Tõenäoliselt on Euroopast või Põhja-Ameerikast pärit rännumehed Angeli juga külastanud juba oluliselt varem kui 20 sajandil, kuid kindlaid tõendeid selliste reiside kohta ei ole. Teada on, et USA seikleja, lendur ja kullaotsija Jimmie Angel lendas üle Angeli joa 16. novembril 1933.a. Mõned aastad hiljem, 1937.a. oktoobris püüdis Angel joa juurde tagasi pöörduda. Kuna maandumisel sai tema ja kolme kaaslase lennuk viga, pidi seltskond tsivilisatsioonini tagasi jõudmiseks tegema väidetavalt 11 päevase rännaku. Jimmie Angeli auks ongi juga saanud rahvusvaheliselt kasutuses oleva nime (hispaania keeles Salto Ángel). Joa nimi kohaliku pemoni indiaanirahva keeles on Kerepakupai Merú, (sügavaima koha juga). 2009.a. kutsus Venezuela president Hugo Chávez üles kutsuma Angeli juga tema tegeliku kohaliku nimega.
Tsivilisatsiooni tekkimise tunnused: kujunes tööjaotus, maaharimine ja metallitöötlus, ühiskonna korraldajaks oli algul ülemkiht ja neile alluti vabatahtlikult, eraomand 7.Primaarsed tsivilisatsioonid: 3000 a eKr Mesopotaamias (tänapäeva Iraak) Eufrati ja Tigrise jõe alamjooksul ja Egiptuses Niiluse kallastel, Indias Induse jõe ääres(u 2400 eKr), Kreeta saarel (u 2000 eKr), Hiinas Huanghe jõe orus(u 1700 eKr), Natuke hiljem jõudsid tsivilisatsioonini Kesk-Ameerika ja Peruu rahvad. (seal tekkisid kõrgkultuurid üksteisest sõltumatult- sisemistel põhjustel). Sekundaarsed tsiv.- nende kujunemist mõjutas mõni teine arenenum piirkond. 8.Egiptuses tekkis tsivilisatsioon sest: Sobiv geograafiline asend- ümber kõrb(eraldatus), Sobivad loodusolud- korrapärased jõe üleujutused tagasid viljakad mullad- sai põldu harida. Nt: hariti põldu, asulad, riiklus, tekkis kiri 9
olevusteks, kes on võimelised hävitama enamikku elu Maa peal tuumakatastroofis. Seda ei saa eitada, et evolutsiooniline hüpe eelajaloolistest inimestest moodsa tsivilisatsioonini on tohutu. Aga teadus väidab, et evolutsioonilisel protsessil kulus 3 800 miljonit aastat, et jõuda üherakulistest organismidest inimolenditeni, protsess eelajaloolisest
· Sumerid- valmistasid vasest tööriistu, võtsid kasutusele ratta, mida rakendati nii vedudel kui ka potikedrana keraamikas, kiilkiri savitahvlitel, eepos Gilgames · Akadlased- alistasid kõik sumerite linnad, sumerite kultuuri edasikandjad, akadi keel, mis oli omal aja lingua franca, ühendas Mesopotaamia. · Hetiidid- rajasid riigi Väike-Aasias, esimene indoeuroopa rahvas, kes jõudis tsivilisatsioonini, kiire ja võitlusvõimeline kaarikuvägi, vallutused Mesopotaamias ja Egiptuses, mahukas kiilkirjatahvlite arhiivraamatukogu, raua kasutusele võtt (efektiivsemad tööriistad, suurem varandus, parem sõjavägi ja varustus). Olid lüliks Vana-Idamaade ja Euroopa vahel. · Foiniiklased- head meresõitjad, rajasid kolooniaid (Kartaago), tähestiku loojad, purpurvärv 2) Egiptus a) Ajaloo põhietapid:
Edward Tylor 19. Saj kõik kultuurid arenevad etapiliselt (metslus barbaarsus tsivilisatsioon). Universaalsed etapid kõigile rahvastele (1870ndate teooria). T kriteeriumid tsivilisatsiooniks Tööstuse olemasolu, põllumajandus, arhitektuur, teaduste levik, religioon, moraalsete algete iseloom jne. Esimene tunnus (tööstus) viitab etnotsentrismile, sest tööstus kõige arenenum Inglismaal. Arvas, et primitiivsed rahvad jõuavad tsivilisatsioonini vaid läbi teiste rahvaste abi. Õigustab ühe rahva paremaks pidamist. Tylorit pidas tugitooliteadlaseks Franz Boas (1858-1942) Läks Saksamaalt Ameerikasse 19. Saj lõpul. 2)Historismi koolkond ehk ajaloolis-kriitiline, e. Boasi koolkond, ajalooline partikularism. Võitles evolutsionismi vastu, sest need ei teinud välitöid, pidas oluliseks kohal elamist kontakti põlisrahvastega siis alles teooria loomist. Õppis keeli.
hoida äridokumente.Mõistagi oli asteekidel väga tsiviliseeritud kultuur.Nende ulatuslik nelja klassi ühiskonda koos religiooni ja valitsus andis tugeva struktuuri.Põllumajandusele põhineva majandus andis inimestele tõhusa viisi elatist teenida.Muusika-, kunsti-ja käsitöö oli asteegidel väljendusvahendid.Nagu võib näha, et asteegid viia struktureeritud ja mõtestatud elu, mis võimaldas asteekide ühiskond muutub väga arenenud tsivilisatsioonini. Asteekide kunst oli peamisenekuju usu väljendusel ja vahend et austada nende jumalaid. Need ilusti formuleeritud disainilahendused on tänasepäevani imetletud.Aztec art such as pictographs, paintings and warrior drawings can still be seen on the walls of their temples and within their ancient artifacts. Asteekide kunsti nagu biograafiad, maalid ja sõdalaste joonised saab veel näha nende templi seintel ja muid kunstifakte nende aja kohta. Asteekide Kunst-ja Keraamika
Tähelepanu pöörati andmete detailsele üleskirjutamisele. Tasemel oli matemaatika- arvutati ruut- ja kuupjuurt. Arvuatai välja taevakehade trajektoorid, ennustati päikese- ja kuuvarrjutusi. Loodi kuukalender, mis koosnes 12 kuust ja oli päikese aastast 11 päeva lühem. Mesopotaamia on astroloogia sünnimaa. 5. Ees- Aasia ja Iraani rahvad. 5.1 Hetiidid ja Pärsia impeerium. Hetiidi riik ja ühiskond. Hetiidid olid esimene indo- euroopa rahvas, kes jõudsid tsivilisatsioonini. Sõjalise eelise andis neile kiire ja võimas kaarikuvägi. U.1 700 1 200 eKr oli neil võimas riik. Impeerium koosnes väiksematest sõltlasriikidest. Lihtrahvas oli isiklikult vaba, tõenäoliselt võis riigi valitsemises kaasa rääkida. Võtsid üle kultuuri naaberrahvastelt. Oluliseks saavutuseks raua kasutuselevõtt 1 300 eKr. Pärsia. Pärslased rajasid 6.saj. eKr hiigelriigi, kuhu kuulusid Iraan, Väike- Aasia, Mesopotaamia ja Egiptus
rohkem arenenud kui teised. See koolkond kujundas etnoloogia ja antropoloogia tekke. 2 · E. Tylor alusepanija, tõi arengu idee üle bioloogiast (Darwin). Kultuurid arenevad unilineaarselt ning arenguskeem on kõigil ühesugune: metslus (madal, keskmine, kõrge) barbaarsus tsvilisatsioon. Barbaarsete & metsikute kaudu saame mõista enda arengulugu. Tylori järgi ei saa rahvad jõuda tsivilisatsioonini iseseisvalt selleni saab viia sajanditepikkune läbikäinime Euroopaga. Kõige esimene tsivilisatsiooni kriteerium: tööstuse olemasolu (metallitööstus)! (metallitööstus) Põllumajandus, arhitektuur, teaduste levik, moraalsete algete iseloom, religioon, poliitilise/sotsiaalse olukorra keerukus. Kesksed on materiaalse kultuuri nähtused sellega paralleelselt toimub vaimne
Enam-vähem Spengleri teosega samal ajal ilmunud Nikolai Berdjajevi "Uus keskaeg" (1924) ning Rene Guenoni "Nüüdismaailma kriis" (1925) käsitlesid kõik otsesemalt või kaudsemalt seda, et maailm - täpsemalt Lääne-Euroopa - on jõudnud oma hääbumise ja surmani. Guernon toob selle nälteks ajaloo- ja minevikukultuse meie kultuuris, võrreldes seda inimelu lõpus tekkivate mälestuste domineerimisega, tagasivaatega elule. Spengler väidab, et kultuur on jõudnud oma viimasesse faasi tsivilisatsioonini, ja sellele ei järgne enam midagi. Kuskil sünnib uus kultuur ja ühiskond, mis hakkab kandma loovaid algeid, kuni seegi lõpuks oma arengukaares tsivilisatsiooni ehk lõpuni jõuab. (Lembo, Toivo 2009, 11). 1.3. Mis on tsivilisatsioon? Mida Spengler aga mõtleb tsivilisatsiooni all? Eelkõige näeb ta selles kultuurijärgset seisundit , mida iseloomustavad mass, metropolid, loovuse asendumine tõlgendamisega, meediavõim, tsesarism ehk isikukultus (nt superstaarid), materialism jne
Viljeleti lühivorme nt. Õpetussõnu. Egiptlasi peetakse novellivormi leiutajateks. Kuulasim lühijutt ,,Sinule" jutustus. 2.4. Mesopotaamia Mesopotaamia tähendab kreeka keeles jõgedevaheline maa. Ta asus Eufrati ja Tigrise vahel. Loodusvaradelt on maa vaene. Leidus vaid savi ja pilliroogu. Mesopotaamia oli välismaailmale avatud. Sumerid Nende keeleline kuuluvus ja päritolu on teadmata. Nad rajasid suuri asulaid ja asutasid piltkirja. Nad võtsid kasutusele ratta. Tsivilisatsioonini jõuti 4 aastatuhande lõpus e.Kr. Nad võtsid kasutusele kiilkirja. Iga tähtsam linn moodustas omaette sõltumatu linnriigi. Igal riigil oli oma kaitsejumal, kellele pühendatud astmiktempel ehk tsikuraat asus linna keskel. Templitele ja preestritele kuulusid suured maavaldused, kus töötasid teenrid ja orjad. Osa maast renditi talupoegadele. Kuningas oli sõjapealik ja kõrgeim kohtumõistja. Vabad kodanikud
IIDSED SUHTED Varajased tsivilisatsioonid, näiteks Sumerid Mesopotaamia Mesopotaamia tähendab kreeka keeles jõgedevaheline maa. Ta asus Eufrati ja Tigrise vahel. Loodusvaradelt on maa vaene. Leidus vaid savi ja pilliroogu. Mesopotaamia oli välismaailmale avatud. Sumerid Nende keeleline kuuluvus ja päritolu on teadmata. Nad rajasid suuri asulaid ja asutasid piltkirja. Nad võtsid kasutusele ratta. Tsivilisatsioonini jõuti 4 aastatuhande lõpus e.Kr. Nad võtsid kasutusele kiilkirja. Iga tähtsam linn moodustas omaette sõltumatu linnriigi. Igal riigil oli oma kaitsejumal, kellele pühendatud astmiktempel ehk tsikuraat asus linna keskel. Templitele ja preestritele kuulusid suured maavaldused, kus töötasid teenrid ja orjad. Osa maast renditi talupoegadele. Kuningas oli sõjapealik ja kõrgeim kohtumõistja. Vabad kodanikud moodustasid sõjaväe ja neil oli õigus rahva
Klannid jne kokku moodustavad .......vist riigi. Areng mitme liiniline st vastavalt loodusoludele. Kõik see püsib seni kui hakkab tekkima tsivilisatsioon. St kõik tsivilisatsioonid tekkinud sarnastes oludes st olud sellised, kus põlluharimine võimalik. Tavaliselt kuivades oludes, kus niisutamine kõige olulisem ja viljakaim uuendus. St kõige olulisem. Seega tsivilisatsioon lähtub niisutuspõllundusest. Meelde jätta siis et kultuuri tuum oluline ja et multilineaarsusu kuni tsivilisatsioonini. Chiefdom-pealik ja tema ühiskond e siis pealiku valitsus. Stewart lõi mudeli. Kirjeldas kui hästi toimivad ühiskonda, kus kuni kaks tuhat liiget, pealik, peaväljak, ühiskond kihistunud(4). Pealik ka mingite teiste väiksemate külade pealik(ülempealik) kogub andamit, võivad olla ka pool profid. Usutegelased. Külade pealikuga seondub ülemkiht, kes temaga seotud ja saab andami läbi rikkuse. Soome juurtega Kanadalane kirjeldas samuti ja andis selle nime chiefdom(Oberg)
võiks kuuluda. See rida algab nii: tööstuse olemasolu, selle eriharude eriti metallitööstuse arenguaste, põllumajandus, arhitektuur jne. Kõige esimene tsivilisatsiooni tunnus Tylori järgi on tööstuse olemasolu, metallitööstus on kõige tähtsam tsivilisatsiooni tunnus. Kogemata tuleb välja, et kõige tsiviliseeritum riik on Inglismaa, kuna seal on väga võimas metallitööstus. Ega need primitiivsed rahvad ei saagi iseseisvalt jõuda tsivilisatsioonini, ainult saab jõuda tsiviliseeritud rahva toel on kui kolonialismi õigustamise teooria. Tsivilisatsioonid arenevad madalamalt astmelt kõrgemale. Suurem osa muutustest on suunatud sellele, et olukord läheks paremaks. See evolutsionistlik teooria on väga skemaatiline, paneb rahvad erinevate pulkade peale ja ei tunnusta neid võrdselt. Tänapäeval sellist lihtsakoelist lähenemist ei toetata, kuid nopitakse parim välja. Läbi selle teooria sai antropoloogiast ja
annaabi.ee 
