajus kopeeritakse sarnased elemendid kokku). Kõik on seotud tervikuga. Psühhoanalüüs süvaps. e freudism. Eksisteerib tänapäevani. Tekkis 19. saj. Lõpus, 20.saj. algul. Looja oli Sigmund Freud (Austria arst, teadlane). Teda peetakse kõige tsiviliseeritumaks humanitaarteadlaseks. 20. saj. enim mõjutanud inimene. 1895 ilmus Freudil ja ühel teisel arstil raamat ühe naise haigusloost, sellest kuidas ta oma isa, keda ta põetama peab, alla surub ning pärast tolle surma ise haigestub. Kasvas välja tema Ps. Freud ja see teine püüdsid teda ravida hüpnoosi teel, kus ta mäletas seda, mida ärkvel ei mäletanud ja ärkvel olles kadus mõni haigushäda. Teadvuses koguaeg asjad vahetuvad, korraga kõik ei mahu
internaliseerumisega. Väline iseseisvus + sisemised piirangud, välise sunni asemele sisemine. Norbert Eliase (1900-1990) tsiviliseerumisteooria mille poolest erinevad inimesed eri ajastus igapäevaelus? Nt sülitamise, nina nuuskamise, söögikommete jne. Ta uuris, mida läbi aegade on käitumisreeglites keelatud (mis on keelatud, see on levinud). Algselt olid inimesed spontaansed, inimese käitumine on normistunud tsiviliseerumine. Ajaloo jooksul on inimene saanud grupist vabaks ja tsiviliseeritumaks. Käitumisreeglite analüüs 12-19 sajandil Tsiviliseeritus = normistatus. Sum: inimene ajaloo jooksul autonoomseks + tsiviliseeritud (normistatud) subjektiks Normi internaliseerimine välise normi muutumine sisemiseks sunniks Nt liikluseeskirja järgi ei tohi sõita punase tule alt läbi Tsiviliseerumine mõte kui pole selgeid norme, on konfliktid kerged tulema Tsivilisatsiooni hind paljudel juhtudel liigne tsiviliseerumine muutub vastukäivaks Stress. Pinged. Väärtusruum
annaabi.ee 
